Pööningul villa peale tuuletõkkeplaat?

[yupiter]

Olen vaatanud postitusi, villatootjate kodulehti...jäetakse lae peal olev soojustusvill lahtiseks. Kas poleks mõttekas näiteks see lahtine vill katta tuuletõkkepladiga? Muidu nagu kasukas küll seljas, aga hõlmad lahti ja soe ikka teeb vehkat?

[EH.INS.]

"Tuulesuunajad" on märksõna...

[Kalvis]

Tuuletõkkepaber oleks lihtsam lahendus

[netmaster]

mis põhjatuul sul seal pööningul ikka puhub. Keelatud vist ei ole kinni katta (sarnaselt seinakonstruktsiooniga), kuid enamikel juhtudel ei peeta seda lihtsalt vajalikuks. Pigem peetakse oluliseks, et villa sees ei ole külmasildu igasuguste talade ja roovituste näol, mille külge katteid pannakse.

Mina plaanin oma pööningu põranda üldse OSBga üle teha. Hea liikuda ja igasugu asju hoiustada.

[yupiter]

Tänud, uurisin. Tuulesuunajad on seinte pikendused, et tekiks nn vaikne ruum üles, ok. Antud kohas on seinte ja katuse kokkujooksu kohad villaga täidetud korralikult. Tuuletõkkepaber on kindlasti lihtsam ja kiirem, aga ilmselt ka õhem plaadist ja peaks olema siiski teibitud omavahel ilmselt. Küsimus tekkiski selle, et villatootjate kodukail oli alati lihtsalt lahtine vill ja kõik? Kuna tegu ilma soojustuseta plekkkatusega, siis olekski soov toa lagi pööningu poolt maks soojaks saada ja tuuletõkkeplaate saaks norm hinnaga..)

[netmaster]

Ju sul seal plekist katuse ja pööningu vahel ikka on juba tuuletõkkeplaat, või kuidas see tuul sul sinna villa juurde üldse saab?

[yupiter]

Tuule probleemi pole, lihtsalt et villast soojus ei tuleks läbi. Pööningul pole kedagi ja soe võiks maks alla tuppa jääda...) Jopedel ka vatiini peal katteriie..)

[EH.INS.]

Tänud, uurisin...
Küsimus tekkiski selle, et villatootjate kodukail oli alati lihtsalt lahtine vill ja kõik?

Uuri veel...
Sa ei saanud pihta...

[yupiter]

Ok, küsime siis nii et pööning on tuulevaba, lihtsalt ei taha et villast läbi hingav soojus kaoks soojustamata plekk katuse alla...Tuulesuunaja otsing andis guugeldades kõrgenduse äärtesse et tuuled ei liiguks...?

[netmaster]

Jopedel ka vatiini peal katteriie..

jopega käid sa ju õues tuule käes. Siseruumides kerid lihtsalt midagi sooja (pleedi, kampsuni) omale ümber.
Üldiselt peetakse villa katmist pööningul mõttetuks raha raiskamiseks, kuna õhu liikumine (tuul) on seal praktiliselt olematu. Keelatud muidugi pole.

Villa eesmärk on takistada õhu liikumist. Kui sa kardad, et soe õhk läbi villa kuhugi liigub, pane pigem rohkem villa. Mul pole küll arvutusi pakkuda, kuid vabalt võib olla, et igasugused parema soojusjuhtivusega tahked materjalid mis sa paned villa sisse tuulutõkkeplaatide kinnitamiseks, nullivad saavutatud effekti.

Olen käinud tõenäoliselt kümnetel, kui mitte sadadel pööningutel ja pole kuskil näinud tuuletõket villa peal. Ilmselt on sellel siiski mingi põhjus.

[yupiter]

jah, selle ma seda "teooriat" urgitsengi. Plaat istuks oma raskusega lihtsalt villa peal, aga vöib jah olla et kasutegur jääb nulli..)

[EH.INS.]

Mina plaanin oma pööningu põranda üldse OSBga üle teha. Hea liikuda ja igasugu asju hoiustada.

Tee käiguteed ja hoiualad - ära tervet pööningut tee...

[madis64]

jah, selle ma seda "teooriat" urgitsengi. Plaat istuks oma raskusega lihtsalt villa peal,...

Mul sarnases olukorras ehituspapp pennidele klammerdatud tuuletõkkeks ja hõre laudis selle peal, et pööning kasutatav oleks.

[netmaster]

Tee käiguteed ja hoiualad - ära tervet pööningut tee...

Ei saagi teha, vendi torud on ees.

[netmaster]

Plaat istuks oma raskusega lihtsalt villa peal

see on kõige hullem variant.
Igasugune raskus villa peal surub selle rohkem või vähem kokku ja vähendab tema isoleerivaid omadusi.
Eriti puistevilla.

