Roto katuseaknad

[pikk88]

Kas kellelgi on jagada mõnda informatiivset videot või pildimaterjali Roto katuseakna paigaldamise kohta? Millele peaks rohkem tähelepanu pöörama, et asi korralikult paika saaks ja tulevikus probleeme ei tekitaks? Tegemist peaks olema R4 profiiliga vanade akendega millel puuduvad hetkel veel ääreplekid ja põll. Põlle saan VBH-st kuid plekke enam tehas ei tooda ning need tuleb endal hankida mõne plekksepa käest. Akna mõõdud on 54x98 ning plaanis on paigaldada need sauna katusele esmajärjekorras valguse saamiseks. Tuulutus on teisejärguline, kuid kuna tihendid ja sulused on korralikud siis on võimalik neid vajadusel ka avada.

[Hiid]

See saunakatus hakkab sooja ka pidama või on vaid vihma eest ja aknad valguse saamiseks?

[optimist88]

Pikk, vabandused, ma küsin Veluxi akna kohta ka - villaga soojustatud valtsplekk-katuses ca 25a vana aken, 1x pakett. Talvel tilgub põrandale, põskedel lakk maas. Pole jõudnud uurida kas kondens või mõni tihend. Sisemine varje ei liigu enam. On seal midagi remontida või tasub uus panna? Avatavusel pole väga mõtet enam. Kas topeltpaketiga mitteavanev oleks muretum?

[kaimagk]

Alati on mitte avanev aken muretum. Samas kõike saab ( peaaegu) ju ka remontida,taastada, küsimus on ju rahakotis. Mõned muidugi nokitsevad ka nokitsemise pärast.

[pikk88]

Nagu ma aru olen saanud siis tõenäoliselt on põhjuseks läbi puitraami tungiv külm mis tekitab kondensi. Uuri tänapäevaseid paigaldusvideosid ja näed kuidas sellest peaks lahti saama paigaldades akna raami ümber PIR plaadist raami. Kui on asi tihendis siis selle välja vahetamine ei tohiks probleeme tekitada. Veluxil võiks neid minu ettekujutuse järgi müügis olla küll. Mõistlik oleks ka põsed üle lakkida.
Vähemasti endal on praegu selline plaan. Ning kui selgub, et aknad sellegipoolest kehv mõte siis minul pole raske neid kivikatusest välja visata ja ilma hakkama saada.

[ping]

Nagu ma aru olen saanud siis tõenäoliselt on põhjuseks läbi puitraami tungiv külm mis tekitab kondensi. ....

"Tungivast külmast" ei saa mitte kuidagi kondentsi tekkida.

Kondents saab tekkida ainult toaõhust külmade detailideni tunginud veeaurust.
Kui takistada niiske õhu jõudmine kondentsiohtlikku (alla +13C) tsooni, siis ei tekki ka kondentsi.
Ehk kui toapool puudub toimiv aurutõke, tekkib alati katuseakna lengile kondents.

[kaimagk]

Puuraamile kondens? Puit kui selline pole ju 'külmasilla' materjal . Ehk ikka klaasile. Pole veel kohanud sellised puitaknaid milledel kondens vohab, siis peab ikka midagi tõsiselelt valesti olema. Kuda muidu seda aurutõket sellele puitraamile teostada?

[ping]

Puuraamile kondens?
Puit kui selline pole ju 'külmasilla' materjal . ....

Kuidas puit suudab füüsikaseadusi muuta?
Kas see on ka "poliitiline otsus"?

[kaimagk]

Kas tahab väita et 68mm aknaraam(puit) on külamsild?
Ja miks peaks puit füüsikaseadusi muutma?
Ja nagu mainisin, pole mina näinud kondnesi akna puitraamil mis on normaalsetes tingimustes, igasuguse ekstreemsused jäägu nende tekitajate mängumaaks.

[vuuk]

Kas tahab väita et 68mm aknaraam(puit) on külamsild?
Ja miks peaks puit füüsikaseadusi muutma?
Ja nagu mainisin, pole mina näinud kondnesi akna puitraamil mis on normaalsetes tingimustes, igasuguse ekstreemsused jäägu nende tekitajate mängumaaks.

Siinset infot tuleb võtta teatava mööndusega. Teooriat piisavalt mitte tundvat inimest võib see eksitada.
Kaldun siinkohal oma arusaamaga pigem kasutaja "ping" poolele.
Alustuseks tuleks endale selgeks teha, mis on külmasild.
Seejärel tutvuda põhjalikumalt erinevate materjalide tehniliste omadustega.
Otsida vajadusel välja ehitusfüüsika valemid.
Teha arvutus. Ja siis võrrelda numbrilisi väärtusi. Lihtsalt emotsioon võib eksitada.

Võttes kuiva okaspuidu paksuseks 70 mm ja tegur λ väärtuseks 0,12 (W/mK) tuleb arvutuslik U-arv ehk Uf 1,33 W/(m²K) Samas kaasaegsete akende klaaspakettide soojajuhtivus Ug on üldjuhul tunduvalt väiksem.
Millest see räägib?
Kondensaadi sadestumine materjali pinnale sõltub eelkõige selle pinnatemperatuurist. Pinnatemperatuur on sõltuvuses materjalikihi soojajuhtivusest ja temperatuuridest läheduses eri pooltel.
Klaas ja puit materjalidena siinses kontekstis erinevad oluliselt selles ka mõttes, et klaasi niiskusimavus on lõpmatu suur (üldse ei lase niiskust endasse) aga puit absorbeerib (laseb niiskust endasse ja endast välja. Seetõttu ilmub klaasi kõrval olevale puidule kondensaat teatava viivitusega aga ei jää tulemata. Samas sõltub ka millise niiskusimavusega materjaliga on puidu pind kaetud.