Vedruseib vs lukustusseib?

[Urmas]

Kui nii ütled. (Pakkusingi rohkem lambist, ise mutrit käes hoidmata)

Pole hullu. Käisin staabis ja su silmaringi laiendamiseks huvi pärast mõõtsin M10 neetmutri seinapaksust. Sain 2,1mm koos keermega. Ma ei tea hetkel peast kui sügav on M10 keere, aga kui keerme sügavus sealt maha arvata, siis ega vist palju 1,4mm seina paksuseks eriti järgi jää. Kui sedagi.

[Urmas]

Vaid silmaringi laiendamiseks veel üks variant, polt, millel on tagasipöörlemist takistavad sakid juba külges.

Jep, see variant oli mul meelest läinud. Kui linna satun, eks peaks ühe prooviks ostma. Ühe sellepärast, et see laiem osa ei pruugi ratta pärast isegi poolviltu august läbi minna. Eks näis.

[Urmas]

Keermeliime on erineva tugevusega ja ...

Jah, ma tean seda, mul tööjuures kasutusel näiteks roheline "hard". Jään siiski sinu soovitatud lukustuseibi või juhtmepunt poolt viidatud poldi juurde.

[rst]

Võid proovida Nord-lock seibe. Mind on aidanud vibratsiooniga kohtades.

Näiteks
https://www.balticbolt.ee/Products/Inde ... oupId=1567

[Urmas]

Võid proovida Nord-lock seibe. Mind on aidanud vibratsiooniga kohtades.

Näiteks
https://www.balticbolt.ee/Products/Inde ... oupId=1567

Tänan, olen ka neid kiiganud, kuid neil on minu jaoks paar pisinüanssi. Esimene- paksus 2,5mm ehk pean sisekuuskandi võtit veel lühemaks tegema, et ratta vahelt sisse mahuks ja teiseks välisdiameeter ligi 17mm. Mul oli nõkerdamist 17mm kuuskant poldi pea kättesaamisega ratta tagant, kui jah, saaks seibid enne sisse pista, mitte koos poldiga, aga ikkagi, sest ka praegu ei läinud 1,8mm paksuse vedruseibi poldi sissepanek kõikse ludinamalt.

[juhtmepunt]

Tänan, olen ka neid kiiganud, kuid neil on minu jaoks paar pisinüanssi. Esimene- paksus 2,5mm ehk pean sisekuuskandi võtit veel lühemaks tegema, et ratta vahelt sisse mahuks ja teiseks välisdiameeter ligi 17mm. Mul oli nõkerdamist 17mm kuuskant poldi pea kättesaamisega ratta tagant, kui jah, saaks seibid enne sisse pista, mitte koos poldiga, aga ikkagi, sest ka praegu ei läinud 1,8mm paksuse vedruseibi poldi sissepanek kõikse ludinamalt.

Kui nii millimeetri mäng, siis vbl tõesti on sellel valmis sakilise äärikuga poldil iva sees:

[juhtmepunt]

Ruumikitsikuse korral veel üks variant. Raamis olevasse tõmbemutrisse läheb keermeliimiga (seekord siis mingi keskmise või kõvema hoidmisega) sisse M10 tikkpolt v seadekruvi, kuidasiganes seda asja nimetada:

Pärast keerad ratta poolt otsa sakilise äärikuga M10 mutri oma kohitud 17mm padrunvõtmega.

[Urmas]

Ruumikitsikuse korral veel üks variant. ...

Jah, see on tõesti üks variantidest, aga ... . Need eelmises postituses olevad lukustusäärikuga poldid tõesti ei sobi, sest mul on staabis neid M10 äärikuga mutreid ja mõõtsin üle ja oli põhimõtteliselt sama läbimõõduga, mis poldigi oma. Ainult nüüd tekib üks probleem, mida saan vaadata alles homme, sest näidisratast mul kodus ei ole. Asi selles, et mutri alumine pool peaks toetuma ülemist ja alumist osa kinni hoidvale toru valtsitud äärele, muidu ei ole lukustusäärikust kasu, sest see jääb toetuma ratta alumise osa kausjale servale. Eks homme näis.

[ping]

Antud ratta kinnituse juures ei tööta mitte ükski vedruseib, sest poldi pea alla toetuv vedruseib fikseerib polti tugilaagri kausi suhtes, mis saab pöörelda.

Selliste rataste probleem on tihendita tugilaager ja laagri kuulide vahele minev tolm.
Kui tolm on tugilaagri kuulide vahel ja ratas peab tugilaagril pöörama poldi avanemise suunas, siis pööratakse rattakahvlit koos laagri kausiga ning koos poldiga, olenemata vedruseibi olemasolust.
Tihendita tugilaager:

TUGILAAGER.png (414.01 KiB) Vaadatud 527 korda

Poldi lahtikeerdumist saab vältida ainult tugilaagri ülemise kausi fikseerimisega (käiata raami laiune soon ülemise laagrikausi peale, liimimisega, keevitamisega?), raami külge.
Sellel pildil on näha, et kuidas tugilaagri ülemine kauss on pöörlemisega raamilt värvi maha nühkinud:

Kui polt liimida keermesse aga jätta ülemine kauss fikseerimata, siis laagrikausi pöörlemisel hakkab see mingi aja pärast küll loksuma aga kui liimitud polt lahti ei keerdu, siis peab vast aastaid vastu.