[yupiter]

Puistevilla seal pole, miski kollane klaasvill vast. oma 10 a seisnud juba, notegelt muidugi talad ka, mis nagunii jäävad plaatisid hoidme, aga jh...vist töö ei tasu vaeva

[vuuk]

Koolipingist on meelde jäänud, et võib olla kahesugust lahendust. Näiteks:
1. 300 mm villa + tuuletõkkekiht
2 . 300 mm villa + veel villa 100 mm = 400 mm villa.

Ehk, et kui katta vill välispinnast tihedama kihiga ehk tuuletõkkega, siis saab umbes 100 mm väiksema villakihiga sama tulemuse.
Arvutuslikult see muidugi niimoodi ei pruugi olla. Ilma tuuletõkketa oleval villal tuleks pealmist 100 mm kihti soojustehnilisel arvutamisel mitte arvesse võtta, siis saab adekvaatsema tulemuse. Asi selles, et ilma villa välispinnal oleva tuuletõkkekihita (kaaneta) on villa pealmises kihis erineva suurusega avad, pilud, kanalid, käigud, mis on kokkupuutes külma välisõhuga ja läbi selle saab jahtumine toimuda kiiremini. Ja tegelik U-arv ilma tuuletõkketa on pigem X väärtusega ehk tundmatu. Ja see sõltub mitmetest asjaoludest kuid peamiselt ehitamise komplitseeritusest.
Ekslikult ei maksa arvata, et tuuletõkke ülesanne on vaid (põhja) tuult pidada.
Tuul ehk õhu liikumine (kuigi see võib olla inimesele mitte tajutav) saab olla ka iseeneslik läbi materjali õhu erineva kiirusega liikumine
Tuulesuunajad on jah ka lahendus - parem ikka, kui üldse mitte midagi. Aga kui palju tuulesuunaja tegelikult aitab kütteenergiat kokku hoida, seda ei suuda vist keegi iialgi välja arvutada.

[EH.INS.]

No nüüd läheb küll täitsa metsa...
Pööningu kontekstis...

[alarpiirfeld]

Tere. Alustama peaks põhimõtetest. Kas pööning peab tuulduma? Teadmata küll katusekonstruktsiooni tõenäoliselt jah. Seega on vajalik sellesse õhuruumi nii õhu sissevõtu kui ka väljundpilud. Kui suured? Vajalik dimensioneerida. Kus kohta? Sissevõtud max madalale, väljundpilud max üles. Mis funktsiooni täidab "tuulesuunaja" insenerid ei tea, tuleb küsida soolapuhujate käest. Kui pööningu tuuldumine on valesti dimensioneeritud, siis võib tekkida kondensaat (kas aluskatuse/aluskatte, kattepleki alla). Kondensaat võib siis hakata tilkuma mittesoovitud kohtadesse (nt proua buduaari). Ehk kui pööning ikka tuuldub, siis tublisti. Kui konstruktiivne kiht tuuldub, siis on ju vaja sisekihtide kaitseks läbipuhumise eest tuuletõket - elementaarne ju! Kui rääkida tuuletõkke füüsikalistest parameetritest, siis selle kohta saab lugeda vastavaid näitajaid DoP-st , (näitaja oli vist Afr). Kas 100 mm villal on vastavad parameetrid DoP-s kirjeldatud - vaevalt usutav. Seega ei saa vastu vaielda, et 3 cm tuuletõkke Afr on sama kui 100 mm tavavillal, aga inseneril puudub sellekohane tõendus. Ainult villtuuletõkete puhul pole vaja tegeleda niiskusreziimi arvutusega. Kui aga tuuletõkkeks hakatakse kasutama kõiki muid (ka nn "hingavaid" asju), siis tuleb teha ka vastav kontrollarvutus, et kondensaat laekonstruktsiooni ei tekiks. Nii lihtne see ongi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[vuuk]

Ei oska arvata, millist konteksti keegi ette kujutab...
Tuuletõkkega variant, mida olen mõned korrad teinud on põhimõtteliselt järgmine:

Tegu siis köetava katusekorrusega ruumi laega, mille kohal on külm pööning, mis on ühtlasi panipaik.
Sellise soojustatud lae puhul saab väita, et U- arv on ligikaudu 0,1 W/(m²K) ja arvutuslik U-arv ühtib korraliku teostuse puhul tegelikuga.
Ilma tuuletõkketa oleks tegelik U arv pigem X väärtusega ja sõltub asjaoludest.
Kusjuures siin ma kujutan suhteliselt lihtsat olukorda. Olukordi võib olla väga erinevaid, sealjuures ülimalt komplitseeritud teostada. Eriti, kui teostajateks ja protsessi juhtideks on kogenematud isikud ja ei oska "malekäikusid" ette näha. Siinkohal pean silmas seda, et vales järjekorras või/ja halbades töötingimustes tõid teostades on raske või võimatu sellist tulemust saavutada, et arvutuslik U-arv ühtiks tegelikuga.

