Maasoojuspumba elektrikulu

[skip128]

Tundub kuidagi müstilisena, et külma perioodi arved pole 200 m2 maja juures suuremad kui 1300 kr kuus. Kas pumba taga radikaid ka on?

[Reevo]

Ei mingeid radikaid ega lisakütet.Kõik kulud kokku minu majal on olnud maks 1400.- (see oli siis kui tegin väikeseid katseid pumbaga mis juhtub ekstreemsel olukorral)Tean mida räägin ise elan sellises ja ehitan selliseid ka teistele.Endal küll veel puudub aga soovitan kindlalt ventagregaati saab veelgi kokku hoida. Kellele meeldib tehke ka kamin elustuli ju ikkagi ilus vaadata vahest.

[jörm]

Minul movekist soojuspump ja pole veel 14 kuu jooksul kordagi kogu maja elektrit üle 1300.- kuus maksnud maja suuruseks 200m2 ja on väga suured maast laeni aknad.Kasutan ka välisvalgustust ja kõiki kodumasinaid nagu inimesed ikka.Movekist öeldi et 1h pumba tööd on 4kw energiat.

kas see 200m2 on köetav pind või kogu tare kokku?
teine küsimus: kui majal väga suured aknad, kas olete pannud küttekontuuri treppikäigu alla ka (et piisav pikkus torusid ära mahutada) või sinna kuhu teadaolevalt jalg ei astu, sinna ei pane?

[ponkskar]

teine küsimus: kui majal väga suured aknad, kas olete pannud küttekontuuri treppikäigu alla ka (et piisav pikkus torusid ära mahutada) või sinna kuhu teadaolevalt jalg ei astu, sinna ei pane?

Mul pandi torud igale poole, ei pandud ainult siis ca 1x1m "platsile" kuhu tuleb trepi esimese astme koht (et saaks probleemideta vajadusel treppi kinnitada vms).

[Reevo]

200m2 on ikka köetav pind ja põrandakütte toru tuleb ikka igalepoole paigaldada sest ei tea ju millal mingit ümberkorraldust kodus teha tahad ja siis toru puudu katsu seda pärast hiljem sinna panna.
Torud tuleb korralikult paigaldada ärge lubage ehitajal torustikku paigaldada suurte vahedega ja lihtsalt siksakis,tuleb panna ikka väliseinte äärde tihedamalt edasi tagasi ja siis keskele spiraalis kokku ja uuesti tagasi ka ei ole soovitav panna ühele kontuurile üle 80jm toru.
PIGEM TIHEDAMALT KUI HARVEMALT ,TORU TÕESTI EI MAKSA SUURT MIDAGI.

[Rostfrei]

200m2 on ikka köetav pind ja põrandakütte toru tuleb ikka igalepoole paigaldada sest ei tea ju millal mingit ümberkorraldust kodus teha tahad ja siis toru puudu katsu seda pärast hiljem sinna panna.
Torud tuleb korralikult paigaldada ärge lubage ehitajal torustikku paigaldada suurte vahedega ja lihtsalt siksakis,tuleb panna ikka väliseinte äärde tihedamalt edasi tagasi ja siis keskele spiraalis kokku ja uuesti tagasi ka ei ole soovitav panna ühele kontuurile üle 80jm toru.
PIGEM TIHEDAMALT KUI HARVEMALT ,TORU TÕESTI EI MAKSA SUURT MIDAGI.

Ma ei saa aru - maja jõuad ehitada, põrandaküttele projekti - 3 - 5 kg, ei jõua tellida?
Miks siis ehitamiseks üldse projekt teha, võib ju nii sama ka - naabrimees ja sõber ju tegid....

[Reevo]

Ee kas see oli mulle mõeldud või mida siin sellega öeldi?

[Rostfrei]

Ma tahan öelda, et spekuleerimine - siia tihedalt, siia hõredalt - miks? Projekt ei ole ju kallis? Eriti kui arvestada, et vähemalt järgmised 25 aastat on see sinu rahakoti üks suuremaid kulu allikaid. Või siiski on?
Olen nõus, ise asju tehes / ajades saab tihti lugu odavamalt, kuid mingid asjad võiks siiski oma ala spetside teha jätta.
Olen näinud eramu põrandakütte süsteeme - 200 m2 maja saab teha 10 kontuuriga, aga ka 18 kontuuriga... Viimase taga on korralik projekt.
Ära võta isiklikult

[Reevo]

Minul 17 kontuuri, peaks olema piisav 10 on jah juba väga jama.

