vesipõrandaküte!

[aivar0102]

Küttekulu saab suur olla väga lihtsalt: m2 panen 2 jm toru,temperatuurist ei olene siis ju eriti midagi, soe ei ole lihtsalt.
Teile kui spetsialistidele on see lihtne aga tavainimese jaoks mitte.

Ega küttekulu seepärast suuremaks ju lähe, kui sa vähem toru paned. Kui sa toru üldse maha ei keri, siis ei lähe ju praktiliselt üldse kütet. Loomulikult ei ole siis soe ka.
kui sa aga sooja tuba tahad ja toru on vähem maha keritud (ntx sammuga 50cm, nii saab m2-le 2m toru), siis pead kütma põranda lihtsalt soojemaks. Ebamugav küll on paljajalu käia, kuna sellise sammuga paigaldatud toru ei soojenda enam betooni ühtlaselt. Jämedalt võttes küttekulule see aga mõju ei avalda.
Tihedama sammuga paigaldus, näiteks 15 cm d-20mm toru korral ei anna aga pea mingisugust efekti. Kerid rohkem pappi vaid põrandasse.

Valesti väljendasin. Proovisin lihtsalt tavainimese seisukohalt rääkida.
Küttekulu saab ikka suuremaks ajada.Mul vähe toru pandud, põrand soojustamata, katel-temperatuur reguleerimata. Aga sooja tahan ja siis kütan ja kütan ja kütan...aga sooja raisk ei saa.

[ehitaja777]

kui siin lugeda, siis mingit aimu juba angu saan. keegi kindlasti oskab mind parandada, aga ma saan nagu aru et seda toru põrandasse panemiseks on ka mitu mustrit, kui nii siis millisel neist millised plussid ja millised miinused?

Kui sa sa paned järjestikku loogetega siis algus on soojem ja lõpp jahedam, seega ebaühtlane põranda soojenemine. Ringiratast väljast sissepoole ja seest väljapoole kerimine tagab ühtlase soojenemise, ilmselt paljajalu käies tunned vahet.

[vanakala]

mis puudutab takistustesse vee liikumisel siis mina ei maininud torude läbimõõte ja saab ka sedasi 20 toru maha kerida, et sealt käib vesi viletsamalt läbi kui minu pandud 16 toru puhul.
suuremate akende puhul kui aknad on pool või üle selle toa seina pikkusest siis tasub panna eraldi kontuur ,et saaks akna ees tugevamalt õhu liikuma mis siis talviti hoiab ära akende märgumise. eraldi kontuur võiks olla kuni kuus ringi.
mis puudutab kuskil toa keskel 30cm sammu siis mina ei pane sedasi enam aastaid. praktika näitab , et toru pealt ei tasu kokku hoida ja väga hea saab siis kui samm on ühtlane ehk siis 15cm ja 20 toru kasutamine on mõtetu toru raiskamine......, ma siis räägin alupex torust. isiklikult ei kasuta ma ka pex torusid kunagi põrandaküttes kui just klient vägisi peale ei suru. ise mõtlen paigutuse, ise paigaldan ja ise vastutan. seni ei ole kliendid kurtnud ja on väga rahul. vigaseid küttesüsteeme pean aga kahjuks parandama pidevalt. ka ei jäta ma kunagi vannitoas vanni alla kütet panemata.
kui kellelgi on soov võrrelda minu öeldut siis tellige termopilt ja näete mis toimub tegelikult.

[hundipoeg]

mis torud siis on ikkagi head ja millised väga head? millistest tasuks hoiduda? kui tüli ei tee siis ka väheke põhjendust

[ehitaja777]

endal 20 mm toru, 300 mm sammuga, suured klaasfasaadid kuhu ei pandud mingit lisaliine tihedamini ja kõik toimib juba 7 aastat. Ei näe selle 16 mm ja tihedal sammul ültse mõtet. Ka on mul 10 erinevat kontuuri lühem vist 70 m pikk ja pikim 114 m ja ka kõik töötab laitmatult. Muidugi isetegijad kõige tähtsam nüüd ENNE BETOONIVALU TULEB TEHA IKKA SURVESTAMINE JA HOIDA SÜSTEEMIS RÕHKU CA 24 TUNDI. Minu majal tegid ehitajad survestamise ja kõik korras kuid valamise käigus üks savinägu oli bullerjaani liigutanud nii et see tellistelt kukkus ühe toru peale ja sulatas selle kinni. Peale valu tehti jälle survestus ja avastati et üks toru kinni. Avastamine oli lihtne ajasime pika peenikese trossi torusse ja mõõtsime probleemse koha välja, auk põrandasse ja ca 2 tunni pärast asi korras.

