Roto katuseaknad

[pikk88]

Kas kellelgi on jagada mõnda informatiivset videot või pildimaterjali Roto katuseakna paigaldamise kohta? Millele peaks rohkem tähelepanu pöörama, et asi korralikult paika saaks ja tulevikus probleeme ei tekitaks? Tegemist peaks olema R4 profiiliga vanade akendega millel puuduvad hetkel veel ääreplekid ja põll. Põlle saan VBH-st kuid plekke enam tehas ei tooda ning need tuleb endal hankida mõne plekksepa käest. Akna mõõdud on 54x98 ning plaanis on paigaldada need sauna katusele esmajärjekorras valguse saamiseks. Tuulutus on teisejärguline, kuid kuna tihendid ja sulused on korralikud siis on võimalik neid vajadusel ka avada.

[Hiid]

See saunakatus hakkab sooja ka pidama või on vaid vihma eest ja aknad valguse saamiseks?

[optimist88]

Pikk, vabandused, ma küsin Veluxi akna kohta ka - villaga soojustatud valtsplekk-katuses ca 25a vana aken, 1x pakett. Talvel tilgub põrandale, põskedel lakk maas. Pole jõudnud uurida kas kondens või mõni tihend. Sisemine varje ei liigu enam. On seal midagi remontida või tasub uus panna? Avatavusel pole väga mõtet enam. Kas topeltpaketiga mitteavanev oleks muretum?

[kaimagk]

Alati on mitte avanev aken muretum. Samas kõike saab ( peaaegu) ju ka remontida,taastada, küsimus on ju rahakotis. Mõned muidugi nokitsevad ka nokitsemise pärast.

[pikk88]

Nagu ma aru olen saanud siis tõenäoliselt on põhjuseks läbi puitraami tungiv külm mis tekitab kondensi. Uuri tänapäevaseid paigaldusvideosid ja näed kuidas sellest peaks lahti saama paigaldades akna raami ümber PIR plaadist raami. Kui on asi tihendis siis selle välja vahetamine ei tohiks probleeme tekitada. Veluxil võiks neid minu ettekujutuse järgi müügis olla küll. Mõistlik oleks ka põsed üle lakkida.
Vähemasti endal on praegu selline plaan. Ning kui selgub, et aknad sellegipoolest kehv mõte siis minul pole raske neid kivikatusest välja visata ja ilma hakkama saada.

[ping]

Nagu ma aru olen saanud siis tõenäoliselt on põhjuseks läbi puitraami tungiv külm mis tekitab kondensi. ....

"Tungivast külmast" ei saa mitte kuidagi kondentsi tekkida.

Kondents saab tekkida ainult toaõhust külmade detailideni tunginud veeaurust.
Kui takistada niiske õhu jõudmine kondentsiohtlikku (alla +13C) tsooni, siis ei tekki ka kondentsi.
Ehk kui toapool puudub toimiv aurutõke, tekkib alati katuseakna lengile kondents.

[kaimagk]

Puuraamile kondens? Puit kui selline pole ju 'külmasilla' materjal . Ehk ikka klaasile. Pole veel kohanud sellised puitaknaid milledel kondens vohab, siis peab ikka midagi tõsiselelt valesti olema. Kuda muidu seda aurutõket sellele puitraamile teostada?

[ping]

Puuraamile kondens?
Puit kui selline pole ju 'külmasilla' materjal . ....

Kuidas puit suudab füüsikaseadusi muuta?
Kas see on ka "poliitiline otsus"?

[kaimagk]

Kas tahab väita et 68mm aknaraam(puit) on külamsild?
Ja miks peaks puit füüsikaseadusi muutma?
Ja nagu mainisin, pole mina näinud kondnesi akna puitraamil mis on normaalsetes tingimustes, igasuguse ekstreemsused jäägu nende tekitajate mängumaaks.

