Kuidas soojustada õigesti

[teadlane]

Tere

Plaanis on maja soojustada. Tegemist on viiekümnendatel ehitatud puitkarkassiga majaga, millele on hiljem ümber laotud telliskivivooder. Rookisin seestpoolt krohvi maha ja siis veel laudise ja vana soojustusmaterjali (mingi veider pahn). Maja on ehitatud 10*10 prussidest.
Mida panna sinna prusside vahele nüüd. Kivivill? Kas mingi paber või veel midagi tuleb kuhugi panna. Ja kas Laudise asemel võib panna OSB või mingi muud plaat + kips.

[teadur]

Keegi ei tea?

[sashaobrok]

Et loodad et saad 10 mintsaga foorumist vastuse? Prussidest väljapoole tuuletõke (aga nii, et telliskivide tagune jääks tuulduma), siis suvaline vill 10 cm. Sinna peale aurutõkke paber. Siis otsa 5x5 reikamaterjal sobiva sammuga, et hea oleks osb+kips panna. 5x5 vahele veel 5 cm suvalist villa. Võiks vast kõva küll saada....

[Kalvis]

Sama konstruktsiooni kohta on täpselt sama ennegi siin foorumis küsitud ja seal on piisavalt vastatud, ehk vaata vanemaid postitusi. Kuid minu nägemus lahendusest sõltub mõnest lisasjaoludest?

Kas kiviseina vooder on kandev?
a) kui jah siis paneks väljapoole kas vahtplasti või villa ning olekski soojustatud. Pole ka teada mis kujuga ta on, mõnikord on postitega sein siis sissepoole postivahesse oleksin pannud vahtplasti, kuid väliskihi soojustus peab kindlasti olema 1,5 korda siseseina jääva vahtplasti soojustusest. Kui postikuju pole siis sisse soojustust ei mingil juhul.
b) kui ei ole kandev, ehk kannavad siseseinas puitprussid siis mitu lahendust. Üks võimalus on prusside vahele vahtplast panna ning jätad tuulutatva õhuvahe voodri ja puitprussseina vahele. Vahtplasti asemel võid villa ja tuuletüket kasutada. Teine variant on ka see õhuvahe täis lasta vahtplasti. Puitprussid jäävad veidi kehva reziimi (niiskus lahkub väga vaevaliselt läbi vahtplasti, kui aga projekteerija kinnitab, et niiskusreziim on ohutu siis võib riski võtta.

[teadlane]

Kivisein ei ole kandev. Kivifassaadi ja puitseina vahele on pandud klaasvatt (Väga vana veneaegne). Kas vana laudfvooder (enne kivifassaadi ehitamist oli ainult laudvooder ei täida tuuletõkke funktsiooni? Jant oleks 10*10 prusside vahele seda panna ja siis ei mahuks enam villa ka ära. 10*10 karkass on piisavalt sirge, et kas sinna otse ei tohiks kruvida osb-d ja kipsi (enne siis paber ka jah?).
Kunagi olen kuskilt kuulnud, et polüstorooli ei ole hea panna ventilatsioonita puitmajadesse, kas vastab tõele?

[teadlane]

Lugesin siin vanu foorume ja olen nyyd veel rohkem segaduses! Vist ei tohiks oma peaga mõelda
Ehk mõni veteran viitsib mulle vastata, et milline lahendus mulle on parim.

[sashaobrok]

Kas kivivoodri ja puidu vahel on tuulutusvahe? Või on kiva kohe puitkarkassiga tihkelt koos? Kui koos, siis vist tõesti hakka hoopis väljast soojustama. Ja sissepoole siis karkassi vahele mõõdukalt võib vast panna natuke villa ja siis aurutõke ja need osbid asjad....

[teadlane]

Kivifassaadi ja vana laudvoodri vahele on topitud klaasvatt (õhuvahet ei olegi). Vana laudvooder on kaks kihti punnlaudu tihkelt üksteisepeal (risti).

[sashaobrok]

Et siis ikka kõik õigesti aru saada - seest välja: krohv, laudis, 10*10 karkass mille vahel veider pahn, ühtepidi laudis, teisipidi laudis, klaasvill,telliskivi?

[teadlane]

Just. Pahna asemele soov panna vill ja siis edasi osb ja kips, kuhugi veel siis paber. Kas on norm.

[Kalvis]

Ma ei paneks sisse midagi, las jääb nii nagu on. Kui soojustad siis väljapoole klassika, eelistaksin villa tuuletõkkega ja välisvooder mis iganes sulle meeldib.

[Külaline]

Äärmiselt riskantne.

taastaja

[Külaline]

Selgitus: vastasin küsijale.

taastaja

[teadlane]

Väljastpoolt soojustamist ei kannata rahakott välja ja telliskivifassaad veel suht kobe.
Kuna seest ka vaja remontida ja krohv väga katkine ja pragunenud tuleb see niikuinii eemaldada (see eemaldab ennast juba vaikselt ise ). Arvasin, et löön kaks kärbest ühe hoobiga. Saan parema soojustuse kui 5cm karkassiga kipsseinal ja ei pea kipsile eraldi karkassi panema (oleks väga bro, sest siis ei peaks ukseliiste ja aknapõski uuesti tegema).

[teadlane]

miks riskantne? Kas läheb hallitama või tuleb vamm sisse? Siin vanemates foorumites keegi Hiid kirjutab, et kivivill on puumaja surm.
Tuumafüüsika...