[Urmas]

Antud ratta kinnituse juures ei tööta mitte ükski vedruseib, sest poldi pea alla toetuv vedruseib fikseerib polti tugilaagri kausi suhtes, mis saab pöörelda. ....

Olgu, eks uurin uuesti põhjalikumalt ratta hingeelu su postituse valguses.

[rst]

Kehvemal juhul uued rattad.

https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/n ... nitusavaga

[Urmas]

Ping, käisin hommikult tööl, võtsin ratta kaasa ja uurisin kodus lähemalt. Hakkame siis ratta seestpoolt pihta- kauss-kuullaagri rõngas-hark, mille küljes ratas-kuullaagri rõngas-kauss ja neid hoiab koos stantsitud torujupp ehk topelt laagritega. Kasutaja juhtmepunt esialgu soovitatud lukustusäärikuga polt ei oleks sisse mahtunud, kuid tema pakutud teine variant(keerme jupp liimiga neetmutrisse ja seestpoolt äärikuga lukustusmutter) sobib ideaalselt. Ideaali all mõtlen seda, et see mutter on 15mm võtmega keeratav nii, et ei oleks spetsvõtit enam vaja või teen 15mm padruni veidi lühemaks ja keevitan varre külge. Topeltefekti annaks ehk lukustusseibi pistmine neetmutri ja ülemise kausi vahele.
Tänan veelkord mu probleemi muretsemise pärast! Juhtmepunt, aitäh viimase idee eest, see hakkab mulle ühe rohkem meeldima!

[ping]

... Topeltefekti annaks ehk lukustusseibi pistmine neetmutri ja ülemise kausi vahele. ...

Ja kui laagri ülemine kauss pöörleb, siis mis asi takistab mutril või poldil lahtipöörlemast?

Kõige kasulikum on fikseerimise nuputamisega mitte näha vaeva, valmistada sobiv võti ja sinu teeneid vajatakse veel aastakümneid ning ollakse sulle tänulik.

[Urmas]

Ja kui laagri ülemine kauss pöörleb, siis mis asi takistab mutril või poldil lahtipöörlemast?

Ei liigu, sest alumine ja ülemine kauss on omavahel kinni valtsitud ja nad liiguvad ainult koos. Keskmisel rattaga raamil on sisemine ava veidi väiksem laagrite sisemisest diameetrist. Panen pildi ka ratta raamist pealtpoolt. Siin on selgelt näha alumise ja pealmise osa kokkuvaltsimine ja ringikujuline õnarus, kus jooksevad laagrid. Alumise kausi sees jooksevad laagrid nende sakkide all.

[A23]

Kehvemal juhul uued rattad.

https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/n ... nitusavaga

Urmasel piduriga rattad, lingil olevatega võib klient öösel mööda maja ringi kihutama kukkuda.

[Urmas]

Sellel pildil on näha, et kuidas tugilaagri ülemine kauss on pöörlemisega raamilt värvi maha nühkinud:
RATTA KONTAKTPIND.png

Ei, sellel pildil ei ole need jäljed mitte ülemise kausi tekitatud, vaid ratta piduri tehtud.

[Walter2]

Ratta piduri/lukustuse hoob rakendub ju ratta veerepinnale kui eelmise lk pilte vaadata - kuidas see piduri hoob saab kausi alla sellised jäljed tekitada? Pigem on polt hakanud lahti tulema või lõtkuga, ratta tugilaagerdus on all juba veidi viltu ning kauss kraabib vastu raami.
Ma olen ka sarnaseid sõlmi remontinud ning pildid on vägagi tuttavad.

[Urmas]

Ratta piduri/lukustuse hoob rakendub ju ratta veerepinnale kui eelmise lk pilte vaadata - kuidas see piduri hoob saab kausi alla sellised jäljed tekitada? Pigem on polt hakanud lahti tulema või lõtkuga, ratta tugilaagerdus on all juba veidi viltu ning kauss kraabib vastu raami.

Sina oled remontinud, mina remondin praegu. Jah, sul on õigus, et polt on ennast lahti keeranud, tekkis lõtk ja kogu kupatus vajus viltu alla. Tegelikult ju ei ole mingit vahet, mis need jäljed tekitas.