Aga millise kuumusega sa seda vett sinna torustikku lased? Ega betoonile ei sobi eriti üle +35 kraadi.
Mida harvemalt paned seda kuumema vee sisse lajatad, aga see ei ole eriti hea. Kas sul siis ei ole tõesti põrandal paljajalu käies tunda temperatuuri erinevust. Nii võib ju jõuda loogikani, et panen natuke toru betooni sisse(näiteks ainult seina äärde, et jalataldu ära ei kõrveta juhuslikult mööda tuba liikudes ) ja lasen sinna 90 kraadi sisse. Asjadel on oma optimaalne mõõt ja selleks ongi vaja koolitatud inimese abi kes teab mis teeb.

[Aleks]

mis puudutab takistustesse vee liikumisel siis mina ei maininud torude läbimõõte ja saab ka sedasi 20 toru maha kerida, et sealt käib vesi viletsamalt läbi kui minu pandud 16 toru puhul.
suuremate akende puhul kui aknad on pool või üle selle toa seina pikkusest siis tasub panna eraldi kontuur ,et saaks akna ees tugevamalt õhu liikuma mis siis talviti hoiab ära akende märgumise. eraldi kontuur võiks olla kuni kuus ringi.
mis puudutab kuskil toa keskel 30cm sammu siis mina ei pane sedasi enam aastaid. praktika näitab , et toru pealt ei tasu kokku hoida ja väga hea saab siis kui samm on ühtlane ehk siis 15cm ja 20 toru kasutamine on mõtetu toru raiskamine......, ma siis räägin alupex torust. isiklikult ei kasuta ma ka pex torusid kunagi põrandaküttes kui just klient vägisi peale ei suru. ise mõtlen paigutuse, ise paigaldan ja ise vastutan. seni ei ole kliendid kurtnud ja on väga rahul. vigaseid küttesüsteeme pean aga kahjuks parandama pidevalt. ka ei jäta ma kunagi vannitoas vanni alla kütet panemata.
kui kellelgi on soov võrrelda minu öeldut siis tellige termopilt ja näete mis toimub tegelikult.

Võta suvaline torude rõhulangu nomogramm ja võrdle 16 ja 20mm torude takistusi. Kui sa tahad, et 16-sel torul oleks sama takistus, kui 20-sel, siis pead panema tunduvalt lühemad kontuurid. See aga tähendab kollektori pikenemist, samuti läheb toru rohkem põrandasse. Kõik see maksab aga raha. Kui inimesed soovivad, andku aga tuld. Kui sul on põrandakatteks aga parkett, ei saa sa palja jalaga aru, kas toru on paigaldatud 15, 20 või 30-se sammuga. Toa saad kõigi variantidega soojaks. Termopildiga näed võibolla tõesti väga väikeseid temperatuuri kõikumisi, mida aga jalaga ei tunneta.
Milleks paigaldada PEX toru asemele AluPEX betooni sisse?
Kui akna pinda on aga väga palju, siis on teine kord mõistlikum paigaldada konventorid, kuna põranda pind on ebapiisav - toa saaks muidugi igal juhul soojaks, aga põranda enda temperatuur läheb liiga kõrgeks. Seepärast tulekski panna lisaküte.

