Aidake katuse kondens

[jaak]

Juba 2a. katusel kondens kilel, kivi+roov-kile-dis.liist-tuuletõkkeplaat-vill-kile-kips

[Külaline]

See kondens mida näed on kile all , eks ? Ka kile all peab olema tuulutus alt sisse ja harja vahelt välja . Kui harjal pole kiles pilu ( umbes 4-5 cm , oleneb muidugi katuse suurusest ) siis peaks selle kohe tegema . Teine võimalus on teha maja otstesse ülemisse nurka tuulutusrestid .
Paremat soovides Katuserobi .

[Külaline]

Nüüd kui uuesti lugesin küsimust siis vaatasin , et roovi ja kile vahel liistu polegi . Roovid on otse kile peal või ?

[jaak]

Roov on kile peal, kile on löödud sarika külge, kas valesti, kas see loeb midagi

[andero23]

ikka loeb. Kile seal peamiselt selleks, talvel kiirgab kividele palju külma, õhuniiskus mis tuleb majast kondenseerub kivide seesmisel küljel, siis peaks ta tilgana kile peale kukkuma ja kenasti alla räästast välja voolama. Kui sul seal roovid risti ette löödud, siis on päris keeruline sellel veel ära voolata. Kas see kile nüüd sellepärast alt märg või siis tuulutuse pärast, ei oska öelda. Igastahes need roovid kaua vastu ei pea...

[Külaline]

Kui paks see dis. liist seal kile ja tuuletõkke vahel on ? Kui see oleks näiteks 5 cm ( nagu normaalne ) siis annaks veel midagi päästa . Nimelt lükkaks immutatud liistu roovi ja kile vahele keset sarikat ja kruviks roovi külge vähe kinni, siis jääks roovi ja kile vahele mingi ruum . Aga kile ja tuuletõkke vahel peab ka vahe kindlasti jääma .
Katuserobi.

[restauraator]

ikka loeb. Kile seal peamiselt selleks, talvel kiirgab kividele palju külma, õhuniiskus mis tuleb majast kondenseerub kivide seesmisel küljel, siis peaks ta tilgana kile peale kukkuma ja kenasti alla räästast välja voolama. Kui sul seal roovid risti ette löödud, siis on päris keeruline sellel veel ära voolata. Kas see kile nüüd sellepärast alt märg või siis tuulutuse pärast, ei oska öelda. Igastahes need roovid kaua vastu ei pea...

Selle jutu võiks keegi selgemalt küll lahti seletada, et mina ka aru saaks! Üldse ei saa aru mida on vaja sealt katusekile pealt üldse otsida, kui teemalgatajale teeb kondens muret? Jaak võiks rohkem lahti seletada küll millise kõrgusega on tuulevahe kile ja tuuletõkke vahel ja kas õhutusel on vaba juurdepääs räästast ja väljapääs viilualusesse ruumi või harjatuulutusse. Ja kas see kile on üldse harjalt siis lahti lõigatud või midagi veel, milline on täpsemalt selle katuslae kuju(kas lõppeb pennidel ära või jookseb harjani välja jne.

[andero23]

See kile ei ole seal mõeldud aurutõkkeks, ometi veeaur praegu kile seesmisel pinnal kondenseerub. See on tingitud ilmselt valest katuse konstruktsioonist ja valesti paigutatud kilest. Tavalise aluskate tuleks paigaldada risti sarikatega, et kile vahelt pääseks niiskus läbi. Kile ei tohiks olla pingul, et kile pealt alla voolav vesi ei satuks roovi ja kile vahel oleva liistuga kokkupuutesse( antud juhul neid liiste ei ole). Uuemad aluskatted on rohkem auruläbilaskvamad ja võib panna ka risti räästaga. Aluskate saab korralikult toimida siis kui majast tulev niiskus liigub sellest läbi või mööda ja kondenseerub katusekivil. Korraliku aurutõkke puhul on see niiskus koormus suhteliselt väike ja 45 kraadise kalde puhul võib asja ära ajada 25 ne vahe aluskatte peal ja 25ne tuulutusvahe aluskatte all. Tingimus muidugi see, et õhk saab mõlemasse vahesse alt vabalt sisse ja ülevalt vabalt välja.