[vuuk]

Kas tahab väita et 68mm aknaraam(puit) on külamsild?
Ja miks peaks puit füüsikaseadusi muutma?
Ja nagu mainisin, pole mina näinud kondnesi akna puitraamil mis on normaalsetes tingimustes, igasuguse ekstreemsused jäägu nende tekitajate mängumaaks.

Siinset infot tuleb võtta teatava mööndusega. Teooriat piisavalt mitte tundvat inimest võib see eksitada.
Kaldun siinkohal oma arusaamaga pigem kasutaja "ping" poolele.
Alustuseks tuleks endale selgeks teha, mis on külmasild.
Seejärel tutvuda põhjalikumalt erinevate materjalide tehniliste omadustega.
Otsida vajadusel välja ehitusfüüsika valemid.
Teha arvutus. Ja siis võrrelda numbrilisi väärtusi. Lihtsalt emotsioon võib olla petlik.

Võttes kuiva okaspuidu paksuseks 70 mm ja tegur λ väärtuseks 0,12 (W/mK) tuleb arvutuslik U-arv ehk Uf 1,33 W/(m²K) Samas, kaasaegsete akende klaaspakettide soojajuhtivus Ug on üldjuhul tunduvalt väiksem.
Millest see räägib?
Kondensaadi sadestumine materjali pinnale sõltub eelkõige selle pinnatemperatuurist. Pinnatemperatuur on sõltuvuses materjalikihi soojajuhtivusest ja temperatuuridest läheduses eri pooltel.
Klaas ja puit materjalidena siinses kontekstis erinevad oluliselt ka selles mõttes, et klaasi aurutakistus on lõpmatu suur (üldse ei lase niiskust endasse) aga puit absorbeerib (laseb niiskust endasse ja endast välja. Seetõttu ilmub klaasile kondensaat vastavate olude korral suhteliselt koheselt, aga selle kõrval olevale (sama või madalama temperatuuriga) puidule silmnähtavalt teatava viivitusega. Aga ei jää tulemata kui pinnatemperatuur on kastepunktitemperatuurist madalam ja puit piisavalt kaua niiskub ja niiskusega pealispind täitub. Samas sõltub ka millise niiskusimavusega materjaliga on puidu pind kaetud.

[Hiid]

Kas tahab väita et 68mm aknaraam(puit) on külamsild?
Ja miks peaks puit füüsikaseadusi muutma?
Ja nagu mainisin, pole mina näinud kondnesi akna puitraamil mis on normaalsetes tingimustes, igasuguse ekstreemsused jäägu nende tekitajate mängumaaks.

Katuseaken on tehtud tollisest lauast. Mis 68mm? KUST SEE TULI?

[vuuk]

Kui toll, siis minu U-arvu kalkulaator annab mulle paari kliki abil U väärtuseks 2,64 W/(m²K).
Oletame, et kõrval olev katuslagi on näiteks 0,15 W/(m²K) (vähemalt selline võiks olla soojusjuhtivuselt katuslagi tänapäeval), siis sellega võrrelduna võib lugeda akna raami seal kohas oluliseks külmasillaks.

[ping]

Kas tahab väita et 68mm aknaraam(puit) on külamsild?
Ja miks peaks puit füüsikaseadusi muutma?
Ja nagu mainisin, pole mina näinud kondnesi akna puitraamil mis on normaalsetes tingimustes, igasuguse ekstreemsused jäägu nende tekitajate mängumaaks.

....
Kondensaadi sadestumine materjali pinnale sõltub eelkõige selle pinnatemperatuurist. Pinnatemperatuur on sõltuvuses materjalikihi soojajuhtivusest ja temperatuuridest läheduses eri pooltel.
Klaas ja puit materjalidena siinses kontekstis erinevad oluliselt ka selles mõttes, et klaasi aurutakistus on lõpmatu suur (üldse ei lase niiskust endasse) aga puit absorbeerib (laseb niiskust endasse ja endast välja. Seetõttu ilmub klaasile kondensaat vastavate olude korral suhteliselt koheselt, aga selle kõrval olevale (sama või madalama temperatuuriga) puidule silmnähtavalt teatava viivitusega. Aga ei jää tulemata kui pinnatemperatuur on kastepunktitemperatuurist madalam ja puit piisavalt kaua niiskub ja niiskusega pealispind täitub. Samas sõltub ka millise niiskusimavusega materjaliga on puidu pind kaetud.