[Veikko]

Endal toas 12 meetrisest esiseinas 11 meetrit klaasfasaadi ja toru 20 mm pandud 300 mm sammuga ja ei ole vaja mingeid lisakollektorit, lisa radiaatorit jne.. Ka ei tõuse põranda temp mingiks eriliseks kuumaks võrreldes teiste kraadidega. Põrandasse lasen 50 c ja tagastus ca 44 c. Ka olen lasknud põrandasse 70 c ja ei mingit probleemi jumala jama jutt et betoon ei kannata üle 35 c. Küsimus kas seda ainult vaja. See jutt et toru pealt ei ole vaja kokku hoida ei kõlba ka kuhugi panna tuleb täpselt nii palju kui vaja ja mitte rohkem ning vähem. Kindlasti kust ei tohi kokku hoida on põrandaalune soojustus minu soovitus 200 mm ja seinaäärne isolatsioon 50 mm. See õhuke ca 10 mm soojustus lint mida põranavalajad paigaldavad on jama. Betooni mass surub selle kokku ja tekibki külmasild põrandaplaadi ja väliseinte vahel.

mis puudutab takistustesse vee liikumisel siis mina ei maininud torude läbimõõte ja saab ka sedasi 20 toru maha kerida, et sealt käib vesi viletsamalt läbi kui minu pandud 16 toru puhul.
suuremate akende puhul kui aknad on pool või üle selle toa seina pikkusest siis tasub panna eraldi kontuur ,et saaks akna ees tugevamalt õhu liikuma mis siis talviti hoiab ära akende märgumise. eraldi kontuur võiks olla kuni kuus ringi.
mis puudutab kuskil toa keskel 30cm sammu siis mina ei pane sedasi enam aastaid. praktika näitab , et toru pealt ei tasu kokku hoida ja väga hea saab siis kui samm on ühtlane ehk siis 15cm ja 20 toru kasutamine on mõtetu toru raiskamine......, ma siis räägin alupex torust. isiklikult ei kasuta ma ka pex torusid kunagi põrandaküttes kui just klient vägisi peale ei suru. ise mõtlen paigutuse, ise paigaldan ja ise vastutan. seni ei ole kliendid kurtnud ja on väga rahul. vigaseid küttesüsteeme pean aga kahjuks parandama pidevalt. ka ei jäta ma kunagi vannitoas vanni alla kütet panemata.
kui kellelgi on soov võrrelda minu öeldut siis tellige termopilt ja näete mis toimub tegelikult.

Võta suvaline torude rõhulangu nomogramm ja võrdle 16 ja 20mm torude takistusi. Kui sa tahad, et 16-sel torul oleks sama takistus, kui 20-sel, siis pead panema tunduvalt lühemad kontuurid. See aga tähendab kollektori pikenemist, samuti läheb toru rohkem põrandasse. Kõik see maksab aga raha. Kui inimesed soovivad, andku aga tuld. Kui sul on põrandakatteks aga parkett, ei saa sa palja jalaga aru, kas toru on paigaldatud 15, 20 või 30-se sammuga. Toa saad kõigi variantidega soojaks. Termopildiga näed võibolla tõesti väga väikeseid temperatuuri kõikumisi, mida aga jalaga ei tunneta.
Milleks paigaldada PEX toru asemele AluPEX betooni sisse?
Kui akna pinda on aga väga palju, siis on teine kord mõistlikum paigaldada konventorid, kuna põranda pind on ebapiisav - toa saaks muidugi igal juhul soojaks, aga põranda enda temperatuur läheb liiga kõrgeks. Seepärast tulekski panna lisaküte.

[vanakala]

VEIKKO
see on tore kui sinul põrand toimib ja oled rahul.
sinul on kodus aga mina paigaldan põrandakütet pea iga nädal siit ka teadmiste erinevused,arenemised ja kogemused.
sina arvutad sirge toru survelangu aga on veel suurteks takistusteks keeru kohad mida tuleb ka jälgida ja just keerukohtadega on võimalik saavutada suurem takistus.

see , et pead sinna nii kõrget temperatuuri laskma siis on sul toru küttepinda liiga vähe. kui sa sellise talvega lased juba 50 kraadi mis siis teed kui väljas 25-30 kraadi külma on.
mina näiteks tunnetan kohe kui on põrandas 30cm sammuga toru pandud. materjalides tuleks ajada temperatuuride vahed võimalikult väikseks. oma klientidele ma ei kavatse jätta nurisemiseks ruumi kuna teen oma tööd igapäevselt ja tahan ka seda tulevikus teha.
mis puudutab materjalide hindu siis mina annan need kliendile sama hinnaga mis ostan ise hulgilaost ehks siis letihinnast 30% odavamalt ja ise huvitun ainult töörahast ja saab hea asja mida enam paremaks ei ole võimalik eriti muuta.