[wake]

See katusekivil kondenseerumise jutt endale ei tundu imelik? Hoonest seest tulev niiskus peab välja tuulduma tuuletõkke ja aluskatte vahel oleva tuulutusvahe kaudu. Ilmselt ongi siin murekoht see, et tuulutusvahe ei toimi.

[andero23]

Ei tundu.
Aluskate paigaldatakse väikse soojusinertsiga materjalide alla nagu on plekk ja kivi.
Aluskate peab vältima kondentsvee ja juhuslikult katusekattest läbi tunginud vee sattumist soojustuskihti, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte, aluskatte ja aluskatte, tuulutuskatte vahele peab jääma tuulutusvahed. Kui kondents tekib aluskatte alla, siis seda ülesannet ei saa aluskate täita või mis? Seepärast peab aluskate veeauru läbi laskma. Loomulik vent nimelt ei pruugi katusel alati töötada, isegi siis kui vahed on piisavad ja varuga, nt kui tuul on mingist kindlast suunast ja võrdustab rõhud. Soojustus aga peab jääma igaljuhul kuivaks.

[wake]

Ei tundu.
Aluskate paigaldatakse väikse soojusinertsiga materjalide alla nagu on plekk ja kivi.
Seepärast peab aluskate veeauru läbi laskma. ...nt kui tuul on mingist kindlast suunast ja võrdustab rõhud.

Plekk ja kivi...teistel materjalidel pole siis vajalik? Mis ajast on plekk ja kivi soojusliku inertsi poolest võrreldavad? Või olen ma rumal ja ei saa aru, mida sa öelda üritad?
On veeauru läbilaskvad (difuussed) aluskatted ja mitteläbilaskvad. Esimene käib kohe soojustuse peale ja on ka tuuletõkke eest. Teisel aga on vajalik eraldi tuuletõke soojustuse peale ning tuulutusvahe aluskatte ja tuuletõkke vahele.

[andero23]

On ju teada, et kivi ja metall salvestavad endasse soojust? Samamoodi salvestatakse ka külma. Taevast kiirgab külma katusele ja katus on külmem kui välisõhk. Nt oled väljas ja katsud metalli või kivi ja võrdle seda puu tüki või bituumeniga. Ühed on oluliselt külmemad kui teised. See peaks vist olema juba selge selle foorumi külastajale, et kuidas veeaur kondenseerub. Õhk katusekatte ja tuuletõkke all on sama temperatuuriga kui mujal väljas aga katusekate ise on külmem. Seega kondensaat tekib katusekatte sisemisele küljele, kus ruumist tulev veeaur puutub kokku külmema pinnaga.

Ja kõikidel juhtudel ei ole aluskate vajalik.

[wake]

Mul on vist mingid loengud koolis vahele jäänud

[andero23]

Difuussetest aluskatetest ei tea ma suurt midagi, saan aru mis põhimõttel töötavad aga kas sealt ei või siis jällegi vesi teisele poole soojustusse imbuda kui ta aluskatte peale satub?

[restauraator]

Mul on vist mingid loengud koolis vahele jäänud

Siis on paremini vedanud, ma pole üldse kooli jõudnudki

[Külaline]

Tere. Sellest segadikust ei saa mitte mõhkugi aru - kõik on segamini nagu pudru ja kapsad. Jaagu jutust saab aru, et kuskil on kondens. Kuna konstruktsioonis on 2 kilet, siis ehk täpsustaks kumma all (või peal). Kuidas seda kondensi näed? Kas oled kipsi alt lahti võtnud? Või oled ülalt kivi eemaldanud? Kust tead , et kondens , äkki läbijooks? Enne nendele küsimustele vastamata on diagnoosi panek võimatu ja saad ka edaspidi putru ja kapsaid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[kaminahi]

Alt üles: soojustus, tuuletõke,tuulutusvahe minimaalselt ! 50mm (tagatud igakülgne õhu ringlus!),aluskate,distantsliist 25mm, katuseroov 50mm ja katusekate. Ei pretendeeri absoluutsele tõele aga olen nii teinud kolmes välisriigis- alati sama.

