Tamme 9 mm kilpide kõverdumine: sisemiste pingete ja tootmistehnoloogia mõju.

[madis64]

Ei suuda ette kujutada milleks mul peaks vaja olema 9 mm paksu liiimpuitu.

Teemaalgatajal ilmselt oli sellist kilpi vaja. Ilmselt ootas ta tarnijalt ka tellimusel määratud piiridesse mahtuvat toodet.

[RaJy]

Teemaalgataja tegeleb igasuguste kilpide müügiga - olen isegi sealt ostnud. No selline reklaamtekst endale tähelepanu tõmbamiseks või nii. Ja peab tunnistama, et olen nende kaubaga rahule jäänud. Pikka tammest töötasapinda vaja siis olen ikka sealt võtnud. Aga 9 mm materjali vastu pole huvi tundnud.

[RaJy]

Ei suuda ette kujutada milleks mul peaks vaja olema 9 mm paksu liiimpuitu.

Teemaalgatajal ilmselt oli sellist kilpi vaja. Ilmselt ootas ta tarnijalt ka tellimusel määratud piiridesse mahtuvat toodet.

Teemaalgataja müüb neid kilpe ja vajab neid vaid müügiks!

[madis64]

Teemaalgataja müüb neid kilpe ja vajab neid vaid müügiks!

Eks ta siis oskab hinnata ostutellimuses viidatud standardite ja täiendavate nõuete (kuju- ja asenditolerantsid jne) kasulikkust tellimusnõuetele mittevastava tarne reklameerimisel.

[RaJy]

Teemaalgataja müüb neid kilpe ja vajab neid vaid müügiks!

Eks ta siis oskab hinnata ostutellimuses viidatud standardite ja täiendavate nõuete (kuju- ja asenditolerantsid jne) kasulikkust tellimusnõuetele mittevastava tarne reklameerimisel.

Lootusetu!

[addictedtowood]

Tänan kõiki, kes oma mõtteid jagasid . Mulle tundub, et siin on igaühel natuke õigust – ja just see teebki selle arutelu nii huvitavaks.

Puiduga töötades on harva nii, et üks asi üksi kogu jama tekitab. Eriti 9 mm täistammest kilbi puhul, kus materjal on nii õhuke, et reageerib igale pisiasjale märkimisväärselt teravamalt kui mõni paksem, 20–30 mm plaat.

Madise ja Vuugi jutt ladustamisest, pakendamisest ja niiskusest on igati mõistlik .
Kui terve pakk kaardub ühes suunas, siis on tõesti raske seda lihtsalt juhusliku sisepinge arvele kanda.
Samas ei kiirustaks ma ka oma algset mõtet maha kandma. Olen ise näinud, kuidas pärast lahtisaagimist ja õhemaks töötlemist hakkab puit oma tõelist nägu näitama. See, mis 30 mm tükis üldse välja ei paista, võib 9 mm juures juba silmaga näha olla.

Ja jah – oluline on ka see, mille jaoks see kilp üldse mõeldud on. Kui ta läheb liimimisele või konstruktsiooni sisse, siis selline kerge kaardumine ei pruugi üldse häirida. Aga kui klient ootab vaba ja sirget 9 mm kilpi, siis on lugu hoopis teine.

Võib-olla kõige lihtsam oleks teha väike katse: võtta mõned kilbid pakist välja ja jätta paariks päevaks normaalsesse tsehhikliimasse seisma. Puit näitab üsna ruttu ära, kas asi oli pigem niiskuses ja pakendamises või on kuju juba materjali enda poolt paika pandud.

Minu jaoks pole siin küsimus selles, kellel õigus on. Pigem on see hea näide, kui keeruline ja samas põnev materjal puit tegelikult on.

[madis64]

Aga kui klient ootab vaba ja sirget 9 mm kilpi, siis on lugu hoopis teine.

"Sirget" lehtmaterjali ei eksisteeri, alati on olemas tasapinnalisuse hälve.

Reeglina lepitakse see kokku ostutellimuse käitlemisel ja kinnitamisel.
Kui klient ostab toodet tarnija standardite kohaselt, siis peab ta ise veenduma, et see tema konkreetseks vajaduseks kasutuskohane on.
Kui klient esitab tarnijale oma spetsiifilised nõuded, siis kohustub tarnija neid tellimusae kinnitamisega ka kauba üleandmisel täitma.

Nii lihtne see ongi

[vuuk]

... võtta mõned kilbid pakist välja ja jätta paariks päevaks normaalsesse tsehhikliimasse seisma. Puit näitab üsna ruttu ära, kas asi oli pigem niiskuses ja pakendamises või ...

Just.
Ja ehk tasuks investeerida hoiuruumi õhu niiskusemõõtjasse.
Tisleripuit tahab olla eritikuivas õhus. See nõutav protsent on ka kusagil standardis ära toodud - hetkel ei ole kindel, kas õigesti mäletan. Seetõttu jätan siinkohal ütlemata.
Minu eelpool viidatud koolitusmaterjalis toonitab autor, et eriti tuleb jälgida niiskussisaldust liimpuidus.

[addictedtowood]

Tänan Vuugi kommentaari eest!

Olen täiesti nõus, et õhuniiskuse kontroll töökojas on tisleritöös üks olulisemaid tegureid. Puit on hügroskoopne materjal ning reageerib pidevalt ümbritseva keskkonna niiskusele. Eriti oluline on see pärast kalibreerimist, sest hööveldamise või lihvimise käigus avanevad puidu poorid ning materjal hakkab ümbritsevast õhust niiskust oluliselt kiiremini vastu võtma või seda loovutama. Seetõttu võib isegi lühiajaline õhuniiskuse muutus mõjutada õhukese detaili geomeetriat.

Samas arvan, et kui kuivatamisprotsess on tootmises korrektselt läbi viidud ning materjal on jõudnud tisleriniiskuseni, umbes 8% (±1%), siis ei ole õhuniiskus enam ainus ega sageli ka peamine mõjutaja. Sellisel juhul hakkavad palju suuremat rolli mängima puidu sisepinged, mis võivad pärast saagimist ja lõppkalibreerimist vabaneda, eriti kui materjal viiakse 9 mm paksuseni.

Tisleritehases peetakse üldiselt heaks tingimuseks umbes 40–50% suhtelist õhuniiskust temperatuuril 18–22 °C. Sellises keskkonnas püsib 8% niiskusega puit tavaliselt stabiilsena. Kui õhuniiskus tõuseb pikemaks ajaks üle 60%, hakkab puit juba märgatavalt niiskust juurde võtma ja õhukesed detailid muutuvad palju tundlikumaks.

Lisaks pean väga oluliseks ka lamellide valikut. Kui kasutatakse võimalikult radiaalse lõikega lamelle ehk aastarõngad paiknevad võimalikult vertikaalselt, on materjal mõõtmetelt märksa stabiilsem kui tangentsiaalse lõike puhul. Minu arvates annavad just need kolm tegurit – korrektne kuivatamine, stabiilne töökoja kliima ja õige lamellide orientatsioon – kõige suurema panuse selliste õhukeste tammekilpide geomeetrilise stabiilsuse saavutamisel.