Ühes teises teemas oli kõne all küsimus, miks osade majade energiaklass ja tegelik energiatarve ei ühti.
Siinkohal küsiks, kas lae villa peal tuuletõke oli olemas? Kui mitte, siis just siin näen üht võimalikku kotermanni.

[Prill]

Kollane vill viitaks nagu isoveri klaasvillale. Ammusest mäletan nende näidis konstruktsioonides olid paksemad villaladestused eraldatud tuuletõkkega. Nüüd uuemas materjalis ehituspaberiga: https://www.isover.ee/documents/solutio ... laed-0.pdf
Kunagi seletati seda eraldamist kuidas paksus villas kipub ikkagi villasisene konvektsioon ehk õhu liikumine tekkima, mis sisult pärsib soojustusena toimimist, kus villa eesmärk on õhk seisma panna ja tegelikult õhk kehva soojusmahutajana ongi sisuline soojustus.
Probleem tekkiski loogikast, kui uhada villa juurde, saavutab aina parema soojapidavuse, ent see ei kehtinud just selle villasisese õhu liikumise tõttu. Aga kui paks villakiht eraldada tuuletõkke/paberiga kihtideks, toimib iga lisakiht villa soojustusena ootuspärasemalt.

Samas probleemistikku võrrelda teiste pööningu ja lagede soojustustega, näiteks puitsevillaga - ei meenu, et keegi väga tuuletõkete ja plaatidega jändaks. Kuigi ka puistevilla puhul on märgitud puudusi, kus ajaga vajudes tekib katuse konstruktsiooni sõrestiku juurde tühimikke, mis soojapidavust nõrgestavad.

[EH.INS.]

No saab ikka aru küll mis on tuulesuunaja
Selline nimi on omaette teema aga see ei muuda asja - ja sellise nimega on see kaubanduses
Kui nüüd norida siis ei pea miski tarind "tuulduma"
Ja on ikka vahe küll kas on pöönigutarind või välistarind
Mõistan kuhu hr Piirfeld "suundub" - selles kontekstis tarbetu
Lihtsalt arvamus ja peale ei käi
Ja alati võib ette võtta RT

[Kalvis]

Küsija küll vastas iseendale juba ära! akf on piisavalt öelnud.
Pööning ei tohi olla umbne kott, muidu niiskus ei pääse välja. Piisav on kui harjad jne lasevad siit sealt tuult läbi. Villa puhul kui jätad tuuletõkke panemata siis õhuliikumise tõttu on villa soojustusvõime viletsam võrreldes tuuletõkkega variandile. Samas sul ei puhu tuul pööningul nagu õues sasides juukseid. Seega ei pea olema tuuletõke nii vinge kui seinas. Pannes raske plaadi villa peale, vajutab see villa õhemaks ja kaotad soojustuses.
Ise vastasid - tee nii nagu sulle meeldib.
Tuuletõkkepaberi käisingi just kombona enne välja viitsimata põhjendada. No nüüd sama uuesti
Tuuletõkkepaber kaitseb villa tuuldumise eest (seega on parem kui ilma) kuid ei vajuta villa kokku. Odav kah. Lihtne paigaldada. Midagi arvutama ei pea ega ka kartma. Ehituspaber on sama asi.

[alarpiirfeld]

Tere.
1. Tuuletõkke puudumine võib küll mõjutada energiabilanssi (küll väga marginaalselt). Aga probleemi püstitus, et "energiaklass ja tegelik energiatarve ei ühti" on iseenesest nonsens.
2. Odavatel villadel on materiaalset ollust vähe, kus õhk võib hakata tõesti konvektiivselt liikuma. Õhk hakkab konvektiivselt liikuma alates ca 2 cm suuruses vahest. Kui nüüd eraldada 20 cm kiht 4 paberkihiga, siis õhk ringleb 4 vahes, kusjuures paber kannab soojust üle järgmisesse kihti. Ega palju vahet pole, kas meil 1 20 cm kiht, kus õhk ringleb või 4 5cm kihti kus õhk ringleb iga kihi sees.
3. Paber ja tuuletõke.. no jään siis viisakalt eriarvamusele.
4. Mõned tarindid peavad ikka tuulduma küll. Jään siin viisakalt eriarvamusele.
5. RT-des esineb palju ehitusfüüsikalist ja -tehnilist jama. Soovitaks kasutada autoriteetsemaid allikaid.
6. Ei tea, miks seinas peab tuuletõke olema "vinge" ja pööningul võib olla "kak-nibud". Puudub ehitusfüüsikaline põhjendus.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[EH.INS.]

Eriarvamused igati OK ja nii peabki...
Jään kah eriarmamusele
RT on täitsa viisakas asi - üldse ei vaidle selle vastu, et on paremaid
Kuid vaatame ikka konteksti...