Pööningul villa peale tuuletõkkeplaat?

[yupiter]

Olen vaatanud postitusi, villatootjate kodulehti...jäetakse lae peal olev soojustusvill lahtiseks. Kas poleks mõttekas näiteks see lahtine vill katta tuuletõkkepladiga? Muidu nagu kasukas küll seljas, aga hõlmad lahti ja soe ikka teeb vehkat?

[EH.INS.]

"Tuulesuunajad" on märksõna...

[Kalvis]

Tuuletõkkepaber oleks lihtsam lahendus

[netmaster]

mis põhjatuul sul seal pööningul ikka puhub. Keelatud vist ei ole kinni katta (sarnaselt seinakonstruktsiooniga), kuid enamikel juhtudel ei peeta seda lihtsalt vajalikuks. Pigem peetakse oluliseks, et villa sees ei ole külmasildu igasuguste talade ja roovituste näol, mille külge katteid pannakse.

Mina plaanin oma pööningu põranda üldse OSBga üle teha. Hea liikuda ja igasugu asju hoiustada.

[yupiter]

Tänud, uurisin. Tuulesuunajad on seinte pikendused, et tekiks nn vaikne ruum üles, ok. Antud kohas on seinte ja katuse kokkujooksu kohad villaga täidetud korralikult. Tuuletõkkepaber on kindlasti lihtsam ja kiirem, aga ilmselt ka õhem plaadist ja peaks olema siiski teibitud omavahel ilmselt. Küsimus tekkiski selle, et villatootjate kodukail oli alati lihtsalt lahtine vill ja kõik? Kuna tegu ilma soojustuseta plekkkatusega, siis olekski soov toa lagi pööningu poolt maks soojaks saada ja tuuletõkkeplaate saaks norm hinnaga..)

[netmaster]

Ju sul seal plekist katuse ja pööningu vahel ikka on juba tuuletõkkeplaat, või kuidas see tuul sul sinna villa juurde üldse saab?

[yupiter]

Tuule probleemi pole, lihtsalt et villast soojus ei tuleks läbi. Pööningul pole kedagi ja soe võiks maks alla tuppa jääda...) Jopedel ka vatiini peal katteriie..)

[EH.INS.]

Tänud, uurisin...
Küsimus tekkiski selle, et villatootjate kodukail oli alati lihtsalt lahtine vill ja kõik?

Uuri veel...
Sa ei saanud pihta...

[yupiter]

Ok, küsime siis nii et pööning on tuulevaba, lihtsalt ei taha et villast läbi hingav soojus kaoks soojustamata plekk katuse alla...Tuulesuunaja otsing andis guugeldades kõrgenduse äärtesse et tuuled ei liiguks...?

[netmaster]

Jopedel ka vatiini peal katteriie..

jopega käid sa ju õues tuule käes. Siseruumides kerid lihtsalt midagi sooja (pleedi, kampsuni) omale ümber.
Üldiselt peetakse villa katmist pööningul mõttetuks raha raiskamiseks, kuna õhu liikumine (tuul) on seal praktiliselt olematu. Keelatud muidugi pole.

Villa eesmärk on takistada õhu liikumist. Kui sa kardad, et soe õhk läbi villa kuhugi liigub, pane pigem rohkem villa. Mul pole küll arvutusi pakkuda, kuid vabalt võib olla, et igasugused parema soojusjuhtivusega tahked materjalid mis sa paned villa sisse tuulutõkkeplaatide kinnitamiseks, nullivad saavutatud effekti.

Olen käinud tõenäoliselt kümnetel, kui mitte sadadel pööningutel ja pole kuskil näinud tuuletõket villa peal. Ilmselt on sellel siiski mingi põhjus.

[yupiter]

jah, selle ma seda "teooriat" urgitsengi. Plaat istuks oma raskusega lihtsalt villa peal, aga vöib jah olla et kasutegur jääb nulli..)

[EH.INS.]

Mina plaanin oma pööningu põranda üldse OSBga üle teha. Hea liikuda ja igasugu asju hoiustada.

Tee käiguteed ja hoiualad - ära tervet pööningut tee...

[madis64]

jah, selle ma seda "teooriat" urgitsengi. Plaat istuks oma raskusega lihtsalt villa peal,...

Mul sarnases olukorras ehituspapp pennidele klammerdatud tuuletõkkeks ja hõre laudis selle peal, et pööning kasutatav oleks.

[netmaster]

Tee käiguteed ja hoiualad - ära tervet pööningut tee...

Ei saagi teha, vendi torud on ees.

[netmaster]

Plaat istuks oma raskusega lihtsalt villa peal

see on kõige hullem variant.
Igasugune raskus villa peal surub selle rohkem või vähem kokku ja vähendab tema isoleerivaid omadusi.
Eriti puistevilla.

[yupiter]

Puistevilla seal pole, miski kollane klaasvill vast. oma 10 a seisnud juba, notegelt muidugi talad ka, mis nagunii jäävad plaatisid hoidme, aga jh...vist töö ei tasu vaeva

[vuuk]

Koolipingist on meelde jäänud, et võib olla kahesugust lahendust. Näiteks:
1. 300 mm villa + tuuletõkkekiht
2 . 300 mm villa + veel villa 100 mm = 400 mm villa.

Ehk, et kui katta vill välispinnast tihedama kihiga ehk tuuletõkkega, siis saab umbes 100 mm väiksema villakihiga sama tulemuse.
Arvutuslikult see muidugi niimoodi ei pruugi olla. Ilma tuuletõkketa oleval villal tuleks pealmist 100 mm kihti soojustehnilisel arvutamisel mitte arvesse võtta, siis saab adekvaatsema tulemuse. Asi selles, et ilma villa välispinnal oleva tuuletõkkekihita (kaaneta) on villa pealmises kihis erineva suurusega avad, pilud, kanalid, käigud, mis on kokkupuutes külma välisõhuga ja läbi selle saab jahtumine toimuda kiiremini. Ja tegelik U-arv ilma tuuletõkketa on pigem X väärtusega ehk tundmatu. Ja see sõltub mitmetest asjaoludest kuid peamiselt ehitamise komplitseeritusest.
Ekslikult ei maksa arvata, et tuuletõkke ülesanne on vaid (põhja) tuult pidada.
Tuul ehk õhu liikumine (kuigi see võib olla inimesele mitte tajutav) saab olla ka iseeneslik läbi materjali õhu erineva kiirusega liikumine
Tuulesuunajad on jah ka lahendus - parem ikka, kui üldse mitte midagi. Aga kui palju tuulesuunaja tegelikult aitab kütteenergiat kokku hoida, seda ei suuda vist keegi iialgi välja arvutada.

[EH.INS.]

No nüüd läheb küll täitsa metsa...
Pööningu kontekstis...