Tamme 9 mm kilpide kõverdumine: sisemiste pingete ja tootmistehnoloogia mõju.

[addictedtowood]

Esmapilgul võib tunduda, et 9 mm paksuse tamme kilbi valmistamine ei ole kuigi keeruline: kuivatad puidu, liimid lamellid kokku, kalibreerid mõõtu ja saadki valmis toote. Praktikas tekitavad just õhukesed kilbid kõige rohkem geomeetriaga seotud probleeme. See, mis jääb 18–20 mm paksuse kilbi puhul märkamatuks, hakkab 9 mm juures avalduma kõverdumise, keerdumise või „paadikujulise“ efektina.

Täispuidust tamme kilp paksusega 9 mm on geomeetria stabiilsuse seisukohalt üsna keeruline toode. Stabiilse kilbi saamiseks ei piisa lihtsalt lamellide kokkuliimimisest ja nende soovitud paksuseni kalibreerimisest.

Kõige korrektsem tehnoloogia näeks välja järgmiselt:

1. Puit peab olema kvaliteetselt kuivatatud ja viidud stabiilse niiskustasemeni.
2. Lamellid tuleb enne liimimist kalibreerida ja sorteerida, et tuvastada sisemiste pingetega detailid.
3. Kilbi kokkupanekul on soovitatav vaheldada naaberlamellide aastarõngaste suunda.
4. Pärast liimimist peab kilp läbima seisuaja pingete stabiliseerumiseks.
5. Kalibreerimine tuleks teha sümmeetriliselt mõlemalt poolt.
6. Pärast kalibreerimist on soovitatav kilp enne pakendamist ja saatmist uuesti stabiliseerida.

Kui hakkate sellist kilpi ise tegema, siis tasub teha lihtne katse: kalibreerige lamellid lõpliku 9 mm paksuseni ja jätke need mõneks päevaks enne liimimist tsehhi seisma. Osa lamelle hakkab kohe näitama oma sisemisi pingeid — mõned painduvad kergelt, teised hakkavad keerduma. Sellised lamellid tasub välja sorteerida või kasutada vähem vastutusrikastes toodetes. See suurendab oluliselt võimalust saada pärast liimimist sirge geomeetriaga kilp.

Võimalikud 9 mm kilbi kõverdumise põhjused:
• sisemiste pingete vabanemine pärast materjali eemaldamist kalibreerimisel;
• kilbi ülemise ja alumise külje erinev niiskusesisaldus;
• ebapiisav materjali järelkuivatus pärast kuivatamist;
• vastassuunaliste sisepingetega lamellide kasutamine;
• liiga kiire tootmine ja pakendamine ilma stabiliseerimisajata;
• ladustamine niiskuse kõikumisega tingimustes.

Praktikas on 9 mm paksuse tamme kilbi puhul peamine kõverdumise põhjus enamasti just puidu sisepinged. Sellise õhukese paksuse juures on kilbi enda jäikus juba väike, mistõttu isegi väikesed pinged või niiskuse kõikumised võivad põhjustada märgatava painde.

Fotost jääb mulje, et kõverdumine on süsteemne ja ei ole seotud üksikute defektsete lamellidega, vaid kogu kilbi käitumisega pärast tootmist. Kaudselt viitab see sisepingete vabanemisele pärast lõplikku kalibreerimist.

Seetõttu tundub versioon, et algselt valmistati paksem kilp ja seejärel kalibreeriti 9 mm-ni, üsna tõenäoline. Suure materjalikihi eemaldamisel vabanevad puidusisesed pinged, mis olid varem tasakaalus, ning kilp võib võtta „paadikujulise“ kuju. Sellise paksuse juures on see üks levinumaid geomeetria kaotuse põhjuseid.

[madis64]

Pakuksin omalt poolt, et probleem on ladustamisviisis - kuhjade servad kuivavad ja kahanevad kõrgussuunas kiiremini kui keskosa, sellest siis pildil nähtav ühtlane kaardumine.
Olnuks plaadid ladustatud vertikaalselt, võinuks tulemus teistsugune olla.

[Urmas]

Madis64, minu arvates nende tammest õhukeste lamellide kõmmeldumises ladustamine nüüd küll süüdi ei ole. Mõned korrad on on olnud vajadus osta ehituspoest tammest puidukilpe ja poodides müüdavad ei ole kohe kindlasti selle teema algataja poolt pildilt nähtu järgi ca 10cm laiustest lamellidest. Lamellide laiuse osas võin eksida pildilt nähtu järgi otsustades. Isegi ehituspoodes müüdavad tammest 18mm paksusega puitkilbid on 3-4cm laiustestest kaigastest kokku liimitud ja olen enne kilbi ostmist ka 18cm laiuseid kilpe otsast vaadanud, et ei oleks kaardus/kõmmeldunud ja tulnud veidi sorida. Oodata, et 9mm paksused ja kokku liimituna ca 800-100mm laiused(oletus euroaluse laiuse põhjal) ei kõmmelduks, on minu arvates puiduga tegeleva firma poolt naiivsus. Lisaks ma ei usu, et neid 9mm kilpe kasutakse sõltumatute kapiuste valmistamiseks. Mul on staabi seinal baarikapina kasutusel ca 100 vanune tammepuidust 35x50x12cm seinapp tamme naturaalpuidust, siis vähemalt kapi uks ei ole kohe kindlasti kõmmeldunud. Kapil on ukselukk koos originaalvõtmega. Samasugune tammest seinakapp oli mu esimese, ametliku direktori korteri vetsus, kuid selle uksele oli keegi maalinud punase risti märgi ehk selles kapis hoidsime igatsugu arstimeid.