[Isetehtud maasoojuspumba omanik]

Kuupäev Kokku kWh Öise energia % Tasumisele "Keskminekw hind" KW / m2 EEK/päevas kW/ päevas
26-01-2007___ 1 355____ 52%.____ 1 247,31 kr____ 0,92 kr ____ 7,9____ 49,89 kr____ 54,20
25-02-2007 1 774 57% 1 490,94 kr 0,84 kr 10,4 49,70 kr 59,13
25-03-2007 1 226 57% 1 131,92 kr 0,92 kr 7,2 40,43 kr 43,79
29-04-2007 1 086 66% 1 001,72 kr 0,92 kr 6,4 28,62 kr 31,03
25-05-2007 597 59% 717,40 kr 1,20 kr 3,5 27,59 kr 22,96
25-06-2007 503 59% 655,32 kr 1,30 kr 2,9 21,14 kr 16,23
25-07-2007 511 49% 682,07 kr 1,33 kr 3,0 22,74 kr 17,03
26-08-2007 302 50% 539,10 kr 1,79 kr 1,8 16,85 kr 9,44
25-09-2007 761 68% 803,41 kr 1,06 kr 4,5 26,78 kr 25,37
25-10-2007 974 61% 963,64 kr 0,99 kr 5,7 32,12 kr 32,47
25-11-2007 1 369 58% 1 236,78 kr 0,90 kr 8,0 39,90 kr 44,16
26-12-2007 1 451 54% 1 314,52 kr 0,91 kr 8,5 42,40 kr 46,81
aasta 2007 11 909 kW _______ 11 784,14 kr / KOKKU
25-01-2008 1 574 53% 1 515,31 kr 0,96 kr 9,2 50,51 kr 52,47
24-02-2008 1 448 59% 1 382,96 kr 0,96 kr 8,5 46,10 kr 48,27
25-03-2008 1 426 59% 1 335,42 kr 0,94 kr 8,3 44,51 kr 47,53
25-04-2008 1 051 58% 1 071,84 kr 1,02 kr 6,1 34,58 kr 33,90
25-05-2008 723 57% 839,47 kr 1,16 kr 4,2 27,98 kr 24,10
25-06-2008 619 51% 781,60 kr 1,26 kr 3,6 25,21 kr 19,97
25-07-2008 581 49% 826,34 kr 1,42 kr 3,4 27,54 kr 19,37
25-08-2008 565 55% 795,22 kr 1,41 kr 3,3 25,65 kr 18,23
25-09-2008 722 53% 932,45 kr 1,29 kr 4,2 30,08 kr 23,29
26-10-2008 843 56% 1 019,22 kr 1,21 kr 4,9 32,88 kr 27,19
26-11-2008 1 207 56% 1 323,03 kr 1,10 kr 7,1 42,68 kr 38,94
26-12-2008 1 585 49% 1 696,97 kr 1,07 kr 9,3 56,57 kr 52,83
aasta 2008 12 344 kW ___________ kokku 13 519,83 kr


Maja köetav pind 172m2, pumba võimsust ei tea, maaring on 550jm, põrandaringid kokku 770jm, 200l boiler
Tabelis toodud energiakulu on kogu kulu (sisaldab valgustus, jm elektritarvikud ja kodumasinad)

[markop]

teemast küll välja aga
kas oled kuskile ka kirja pannud täpsemalt infot sellest isetehtud maasoojuspumbast.