selles on sul õigus , et vuugilint ei kõlba küttepinna eraldamiseks ja kui seina ääres on kasutatud 5cm paksusega penot siis uue maja puhul tuleks maja karp või sisetöödega rihtida nii, et seinaäärne peno ei ulatuks hiljem tuppa.

kui põrandaküte ei pane suuremate akende ees õhku piisavalt ikkagi liikuma siis aitab olukorda ka sundvendi õige paigaldamine ruumi ehk siis ruumi suhtes diagonaalselt kus siis väljatõmme on aknapinna keskel.

projekteerijate suur möödapanek on enamus ka see , et arvestatakse ainult ruumi kütte vajadust aga kas ka jala all temperatuuride vahe tunda annab siis see neid eriti ei huvita ja ei arvestata ka põranda materjalides tekivaid pingeid mis tulenevad temperatuuride vahedest.

[Veikko]

Võin ka lasta põrandasse 40c mis on ka projektijärgne arvutus kuid lihtsalt katel on pandud ammusest ajast 50c peal. Ka 25-30 kraadi on olnud mõnedel päevade aastaid tagasi ei juhtu midagi muud kui katel hakkas tarbima rohkem gaasi ca 1,9 m3 tunnis mis on ca 16,2 kw (maja suurus 265 m2). Eks ole see suurte akende probleem, külma õhu liikumine seal kus toimub ka pikaajalisem istumine, lesimine(näiteks suure toa diivan on liiga ligidal klaasfassaadile.

[pimeroolis]

Hommikut kõigile.Omal majas olevast süsteemist rääkides alumine korrus ca. 9cm betoonplaadis 16mm PEX-a toru peal puitparkett,üleval 12mm gipspõrandas peal korkpõrand,sisseminev vesi 25C tagasi tuleb 15-17C maasoojuspump kütab.Majas 21C sooja.Paljajalu kõndides küll ei tunne et põrand tuline oleks.Meeldivalt soe noh kuidas seda nüüd väljendada. Laseriga mõõtes näitas põrandapinna temperatuuriks 22-23C.Liiga tuline põrand ei sobi kõigile inimestele vist hakkab jalgade peale.

[vanakala]

ega jah eks neid lahendusi ole erinevaid ja oleneb ka olukorrast. tuleb meelde, et sõbrale sai korterisse ka pandud aastaid tagasi gaasikatel ja paigaldus ruum oli väga pisikene 70cm lai ja 2m kõrge. sinna siis pidi mahtuma põrandakütte kollektor, radiaatorite kollektor, gaasikatel ja veel mõned vidinad. seal siis ei jäänud enam ruumi põrandakütte segamissõlme tegemiseks ja läheb sama temperatuur põrandaküttesse mis radiaatoritesse kuhu siis üle 50 kraadi ei lasta ja ei ole ka vajadust. põrandaküte siis 15cm betooni sees ja ruumi andurid reageerivad enne kui põrand jõuab liiga soojaks minna. ega ma selliseid lahendusi väga ei poolda aga 4 aasta jooksul ei ole ka sõbral probleeme olnud ja töötab ilusti. korter siis ise 80m2 millest 30m2 korteri alune vana kelder kuhu sai tehtud avatud köök,saun dušš ja wc. ka kohanud selliseid lahendusi kus põrandakütte vesi võetud radiaatorite tagasijooksult ja töötavad ka.

[Aleks]

sinul on kodus aga mina paigaldan põrandakütet pea iga nädal siit ka teadmiste erinevused,arenemised ja kogemused.
sina arvutad sirge toru survelangu aga on veel suurteks takistusteks keeru kohad mida tuleb ka jälgida ja just keerukohtadega on võimalik saavutada suurem takistus.

VANAKALA.
Kui sa paned toru sammuga 15cm, siis on sul pea 2x rohkem pöördekohti.
Paigalda toru kuidas tahes, kas spiraalselt või kerid edasi-tagasi toru järjest maha. Julgen arvata, et pöördekohti tuleb enamvähem samapalju.
Samas olen suht kindel, et põrandaküttetoru pöördekoht ei anna takistusele olulist mõju. Miks? Kui d-20 põrandaküttetoru on paigaldatud sammuga 30cm, siis teeb see painderaadiuseks 15cm ehk paine on 7.5 x d. Kujutan ette, et sellise painde kohttakistustegur on suht ligilähedane sirge toru omale.