OT. Tammepuidust kilpide soov on olnud päris mitu korda siis kui mõnda tellijat on huvitanud vannitoa/vetsu renoveerimisel tahtmine paigaldada siis kui betoonpaneeli ei ole võimalik paigaldada nn seinasisest vetsupotti ja tekib seinast 10-15cm eemal midagi riiuli moodi värki, aga vetsupott peab õhus rippuma, siis raami peale on olnud vaja tekitada midagi veidi pikemat ja laiemat ja viisakamat/sobivamat. Olen pakkunud näiteks sellest vetsupoti kitsast raamist mõned sentimeetrid suuremat õlitatud tammekilpi. Minupoolne soovitus on olnud siis kui on soovitud plaatide asemel vannitoa viimistlust mikrotsemendiga. Mu soovituse aktsepteerimiseks on olnud see, et nii mikrotsement kui ka "naturaalsest tammest", mis sellest, et kokku liimitud kaigastest valmistatud, on mõlemad ikkagi väga ökoloogilised materjalid. Kogu mikrotsemendi ja tammest puitkilbi positiivsest mõjust erektsioonile/libiidole, eluea pikenemisele, kasulikust mõjust maksa ja neerude tegevusele, südame rütmihäirete ärahoidmisele, pimesoole ilma põletikunähtusteta iseenesliku ärakukkumise hoiab veel kehakaalu normide piires sõltuvalt keha pikkuse ja laiuse suhtest, soodumusele tõmmata ligi kasulikke investeeringuid jnejne bla-bla-blaa .... ma ei hakka rääkimagi. VE foorumi maht läheb lõhki.

[madis64]

Madis64, minu arvates nende tammest õhukeste lamellide kõmmeldumises ladustamine nüüd küll süüdi ei ole.
...
Oodata, et 9mm paksused ja kokku liimituna ca 800-100mm laiused(oletus euroaluse laiuse põhjal) ei kõmmelduks, on minu arvates puiduga tegeleva firma poolt naiivsus.

Jään siin isiklikule eriarvamusele - antud olukorras on kujumuutus ühesuunaline (plaadid ühes suunas kaardus) ja suureneb kuhja kõrguse kasvades.
Konstruktsioonist ja koostest tekkiv kõmmeldumine võiks kogumis juhusliku suunaga olla.

[vuuk]

Puit on hügroskoopne materjal. Niiskussisalduse muutumisel muutuvad mõõtmed. Tamme puhul ei tea, aga okaspuidul (näiteks) mõõtmete muutus võib olla risti ja radiaalsuunas 3...5%, tangensiaalsuunas isegi kuni 10%. Kui vaadata kuidas pidi lamellides puit asetseb, siis on üsna loogiline, et ka vähene niiskustaseme tõus avaldab mõju. Pakkekilesse tihedalt pakendatuna on pikenemine takistatud ja materjal nõtkub keskelt läbi, sest paki keskosas venib kile rohkem järele kui äärtes. Ühtpidi kõverdudes mahuvad pikenenud kilbid pakendisse paremini, kui erinevat pidi - seetõttu on kõik ühtpidi kõverad.
Kui oleksid lahtiselt ja üksikult, küllap siis oleks pilt teine.
Tegelikult sama juhtub ka puidubaasil materjaliga siis kui ehitamisel ei jäeta piisavalt paisumisruumi. Näiteks parkett läheb keskelt ülespidi kummi.

[elektron]

Milleks toota 9mm paksusega kilpi? Ise pakuks, et see liimitakse odavamale puidule või vineerile nö spoonina peale või kasutatakse mingisuguste ukseraamide sees. Selles valguses ma küll ei näe, et pildil olevatel kilpidel midagi häda oleks - kõik on ühtlaselt kergelt kaardus. Iseasi kui kõik kilbid omasoodu lainetaks.

[tabarabarap]

Krt mis AI genetud või täis paska siia lisatakse isegi kui fotol on 9mm lamell ja fotol tundub olevat liimitud pikk lamell mis ei saagi selle paksuse juures sirge seista kuna materjal selleks on liiga õhuke ja iga lamell liiga lai ja suure massiga/raske ja materjal paindub läbi. Pildil on väga halb ladustamine. Ennem kasutamist tuleb ümber ladustada või paigaldamisel toestada, stabiilselt kinnitada.