[aidamees]

Loen siin ja imestan. Kole odavalt tulete läbi. Mul omal 10 kw Vaillant,520 m kollektorit. Kütan praegu kõigest~ 130 ruutu, 2/3 põrandad, 1/3 radikad. Maja renoveeritud, uued aknad+ välissoojustus. Kuna tekkis huvi masina kasuteguri järele, (ise ta seda välja ei näita), siis panin talle voolumõõtja ette. Kuna pump ise kuvab maaseest saadud energia hulka, siis peaks ju lihtne olema kasutegur välja arvestada. Niisiis detsembris kulus elektrit ainult soojuspumbale1536kwh, (umbes1998eek) maa seest sain 3798kwh, ehk siis cop peaks minu arvutuste järgi olema 2,47. Jaanuar kuni tänaseni elektrit 1491(umbes 2100eek uute hindadega) ja sooja 3179kwh, ehk siis cop 2,13. Mõnel mehel ei kulu kogu elamise pealegi nii palju kui mul ainult küttele. Ja siit ka minu mure! Miks on kasutegur nii madal? Talve pole ju nagu olnudki. Detsembris kõlkus temperatuur minu masina andmetel +6 kuni -3, kuid enamjagu ikka plussis. Jaanuaris+4 kuni -11, kuid enamasti ikkagi nulli ligi. Ometigi on ka lisaküte jaanuaris 14 tundi töötanud, kuigi maasse läheb pidevalt-6 ja tagast tuleb -2 ja maast saadav energia hulk on kogu aeg 6 kw olgu ilm ja pealevoolu temperatuur missugune tahes.Ma ei saa aru, mis müstiline number on see 6kw!Ma ei saa aru, miks 10kw pump ei võiks akupaaki oma kümne kiloga täis lüüa ja siis pikemat aega puhata? See aga käib pea kogu aeg . Ja kuhu ikkagi jääb see üldtuntud maakütte rusikareegel, et kilovati kulutad ja kolm saad maast? Ja mis saab siis saab kui päris pakane tuleb? Äkki ma saan millestki lihtsalt valesti aru. Ehk on veel keegi taolisi arvesrusi teinud, vöi oskab muidu midagi tarka kosta?

[Rostfrei]

..... kuigi maasse läheb pidevalt-6 ja tagast tuleb -2 ja maast saadav energia hulk on kogu aeg 6 kw olgu ilm ja pealevoolu temperatuur missugune tahes.

Kas need numbrid ei ole mitte paigast?

[Reevo]

Ee see nagu igal asjal omaette teadus aga kui sügaval on maakütte kontuur (see on väga tähtis) olen ka jälginud seda sisse-välja temppi aga mul ikka pigem plussipool see no nii +2-5ja välja1-5. Tean seda et ei tohi maast tulla miinust see juba jama siis võib olla kol. kas liiga pinnapeal või liiga sügaval. (ja maja soojustust ma ka ei tea,see veel tähtsam)

[aidamees]

Maakontuur paigaldatud spetside poolt ja maast võib kuni miinus kümme tagasi tulla

[Külaline]

Võib küll aga siis ära unista mingist COP 3 -st. Pane külmkapp sauna ja vaata kas ta hakkab sul rohkem energiat tarbima ?

[aidamees]

Eelkõneleja jutus tundub olevat oma tõde. Ometigi väidavad spetsialistid, et asi läheb jamaks alles siis, kui maasse siseneva ja maast väljuva lahuse temperatuuri vahe jääb liiga väikeseks, st. maa ei jõua enam kütta. Praegune, enamasti viiekraadine vahe pidada olema täiesti okei. Masina passis antud cop väärtused on antud ka tagasituleva lahuse 0 kraadi juures. B0 W35 ehk siis maast tulev vesi 0 kraadi soojendatakse 35 kraadini peaks cop olema 4,2 . Ütlete, et ulmenumber? Võimalik.Need passiandmed pidada olema saadud ainult labori tingimustes, kuid päriselus peaks nad ju vähemalt sinna kantigi hoidma. Mul aga nt. 5. detsember maast tagasi 0kraadi, pealevool 38 kraadi, cop ööpäevase analüüsi järel ainult 2,5. Mul on muud tegemist küll ja küll, kui et siin foorumis vinguda. Suur raha on välja käidud, tuba on soe, aga süda, raisk , valutab. Kulunumbrid pole justkui need mida ootasin. Äkki on kellelgi veel sama pump Vaillant VWS 10 1/2. Oleks hea teada, kuidas temal läheb.