Kui viitsid, võid ka paari sõnaga kirjeldada, milleks ei ole PEX toru põrandaküttes hea, et sa seda oma kundedele ei soovita?

[vanakala]

Alex
hetkel mul tegemist palju ja ei ole aega foorumis istuda aga proovi vista siis näiteks palli , et 1 meeter lendab otse ja siis keerab pall näiteks 90 kraadi kui see õnnestub ilma takistuseta ehk siis põrkepinnata siis anna mulle ka teada.
ilusat õhtut!

[Aleks]

Alex
hetkel mul tegemist palju ja ei ole aega foorumis istuda aga proovi vista siis näiteks palli , et 1 meeter lendab otse ja siis keerab pall näiteks 90 kraadi kui see õnnestub ilma takistuseta ehk siis põrkepinnata siis anna mulle ka teada.
ilusat õhtut!

Ja kui palju vähendab põrkepind palli lennukaugust? Ehkki põrkepind ei ole hea võrdlus. Pigem lase pall rennist veerema. Vaata, kui kaugele veereb. Teisel juhul painuta renni nii, et raadius oleks R = 7.5 renni läbimõõtu ja vaata, kui kaugele pall veereb.

[ehitaja777]

mis torud siis on ikkagi head ja millised väga head? millistest tasuks hoiduda? kui tüli ei tee siis ka väheke põhjendust

Käisin ehitusmessil just ja sain teada, et küttetoru peab olema difusioonikindel - hapnik ei tohi pääseda läbi toru seina sisse. Seega küsi müügimehelt selle kohta infot enne kui ostad. Teiseks kui paigaldad metallsisuga torud ja painderaadius on liiga väike(lohakalt pandud näiteks), siis mõrad metallikihis hakkavd jällegi hapniku läbi laskma.
Edu

[Aleks]

Käisin ehitusmessil just ja sain teada, et küttetoru peab olema difusioonikindel - hapnik ei tohi pääseda läbi toru seina sisse. Seega küsi müügimehelt selle kohta infot enne kui ostad. Teiseks kui paigaldad metallsisuga torud ja painderaadius on liiga väike(lohakalt pandud näiteks), siis mõrad metallikihis hakkavd jällegi hapniku läbi laskma.
Edu

Kuidas pääseb betooni sisse hapnik? Ma eeldan, et põrandaküttetoru on ikka betooni sisse valatud, mitte ei asu kuskil põrandalaagide vahel.

[ehitaja777]

Käisin ehitusmessil just ja sain teada, et küttetoru peab olema difusioonikindel - hapnik ei tohi pääseda läbi toru seina sisse. Seega küsi müügimehelt selle kohta infot enne kui ostad. Teiseks kui paigaldad metallsisuga torud ja painderaadius on liiga väike(lohakalt pandud näiteks), siis mõrad metallikihis hakkavd jällegi hapniku läbi laskma.
Edu

Kuidas pääseb betooni sisse hapnik? Ma eeldan, et põrandaküttetoru on ikka betooni sisse valatud, mitte ei asu kuskil põrandalaagide vahel.

Kuna on võimalik paigaldada laagide vahele siis jääb probleem päevakorda!

[Jarmo123]

Toru tuleks ikkagi panna korralikult. Keskmine samm eluruumides 15- 20 cm. ( 16 alpex), 20-25 cm. ( 20 pex). Vaidlejaid on palju ja eks igaüks püüab tark olla.
Tihedama sammu eeldus on ju ühtlasem soojajaotus ja ka energia ülekandmine ühelt materjalilt teisele. Kui sul on toru nt. 30- 40 sammuga, siis, et tuba soojaks saada tuleb lasta põrandasse kõrgem temperatuur ( toru ja betooni kokkupuutepind on väiksem), mis tähendab küttekulu tõusu.
Enamus inimesi ehitab endale maja ikkagi 1 kord elus. Meie kliimas on küte paratamatu. Teed ühekorra odavalt ja maksad kogu ülejäänud elu 25- 35% kallimaid küttearveid.
Põrandaküte on sarnane radiaatorile. Väike radikas- kõrge temperatuur. Suur radikas- madal temperatuur.