[jaak]

Vabandust kile ei ole rooviga kinni löödud,vaid on ikka dist.liistuga
kivi-roov-liist-kile-liist-tuuletõkke-vill-kile-kips
kile ja tuuletõkke dist.liist tolline vahe, võibolla on see vahe väike, et kile märg näen pöönigupealt, tegu kelp katusega

[Külaline]

Tere. Kondens on siis ülemise kile all? See tähendab, et soojustusse pääseb siseruumi aur. Probleemi poleks, kui tuulutusvahe oleks vähemalt 5 cm ( 45 kraadise katusekalde puhul) , lamekatuse puhul 10 cm. Avad alt ja ülalt lahti. Teine võimalus on peatada sisemise auru pealevool, ehk tuleb tagada sisemise kile ABSOLUUTNE AURUTIHEDUS. See tähendab kõikide kilepaanide omavahelist aurutihedat liitmist + kõik liited (seinaga, läbiviikudega, katusakendega jm) samuti aurutihedalt kinni. Kontrollima peaks ega seinakihtide vahelt ei pääse aur ülesse soojustusse. Kui see tee on aurule avatud, siis tuleb see tõkestada. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Teine külaline]

Andero23 kirjutab:

"Taevast kiirgab külma katusele ja katus on külmem kui välisõhk."

Vaat sellest tahaks mina kohe rohkem kuulda. Mul kooliskäimisest nii palju aega möödas, kas tõesti on füüsikaseadused vahepeal muutunud. Järgmine tsitaat samast:

"Nt oled väljas ja katsud metalli või kivi ja võrdle seda puu tüki või bituumeniga. Ühed on oluliselt külmemad kui teised."

Nu-nuh.....no comment.
Ega ma paha pärast, aga inimene, kes selles valdkonnas esimesi samme teeb, on pärast selliseid "selgitusi" veel rohkem hädas ja segaduses

[taastaja]

No, kui see ilmaselt noor mees juba nii räägib, siis paistab, et huvi on tõsine ja kindlasti jõuab ka varsti tõele lähemale. Eks ikka samm sammult ja nii see tuleb. Isegi olen päris alguses palju õiendada saanud, aga tagantjärgi ajab ennasti naerma...Nii, et edu!

kui ma ei eksi oli mingis soome autorite raamatus mingisugune kiirgamise jutt sees.

[andero23]

Jah õige ta on, taevast külma ei kiirga. Soojusülekanne toimub alati soojalt kehalt külmale. Kõik kehad mille temp on suurem kui 0 K, kiirgavad sooja ja seda igas suunas. Kiirguse hulk on võrdeline temperatuuriga.

Katus aga, eriti talvel selge taeva korral, kiirgab soojust igas suunas ehk siis maja poole ja taeva poole. Vastu aga saab ainult maja poolt. See teeb katusekatte ikkagi oluliselt külmemaks, eriti kui on veel tegemist tumeda pinnaga.

[jaak]

kas on ka mingeid lahendusi pakkuda või kukkub varsti katus kokku, kuna praegu pole enam võimalik ümber teha

[taastaja]

Kes siis seda väidab, et kohe kokku kukub? Kelpkatus siis pööninguga. Kas kile on siis alt sile nii, et kondensaat saab voolama hakata? Või tilgubki lausa tuuletõkkele? Siis on seda seal tõesti liiga palju ja võib tekkida kahtlus, kui korralikult on sisemine aurutõke paigaldatud. See vahe kile ja tuuletõkke vahel pole küll väikene, kui kile on harjalt ikka lahti lõigatud või horisontaalset harja polegi? Siis peaks küll roodsarikate hari olema lahendatud sarnaselt tavalise katuseharja kile paigaldusega. Aga nii väikese vahe puhul peab saama tuul seal vahel liikuda alt ülesse.
Samas, kui siseruumides pole ntx minimaalsetki ventilatsiooni, siis kipub pressima samuti seda kondensaadialget igaltpoolt rohkem läbi, kui tavaliselt.
Nii, et vaadake oma elamine kriitilise pilguga üle ja loodan, et leiate selle kurjajuure ka ise ülesse.

[Külaline]

No kui ikka kile alt ja pealt korralikult õhk läbi vuhab siis ei saa seal mingit erilist niiskust olla . Mul on üks juhtum kus põõning lausa paksult hallitas . Tegin katusele kaks tuulutuskorstent ( läbimõõt 400 mm ) ja lausa tolmu lendas algul aga niiskus ja hallitus kadus peagi ( normaalselt ei pea muidugi korstnad nii suured olema ) , nüüd on sellest jämast 10 aastat mõõdas .
Katuserobi .