Läbipaine

[Küülaline]

Ma ei ole küll ehitusinsener, aga hingelt insener. Keegi ehitustegelane väitis kindlalt, et see esimene 5x15 tala paindub aja jooksul kõveraks ja oleks vaja olnud 5x20 panna ja veel 2 tükki kõrvuti. Mina arvasin, et sellel talal on allapoole mõjuv jõud väga väike, kuna sarikad suruvad seda väljapoole ja nö laetalad ning kogu see raam hoiab paigal. Katusealuse laius on 3,4 m. Mis kommentaare sellele konstruktsioonile on?

[ping]

Meie kliimas aitab seda ca 20m2 katusepoolt vist koos hoida ka peale jäätuv kevadine lumi?

[EH.INS.]

Kommentaar - "ehitustegelane" ei jaga ööd ega mütsi...

[Maaks]

Ma ei ole viimase aja gravitatsiooni teemadel tehtud avastustega kursis, aga katuste puhul on alati kõigi jõudude resultantjõud suunatud allapoole (mitte vasakule ega paremale)
Kuna sul see varjualune juba püsti, siis järgmised aastad annavad selguse kellel õigus oli - praegu vist viimane aeg raha vahele panna.
PS Ka 2 tala 50x200mm painduvad läbi - iseasi, kas seda silmaga näha on.

[vuuk]

Huvitav oleks teada, kuipalju see läbipaine siis konkreetsel juhul on?
Mis oli "ehitustegelase" haridus ja millist kutsetunnistust ta omas?
Kuna teemaks on läbipaine, siis lisan omalt poolt ka veidi infot läbipainde osas - ehk kedagi võiks huvitada.
Mul on 6 aastat tagasi ehitatud üks elamut teenindav kõrvalhoone laiusega 3m. Sarikad ristlõikega 50 x 150 (s = 800mm). Roov 22 x 100 mm (s = 550mm). Katusekatteks eterniit. Katus ühele poole kaldega, kalle ligi 10°.
Mõõtsin huvipärast, kas ja kuipalju on sarikatel praegu ilma lumeta läbipaine. Sirge 2,5m latt näitas, et 0-st kuni 3 millimeetrini.
Selgituseks, et kõveruse erinevus erinevatel sarikatel tuleneb asjaolust, et sarikamaterjal oli juba alguses mitte päris sirge.
Talad ja sarikad paigaldan alati kõverus (küür) ülespidi, et koormusega vajuksid pigem sirgemaks, mitte algsest kõveramaks. Ilmselt algselt täiesti sirged või peaaegu sirged olnud sarikad on nüüd väikese (kuni 3mm) läbipaindega (lohkus) ja need kergelt kõverad küüruga ülespidi paigaldatud sarikad on nüüd täiesti või peaaegu täiesti sirged.

[EH.INS.]

Deformeerub igasugune konstruktsioonielement igasuguse koormuse mõjudes - ka lihtsalt omakaalust
Teisiti polekski võimalik - füüsikaliselt / ehitusmehaanika seisukohalt
Tasub arvesse võtta ka seda, et koormused deformatsioonide arvutamisel (SLS) on hoopis teised kui kandevõime arvutamisel (ULS)...

EDIT: mõõtes deformatsioonid on "tagurpidi" võimalik arvutada koormused, toereaktsioonid, paindemomendid, põikjõud jne... Muidugi eeldades on on teada elemendi parameetrid / kasutusklassid / keskkonnaklassid jms...

[ping]

Mina panin analoogse, 4m laiuse ava kohal olevat katust toetama 2 tükki 45x195 prussi üksteise peale, nii et tekkis 45x390 seotud tala.
Kuna puudus teadmine, et kui paksu lumehange sellele katusele tuiskab, siis arvestasin varuga.

[Küülaline]

analoogse, 4m laiuse ava kohal olevat katust toetama 2 tükki 45x195 prussi üksteise peale, nii et tekkis 45x390 seotud tala

Mis mõttes arvestasid või arvutasid?