Kui materjal oleks profileeritud ja kõver on see näha puidu süüst, pildilt seda ei näe, aga tegu on nö elementaarse tisleri tarkusega mida õpetatakse kutsekoolis. Ei ole tegu geomeetriaga seotud probleemidega ja samuti ei ole erialaselt kasutusel väljendid: keerdumine, kõverdumine või "paadikujulisus" ja kilbid ei vaja ei seisu ega lamamisaega. Eesti keels on kasutusel sõnad "kaardumine" ja "kõmmeldumine" -https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5mmeldumine

[addictedtowood]

Ma paneks selle pildi kokku umbes nii.

Tõenäoliselt ei ole siin ühte kindlat põhjust — pigem mitme teguri koosmõju, aga minu hinnangul on võtmekoht siiski materjali ettevalmistuse tehnoloogias.

Kui algselt oli umbes 50 mm paksune laud, mis siis saeti lahti ~16–17 mm lamellideks ja alles seejärel viidi kalibreerimisega 9 mm peale, siis selles hetkes hakkab väga selgelt välja tulema see, mis massiivis oli sisepingetega osaliselt “tasakaalus”. Pärast saagimist see tasakaal kaob ja iga lamell hakkab veidi isemoodi käituma. Kui sealt veel materjali 9 mm peale maha võtta, langeb jäikus juba nii madalaks, et isegi väikesed erinevused hakkavad geomeetrias kohe nähtavad olema.

Seejärel see kõik juba summeerub kilbis ning tulemuseks ei ole enam juhuslik deformatsioon, vaid üsna ühtlane ja „süsteemne“ kogu partii käitumine.

Kindlasti võivad seda võimendada ka ladustamistingimused, niiskus, pakendamine jne, aga need on minu hinnangul pigem võimendajad, mitte algpõhjus.

Ja kui rääkida, kuidas seda tehnoloogiliselt korrektsemalt teha, siis loogika oleks minu arvates pigem vastupidine:

Esmalt tüvi lahti saagida ~15–16 mm plankudeks → seejärel kuivatada ja lasta materjalil selles paksuses stabiliseeruda → ning alles pärast niiskuse ja sisepingete rahunemist teha lõplik kalibreerimine 9 mm peale vahetult enne kilbi kokkupanekut.

Sellise lähenemise puhul “rahuneb” materjal enne, kui ta viia maksimaalselt õhukeseks, ja risk selliste deformatsioonide tekkeks on oluliselt väiksem.

[tabarabarap]

Ma paneks selle pildi kokku umbes nii.

Tõenäoliselt ei ole siin ühte kindlat põhjust — pigem mitme teguri koosmõju, aga minu hinnangul on võtmekoht siiski materjali ettevalmistuse tehnoloogias.

Kui algselt oli umbes 50 mm paksune laud, mis siis saeti lahti ~16–17 mm lamellideks ja alles seejärel viidi kalibreerimisega 9 mm peale, siis selles hetkes hakkab väga selgelt välja tulema see, mis massiivis oli sisepingetega osaliselt “tasakaalus”. Pärast saagimist see tasakaal kaob ja iga lamell hakkab veidi isemoodi käituma. Kui sealt veel materjali 9 mm peale maha võtta, langeb jäikus juba nii madalaks, et isegi väikesed erinevused hakkavad geomeetrias kohe nähtavad olema.

Seejärel see kõik juba summeerub kilbis ning tulemuseks ei ole enam juhuslik deformatsioon, vaid üsna ühtlane ja „süsteemne“ kogu partii käitumine.

Kindlasti võivad seda võimendada ka ladustamistingimused, niiskus, pakendamine jne, aga need on minu hinnangul pigem võimendajad, mitte algpõhjus.

Ja kui rääkida, kuidas seda tehnoloogiliselt korrektsemalt teha, siis loogika oleks minu arvates pigem vastupidine:

Esmalt tüvi lahti saagida ~15–16 mm plankudeks → seejärel kuivatada ja lasta materjalil selles paksuses stabiliseeruda → ning alles pärast niiskuse ja sisepingete rahunemist teha lõplik kalibreerimine 9 mm peale vahetult enne kilbi kokkupanekut.

Sellise lähenemise puhul “rahuneb” materjal enne, kui ta viia maksimaalselt õhukeseks, ja risk selliste deformatsioonide tekkeks on oluliselt väiksem.

ma arvan, et sa sööd seeni, sest:

* kui sul algselt on umbes, siis peaksid pöödrduma arsti poole
* selge see, et algselt oli tammetõru ja sellest kasvas tamm jne ja seda saetigi ja kalibreerimiseks ilmselt ka hööveldati või lihviti
* lollus ei saa summeeruda, see ongi selline loll asi mida juba peenemaks ei sae
* sa ilmselt ei rahune


*

[elektron]

Jään endiselt oma arvamuse juurde, et pildil olevatel kilpidel ei ole midagi viga.