http://www.abw.ee
põrandaküte
soojspumbad
ventilatsioon

[Imelik]

Põrandaküte on sarnane radiaatorile. Väike radikas- kõrge temperatuur. Suur radikas- madal temperatuur.

http://www.abw.ee
põrandaküte
soojspumbad
ventilatsioon

Millest sa järeldad nende kahe variandi puhul küttekulu erinevust? Soojuspumba puhul on Sul isegi õigus (tema vähese võimekuse tõttu)
aga teiste soojaallikate korral mitte.

[Külaline]

Põrandaküte on sarnane radiaatorile. Väike radikas- kõrge temperatuur. Suur radikas- madal temperatuur.

http://www.abw.ee
põrandaküte
soojspumbad
ventilatsioon

Millest sa järeldad nende kahe variandi puhul küttekulu erinevust? Soojuspumba puhul on Sul isegi õigus (tema vähese võimekuse tõttu)
aga teiste soojaallikate korral mitte.

Üledimensioneeritud radiaator ei nõua nii kõrget temperatuuri kui väike radiaator. Küttepind on SUUREM. Kui eelmist postitust lugeda, siis on ka seal kirjas, et tihedamalt paigaldatud põrandaküttel on betooniga kokkupuutepind suurem. Rohkem energiat kandub ühelt materjalilt teisele.
Väide, et soojuspumbad on vähese võimekusega ei pea ka paikka. Oleme paigaldanud ca 150 maasoojuspumpa ja kõik majad on kõetud . Praegu on juba pakkuda soojuspumpasid mis on kuni 160 kW ja pealevoolu temp. on kuni 65C.
kui majale jääb 65- st kraadist väheks, siis peaks hoolikalt juba soojustust vaatama hakkama.
See, et soojuspump on kallis ei tähenda seda, et ta mitte kuskile ei kõlba. Ei tasu raamatu üle otsustada kaane järgi!

[Külaline]

Rohkem energiat kandub ühelt materjalilt teisele.

Ma ei saa aru kas miskit on kooliharidusega lahti või? Soojusvaheti pindala ei mõjuta küttekulu mingilgi määral.

Väide, et soojuspumbad on vähese võimekusega ei pea ka paikka.

Võrdluse kannataks välja asjaolu kui me hakkakas Peipsi järve Lääne Eesti jõgede kaudu tühjaks pumpama

[sashaobrok]

Ma ei saa aru kas miskit on kooliharidusega lahti või? Soojusvaheti pindala ei mõjuta küttekulu mingilgi määral.

Paraku on nii, et siiski mõjutab.
Selleks, et soojuspump effektiivselt töötaks, peab olema põrandasse minev temp võimalikult madal. Kõrge temperatuuri korral uhab pump palju kehvema kasuteguriga ja elektriarve on suurem.
Aga miks ta siis uhab ja miks põrandasse minev temp on suurem?
Seepärast, et kui toru on põrandasse vähe pandud, siis ei jahtu see vesi seal torus piisavalt ja ei kanna soojust toaõhku edasi.
Ja toas on sul andur, mis näitab et külm on.... ja andur ütleb pumbale, et õu kuule pumpa kõrgemat temp-i, meil siin nõnna külm ikka veel.

Ehk kokkuvõtlikult kütad sa rohkem elektriga kui maasoojaga. Paned aga rohkem toru põrandasse, kütad sa rohkem maasoojaga kui elektriga.

[Külaline]

Kas viga on sel juhul soojusvahetis või pumba võimekuses?

[Külaline]

Küttekulu sõltub ikka eelkõige maja soojapidavusest, kulust tarbeveele ja katla kasutegurist.

[sashaobrok]

Jah, sõltubki kasutegurist.
Aga kuna jutt oli siin soojuspumbast, siis tolle puhul kasutegur langeb kui sa omale põrandasse ja õues maa sisse liiga vähe toru keerad.

Lihtsalt kõige parem on kasutegur siis kui õuepinnase ja toapõranda temperatuuride erinevus on võimalikult väike.