Mina olen näinud kondentsi nii puidust aknaraamidel kui ka välisuste siseküljel.
Kui nägemine on kehv, siis käega üle pindade tõmmates on kohe käe märgumine tunda.

Hügroskoopne katmata puit imeb kondentsvee sisse kuni veeküllastuse piirini.
(Kui näiteks seinapalgi sees tekkib (0C temp kohta) auru tõkestav jääkiht, siis tekkib palgi 0 punkti juurde, palgi sisse, mädanik.)

Kuna tavakasutuses on hoonete puitdetailid kas värvitud või lakitud veetihedama pinnaga, siis tekkib kondents selle viimistlusmaterjali pinnale ning ei pruugi olla nii märgatav kui siledale klaasile kogunenud vesi.

(90'datel panin omale ka ühe katuseakna ja pärast seda kogemust oma põhjamaisesse elamisse katuseaknaid ei kasuta, sest pikas perspektiivis on kasulikum kunstvalgus.)

[ping]

... katuses ca 25a vana aken, 1x pakett.
Talvel tilgub põrandale, põskedel lakk maas.
Pole jõudnud uurida kas kondens või mõni tihend. ....

Kui see aken on ühekordse klaasiga, siis see on tuulduva pööningu "valgust läbi laskev katuseluuk" ja ei olegi ettenähtud sooja ruumi välispiirdes kasutada.
Välimuselt on need üsna sarnased ja soodsama hinna pärast on neid ka pandud.

[Küülaline]

Katuseaken on tehtud tollisest lauast

Tähendab see on siis ise tehtud katuseaken? Kas ka lahtikäiv? Mul vahetati just 25 a vanad Veluxi katuseaknad uute vastu. Seal oli sama suur karp kui aken ise, igasugu tihendeid, soojustusi, põllesid, plekke jms kaasas. Kolmekordne pakett ka, kahekordseid enam ei toodeta.

[kaimagk]

Kas tahab väita et 68mm aknaraam(puit) on külamsild?
Ja miks peaks puit füüsikaseadusi muutma?
Ja nagu mainisin, pole mina näinud kondnesi akna puitraamil mis on normaalsetes tingimustes, igasuguse ekstreemsused jäägu nende tekitajate mängumaaks.

Katuseaken on tehtud tollisest lauast. Mis 68mm? KUST SEE TULI?

Millisel katuseaknal on aken tehtud tollisest lauast? See akna kinnitusraam ehk on aga mitte aken.
Jõudu kondensi pühkimisel

[kaimagk]

Kas tahab väita et 68mm aknaraam(puit) on külamsild?
Ja miks peaks puit füüsikaseadusi muutma?
Ja nagu mainisin, pole mina näinud kondnesi akna puitraamil mis on normaalsetes tingimustes, igasuguse ekstreemsused jäägu nende tekitajate mängumaaks.

....
Kondensaadi sadestumine materjali pinnale sõltub eelkõige selle pinnatemperatuurist. Pinnatemperatuur on sõltuvuses materjalikihi soojajuhtivusest ja temperatuuridest läheduses eri pooltel.
Klaas ja puit materjalidena siinses kontekstis erinevad oluliselt ka selles mõttes, et klaasi aurutakistus on lõpmatu suur (üldse ei lase niiskust endasse) aga puit absorbeerib (laseb niiskust endasse ja endast välja. Seetõttu ilmub klaasile kondensaat vastavate olude korral suhteliselt koheselt, aga selle kõrval olevale (sama või madalama temperatuuriga) puidule silmnähtavalt teatava viivitusega. Aga ei jää tulemata kui pinnatemperatuur on kastepunktitemperatuurist madalam ja puit piisavalt kaua niiskub ja niiskusega pealispind täitub. Samas sõltub ka millise niiskusimavusega materjaliga on puidu pind kaetud.