[Külaline]

Tere. Küsimus oli ju "Kuidas soojustada õigesti" !! Kui valesti tahad soojustada, siis võid teha mida iganes, milleks küsida! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[teadlane]

Ajasin vist jutu segaseks jah. Asi on soojustamises kui ka pärastises viimistlemises. Polekski kysinud aga kahtlustasin, et võibolla tekib hiljem komplikatsioone hallituse või millegi muuga mida ise ei tea. Ehk siiski keegi oskab vastata kas tohib nii teha või ei.
Mõistan, et ei saa sama efekti mis väljaspoole peno panekuga. Ehk siiski parema kui praeguse "pahnaga".

[osb?]

uuriks järgi kuidas too osb toimib seinas.sisemises kihis pole vist ullu?aga noh telliskivisein.olen kuulnud lugu kus osb oli villast järgmises kihis.õuepoole ja siis läks see lugu kõvasti hallitama.see lugu oli siin foorumis kusagil üleval

[teadlane]

Keegi ei tea?

[sashaobrok]

Saad halvema kui praeguse pahnaga. Preagune pahn hoiab pigem konstruktsioone korras ja laseb piisavalt sooja kivini. Kivi ei külmu läbi ja tema sisepinnale ei teki õhuniiskuse kondenseerumist. Paned pahna asemele villa, siis keerad praegu veel toimiva asja tuksi. See on siis teoorias. Praktikas võiks öelda et: "kurat teab mis tegelikult saama hakkab...."

[teadlaaa..]

Selge selge. Jant.....
Siis sarnases elamises uut kipskarkassi ehitades ja soojustades sama jama jah?

[sashaobrok]

Sisse poole soojustust juurde pannes peab täpselt teadma, mis väljaspool kihid on, ja et nad oleks õiges järjestuses ja paksuses. Väljapoole võib suhteliselt külma rahuga panna ilma peaaegu et mõtlemata. (Iseasi kas neist seal muidugi kasu on kui kuskil vahekihis tuul tõmmab )

[Timm]

Loodan, et teema algataja:“teadlane” ei pahanda,et ka enda probleemi siia postitan. Alapealkiri on igati hää: Kuidas soojustada õigesti.
Olen päevade kaupa lugenud igasugu ehitusfoorumeid ja vastavat kirjandust ja kehtib ikka vanasõna: mida targemaks saad, seda rohkem teada saad, kui loll sa oled!
Tegu on 30.a.ehitatud ristpalkmajaga, viilkatusega.
Suvel tehtud tööd: Vene eterniit maha, lisasarikad (150x50), katuse väljaehitused, aluskate Divoroll Universal (nn.veeauru läbilaskev), nn.poola eterniit Izopol. Lisaks maja seinad: telliskivivooderdise eemaldamine, latid 5x5cm, kivivill 5cm, tuuletõkke plaat.
Kevadel plaanis paigaldada laudvooder (värvitud-olemas).
Nüüd käivad mõtted nii (katusealuse väljaehitamisel):
Miks ma küll ostsin selle suht kalli Divorolli, kui ma võib-olla siiski paigaldan aurutõkke? Sel juhul oleksin võinud panna hoopis odavama aluskatte. Kui ma ei pane aurutõket, siis on sellest Divorollist tolku. Nüüd antakse mulle nõu, et pane hoopis peno sarikate vahele (oli mõte panna kivivill 150). Samas ei tahaks jällegi elamist päris ära kiletada.
Näide:
Re: Katuslagi ja aurutõke
Postitas sashaobrok » 19 Nov 2009, 20:02
Vot vot, hakkad ka jõudma sinna kilekotimaja toimimispõhimõtete kahtlustamise tasemele...
Eks ta nii olegi, et korrektselt ei õnnestu sul nagunii seda kõike teha. Ja siis tuleb hiirepoiss ja tahab ka seal villa vahel soojas mõnuleda.
Näksab sul sealt kilest läbi ja siblib rõõmsameelselt ringi kus tahab.

Näriliste vastu kavatsen kasutada tihedamat võrku (avaga 5mm) sokli peale tuulutusvahesse. Aga probleem on ju tõsine.
Üldine arvamus on ikkagi selle poolt, et aurutõkke kilet või –paberit peaks kasutama.
Samas püüan mõelda üldiselt kogu majast ja ehk on vaja ka siis alumisele korrusele aurutõke panna. Hea meelega loobuksin aurutõkkest, aga tean juba ette, mida selle kohta kirjutatakse: 10 aasta pärast lükka maja buldooseriga.
Olen püüdnud asju endale selgeks teha – kuidas liigub veeaur, materjelide veeauruläbilaskvus jne. See asi võtab pea paksuks. Arvamusi on tõesti palju.
Tagatipuks tuleb Allar Piirfeld ja teeb kõik maatasa.

[Külaline]

Tere. "Üldine arvamus" võib-olla nõuab konstruktsiooni (palk+vill+tuuletõke) aurutõket. Ehitusfüüsika seda ei nõua. Nii et buldooseri raha võiksime pooleks teha. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Timm]

Tänan vastuse eest! Nonii, hakkan nüüd seda lp. Alar Piirfeldi vastust analüüsima. Paari tunniga saab vast hakkama. Analüüsi tulemusi ma siia kirjutama ei hakka, läheks liiga pikale... Vanasõna kehtib endiselt!