Läbipaine

[Küülaline]

Ma ei ole küll ehitusinsener, aga hingelt insener. Keegi ehitustegelane väitis kindlalt, et see esimene 5x15 tala paindub aja jooksul kõveraks ja oleks vaja olnud 5x20 panna ja veel 2 tükki kõrvuti. Mina arvasin, et sellel talal on allapoole mõjuv jõud väga väike, kuna sarikad suruvad seda väljapoole ja nö laetalad ning kogu see raam hoiab paigal. Katusealuse laius on 3,4 m. Mis kommentaare sellele konstruktsioonile on?

[ping]

Meie kliimas aitab seda ca 20m2 katusepoolt vist koos hoida ka peale jäätuv kevadine lumi?

[EH.INS.]

Kommentaar - "ehitustegelane" ei jaga ööd ega mütsi...

[Maaks]

Ma ei ole viimase aja gravitatsiooni teemadel tehtud avastustega kursis, aga katuste puhul on alati kõigi jõudude resultantjõud suunatud allapoole (mitte vasakule ega paremale)
Kuna sul see varjualune juba püsti, siis järgmised aastad annavad selguse kellel õigus oli - praegu vist viimane aeg raha vahele panna.
PS Ka 2 tala 50x200mm painduvad läbi - iseasi, kas seda silmaga näha on.

[vuuk]

Huvitav oleks teada, kuipalju see läbipaine siis konkreetsel juhul on?
Mis oli "ehitustegelase" haridus ja millist kutsetunnistust ta omas?
Kuna teemaks on läbipaine, siis lisan omalt poolt ka veidi infot läbipainde osas - ehk kedagi võiks huvitada.
Mul on 6 aastat tagasi ehitatud üks elamut teenindav kõrvalhoone laiusega 3m. Sarikad ristlõikega 50 x 150 (s = 800mm). Roov 22 x 100 mm (s = 550mm). Katusekatteks eterniit. Katus ühele poole kaldega, kalle ligi 10°.
Mõõtsin huvipärast, kas ja kuipalju on sarikatel praegu ilma lumeta läbipaine. Sirge 2,5m latt näitas, et 0-st kuni 3 millimeetrini.
Selgituseks, et kõveruse erinevus erinevatel sarikatel tuleneb asjaolust, et sarikamaterjal oli juba alguses mitte päris sirge.
Talad ja sarikad paigaldan alati kõverus (küür) ülespidi, et koormusega vajuksid pigem sirgemaks, mitte algsest kõveramaks. Ilmselt algselt täiesti sirged või peaaegu sirged olnud sarikad on nüüd väikese (kuni 3mm) läbipaindega (lohkus) ja need kergelt kõverad küüruga ülespidi paigaldatud sarikad on nüüd täiesti või peaaegu täiesti sirged.

[EH.INS.]

Deformeerub igasugune konstruktsioonielement igasuguse koormuse mõjudes - ka lihtsalt omakaalust
Teisiti polekski võimalik - füüsikaliselt / ehitusmehaanika seisukohalt
Tasub arvesse võtta ka seda, et koormused deformatsioonide arvutamisel (SLS) on hoopis teised kui kandevõime arvutamisel (ULS)...

EDIT: mõõtes deformatsioonid on "tagurpidi" võimalik arvutada koormused, toereaktsioonid, paindemomendid, põikjõud jne... Muidugi eeldades on on teada elemendi parameetrid / kasutusklassid / keskkonnaklassid jms...