Mina olen näinud kondentsi nii puidust aknaraamidel kui ka välisuste siseküljel.
Kui nägemine on kehv, siis käega üle pindade tõmmates on kohe käe märgumine tunda.

Hügroskoopne katmata puit imeb kondentsvee sisse kuni veeküllastuse piirini.
(Kui näiteks seinapalgi sees tekkib (0C temp kohta) auru tõkestav jääkiht, siis tekkib palgi 0 punkti juurde, palgi sisse, mädanik.)

Kuna tavakasutuses on hoonete puitdetailid kas värvitud või lakitud veetihedama pinnaga, siis tekkib kondents selle viimistlusmaterjali pinnale ning ei pruugi olla nii märgatav kui siledale klaasile kogunenud vesi.

(90'datel panin omale ka ühe katuseakna ja pärast seda kogemust oma põhjamaisesse elamisse katuseaknaid ei kasuta, sest pikas perspektiivis on kasulikum kunstvalgus.)

Igasugu paska toodetakse ja paigaldatakse, kui on mure siis vaadaku paigaldaja ja soovitaja poole oma murega.

[Küülaline]

90'datel panin omale ka ühe katuseakna ja pärast seda kogemust oma põhjamaisesse elamisse katuseaknaid ei kasuta, sest pikas perspektiivis on kasulikum kunstvalgus

Mis firma toode see tollal oli? Mina panin 2001 Veluxi ega saa kurta. Suurema külmaga ei olnudki, aga just väiksema miinusega tekkis hommikuks klaasi alaserva kondents, selle pühkisin ära, kui meelde tuli ja muid probleeme ei olnud. Tänapäevased on kindlasti oluliselt paremad kolmekordse klaasi ja hulgalise soojustusega raami ümber. Tehnoloogia on 35 aastaga edasi läinud.

[Walter2]

Mul lekkisid 15 aastat tagasi paigaldatud Veluxid (nurkadest tilkus tuppa) kui peale lumesadu oli akendel lumekiht peal ning ilmselt seestpoolt lekkiva soojuse toimel see lumi sulas. Nüüd peale suuremat lumesadu kui aknad puhtana hoida pole lekkeid enam ilmnenud.

[Prill]

(Kui näiteks seinapalgi sees tekkib (0C temp kohta) auru tõkestav jääkiht, siis tekkib palgi 0 punkti juurde, palgi sisse, mädanik.)

Palkmaju on külmas kliimas ehitatud sadu või isegi tuhandeid aastaid kuni tänapäevani välja, pakasega palgi sees on 0 punkt, ometi need hooned ei mädane palkide mädaniku tõttu seest välja.

Miks ei mäda, sest puidul on imetabane võime kuivamisel niiskusest vabaneda ja mädaniku eluks vajalikud tingimused jäävad napiks ning ebastabiilseks. Samas palkhooned kipuvad mädanema vundamendi juurest kus niiskus on puidus pidev ja soodsad elutingimused hallitustele, seentele, mädanikele jne.

Aknale tekkival kondensveel võib veel põhjusi olla, enda elamises 2x plastaknad talviti tilkusid ja probleem lahenes kui ventilatsioon töösse sai..

[Küülaline]

Mul lekkisid 15 aastat tagasi paigaldatud Veluxid (nurkadest tilkus tuppa)

Pigem ikka kondents. Kui tihendite vahelt lekiks, peaks suurema vihmaga samuti lekkima.

[Hiid]

Palju see leng siis on? Tubli 30mm? Arvestades, et katuseaken käib soojustusest väljapoole, siis jään endale kindlaks, tegu ei ole miski lahendusga, kui ise plekke ei tee ja seda sõlme laiemaks ei kasvata.