[Küülaline]

kuipalju see läbipaine siis konkreetsel juhul on ... Mis oli "ehitustegelase" haridus ja millist kutsetunnistust ta omas

Nagu pildiltki näha ei ole ju mingit läbipainet. Huvi pärast võin ju kuidagi mõõta seda. 20 a on püsinud ja lumehangi on seal olnud päris kõrgeid. Katuse kalle on 23 kraadi ja trapets profiilplekk, ees servas on veel lumrtõkke toru ka. Väga suure lumega olen natuke maha ka kraapinud, aga ilmselt vahet ei oleks.
Ehitustegelase haridus oli tollane kutseharidus, aga ametilt projektijuht ehitusettevõttes.

[kaimagk]

Möh, 20+ aastat on varjualune ilusti püsti püsinud ja nüüd tahaks teada kas mingi tala paindub looka? Või mis eesmärk sellel teemal nagu päriselt on, seda inseneri tögada või mis?

[vuuk]

...
Nagu pildiltki näha ei ole ju mingit läbipainet.
...

Pildi või silmajärgi läbipainde suuruse üle mina küll ei otsustaks. Pildi järgi saab otsustada pildi kvaliteeti. Pilti saab teha nii, et sirge paistab kõverana ja vastupidi. Või et loodis olev paistab vildakas ja vastupidi.
Läbipainde määramiseks tuleb võtta võimalikult pikk rihtlatt (mis vahele mahub) ja see näitab kõige kindlamini. Igaks juhuks eelnevalt üle kontrollida ka rihtlati sirgus.

[EH.INS.]

Mina panin analoogse, 4m laiuse ava kohal olevat katust toetama 2 tükki 45x195 prussi üksteise peale, nii et tekkis 45x390 seotud tala.

Kuidas nad seotud on? Nihkejõudude vastu võtmiseks?
Kui nad pole arvutslikult setoud ei teki 390mm tala vaid 2 195mm tala / siin on väga suur vahe!!!

[ping]

Mina panin analoogse, 4m laiuse ava kohal olevat katust toetama 2 tükki 45x195 prussi üksteise peale, nii et tekkis 45x390 seotud tala.

Kuidas nad seotud on? Nihkejõudude vastu võtmiseks?
Kui nad pole arvutslikult setoud ei teki 390mm tala vaid 2 195mm tala / siin on väga suur vahe!!!

Ei ole "arvutuslikult seotud" vaid on "tugevalt" 1/2m tagant ca 40cm pikkuste, mõlemal pool asuvate naelutusplaatidega kokku ühendatud.

[EH.INS.]

Mina panin analoogse, 4m laiuse ava kohal olevat katust toetama 2 tükki 45x195 prussi üksteise peale, nii et tekkis 45x390 seotud tala.

Kuidas nad seotud on? Nihkejõudude vastu võtmiseks?
Kui nad pole arvutslikult setoud ei teki 390mm tala vaid 2 195mm tala / siin on väga suur vahe!!!

Ei ole "arvutuslikult seotud" vaid on "tugevalt" 1/2m tagant ca 40cm pikkuste, mõlemal pool asuvate naelutusplaatidega kokku ühendatud.

See ei ole 390mm tala vaid 2 145mm tala!

EDIT:
Tala kõrgus on parameetrite arvutustes kas ruudus või kuubis... On suur vahe kas 390 ruudus / kuubis või 2 x 195 ruudus / kuubis...

[EH.INS.]

@ ping...

Kahtlustan, et analoogia puudub...
Kaldun arvama, et Sinu tala kannab ka lumekoormust...
Käesolev juhtum on teistsugune - see on nö alumine vöö ja lumekoormust ei kanna / seda kannavad sarikad

...sellel talal on allapoole mõjuv jõud väga väike, kuna sarikad suruvad seda väljapoole ja nö laetalad ning kogu see raam hoiab paigal...