[Urmas]

Panen siis veidi parema(ilma mutrita) pildi. Käisin staabis ja tegin mõned mõõtmised. Poldiaugu sügavus 8mm, kausside pleki paksus a´2mm, kokku 4mm ja kausse kinni hoidva toru pleki paksus ka 2mm. Kausside plekkide paksus 4mm + neid kinni hoidva valtsitud osa pleki paksus 2x2mm ja kokku sain omavahel jäigalt kokku valtsistud osa paksuseks 8mm. Loodan, et olen nüüdseks piisavalt selgitanud, miks soovin ratast neetmutris poldi kõvemini kinni hoidmiseks vedru- või lukustusseibi.

Üldiselt on mul laual kaks varianti ja ühe neist valin.

[ping]

Ja kui laagri ülemine kauss pöörleb, siis mis asi takistab mutril või poldil lahtipöörlemast?

Ei liigu, sest alumine ja ülemine kauss on omavahel kinni valtsitud ja nad liiguvad ainult koos. ....

Ongi kaks poolt omavahel kinni valtsitud ja kui polt on vedruseibiga ühe kausi küljes kinni, siis kausside pöördumisel keerab polt ennast lahti.

Selles ju probleem ongi, et kui polt fikseerida vedruseibiga ühe liikuva (alumise) detaili külge, mis liigub koos teise, esimese külge kinnituva liikuva (ülemise) detailiga, siis see polt ju ei ole fikseeritud.

Ülemise kausi liikumist takistab ainult selle pildil olev viirutatud pind ja kui see libiseb, siis keerab ka polt ennast lahti, olenemata vedruseibi kasutamisest.

[Walter2]

Urmas, kas su ratta laagerdus on midagi sellist?

ratas1.jpg (17.6 KiB) Vaadatud 42 korda

Kui keskmise südamiku poldiga raami külge kinni keerad ei hakka see kuhugi suunas lahti tulema kui ratas laagerduse all pöördub.

[ping]

.... Kui keskmise südamiku poldiga raami külge kinni keerad ei hakka see kuhugi suunas lahti tulema kui ratas laagerduse all pöördub.

Kui kogu ülemise tugilaagri kausi tugipinnaga "kinnitada raami külge", siis ratas jah ei tule lahti.

Aga antud juhul kruvitakse polt pehme neetmutri külge, mis tekitab raamiga vahe.
Neetmutter on pehmest metallist, sest muidu ei õnnestuks teda avasse voltida.

Neetmutter on raamist kõrgemal.

Neetmutrile kinnitatud ratas jääb toetuma väga väikse raadiusega pinnale, millele mõjuvad jõud loksutavad pehmes neetmutris poldi loksuma.

M10 neetmutri toetuspinna raadius on ca 5,5mm ja kui ratta võlli tsentri vahe tugilaagri tsentrist on 50mm, siis tekkib jõuõlg suhtega ca 1/10, kus rakendades rattale koormust 50kg mõjub neetmutri toeservale ca 500kg koormus.

[Urmas]

Ongi kaks poolt omavahel kinni valtsitud ja kui polt on vedruseibiga ühe kausi küljes kinni, siis kausside pöördumisel keerab polt ennast lahti.

Ei.

Selles ju probleem ongi, et kui polt fikseerida vedruseibiga ühe liikuva (alumise) detaili külge, mis liigub koos teise, esimese külge kinnituva liikuva (ülemise) detailiga, siis see polt ju ei ole fikseeritud.

Ei.

Ülemise kausi liikumist takistab ainult selle pildil olev viirutatud pind ja kui see libiseb, siis keerab ka polt ennast lahti, olenemata vedruseibi kasutamisest.

Ei, sest kahte kaussi ühendav kinnivaltsitud toru pealmise valtsi pind on kõrgemale kui kausi oma veidi alla 1mm ja lisaks sellele vahele liida juurde neetmutri serva kõrgus 1-1,5mm ehk pealmise kausi ja kapi raami vahele jääb ca 2mm. Kas ikka vähe?

[Urmas]

Urmas, kas su ratta laagerdus on midagi sellist?

Jah, laagerdus on midagi sarnast.

Kui keskmise südamiku poldiga raami külge kinni keerad ei hakka see kuhugi suunas lahti tulema kui ratas laagerduse all pöördub.

See mu eesmärk ongi, kuid praktika näitab, et ilma vedru- või lukustusseibita on lahti keeranud ja sellest ka teema, et kumb seib on efektiivsem.

[ping]

....
Ei, sest kahte kaussi ühendav kinnivaltsitud toru pealmise valtsi pind on kõrgemale kui kausi oma veidi alla 1mm ja lisaks sellele vahele liida juurde neetmutri serva kõrgus 1-1,5mm ehk pealmise kausi ja kapi raami vahele jääb ca 2mm. Kas ikka vähe?

Uuri eelmise posti jooniseid ja selles ongi probleem, et tänu neetmutrile tekkib vahe ning kinnituse toetuspind on liiga väikse raadiusega.