[sähkö]

Täitsa huvitav ja samas õudne lugeda.
Mul endal kulus detsembrikuus 150 m² hooneosa kütmiseks +23 C juures ja lisaks 30 m² hooneosa kütmiseks +18 C juures elektriga 4003 krooni. Kusjuures tegu oli puhuritega kütmisega, mis uhasid 24/7, kuna maja oli ehitusjärgus. Aga investeering ju null! Kas keegi tahab vaielda elektrikütte kalliduse teemal, sest reguleeritud kütmise korral oleks kulu ilmselt kolmandik kuni pool väiksem, aga selle selgitame juba järgmise kuu alguses ?

[Külaline]

Millise küttevõimsuse juures on masina passis lubatud COP id antud või jäeti see pisiasi mainimata.
Üldiselt on nii et kui pump ei saavuta vajalikku küttevõimsust kollektorist tagastuva soojuskandja madala temperatuuri tõttu siis kukub COP kolinal (sest pump peab seda rohkem läbi pressima). Kui ka siis ei saavutata vajalikku võimsust läheb käiku ilmselt lisaküte (mis antud isendil oli vist 6kw elektritenne).

[aidamees]

B0W35dt5
küttevõimsus 10,5: võimsustarve 2,5; cop 4,2. Miinus 1-2 ei tohiks ju selle tabeli valguses kuidagi väheks jääda. Eelmise mehe puhuritega kütmise jutt võtab tuju hoopis ära .

[Külaline]

Jah siis peab sul mingi jama olema. Minu arusaamist mööda need sinu liigsed 3C peaksid langetama COP i maksimaalselt 10-15%. Eeldusel et maaringis oli ka temp. vahe 5C. Seda kõike muidugi eeldusel et sinu maja soojavajadus ei ületa katla võimsust (soojakadu). Mina pöörduksin tarnija poole. Kaua tegutsenud on ?

[aidamees]

Kogu kupatus tellitud PG Ehitusest. Muidu väga korrektne töö ja asjalik suhtumine. Olen nendega ka kontaktis olnud kuid tookord rahustati mind maha, et kõik on OK ja nii peabki olema. Ju ma pean uuesti nende jutule minema kui just foorumis mõnda Vaillandi spetsi välja ei hüppa.

[majaomanik]

Tere ,
Olen esimest aastat sees maja suurus kelder 138 ruutu 1korrus 137, teine 90ruutu ja kütan maaküttega. Maaküte läks maksma ca140000 eek kõetavat pinda on 227 praegu kütan ühte korrust 137ruutu pump sai ostetud 227ruudu kütmiseks. Soevesi tuleb ka maapumbast kogu elektri hind suvel oli 580 talvel on lisandunud 800 eeki lisa. Arvan päris hea tuled koju tuba soe. Kui korteris elasin tava elekter sama 500eek, talvel tuli 400eek kuni 700eek juurde el kütest, olevalt kümast oli ka kamin pinda oli 47 ruutu. Praegu on kulu väga mõitlik. Tutaval on sama firma pump CTC , maja 300ruutu vana palkmaja renoveeritud kütepeale pidi minma 2000 eek. Enda majale sai el katkestuteks juurde tehtud igaks juhuks kaminahi nagu teada ei tööta ükski küte kui el ära, peale ahju.

[külaline 818]

Mul ka Valiant 8kw. Esimene kuu, kui aktiivselt maja kuivatasin, oli elektrikulu 1700eek. Nüüd neljas kuu 900eek. 180m2, üks korrus.
Kui suur oli Sul küttekulu enne soojapumba töölepanekut?
Valliandil saab menüüst soojapumba funktsiooni välja lülitada ja kütta ainult elektriga. Lülita mõneks päevaks või nädalaks küte ainult elektrile ja mõõda selle aja jooksul kuluvat elektrit. Nende andmete najal saab küttekulu vahe väljaarvutada (umbkaudne COP).

[aivar00]

Huvitav kuidas sa külaline 818 endale ette kujutad 6 kW tenniga saavutada 10 kW pumba võimsus, et soovitad pumba välja lülitada?
Minu arusaamise järgi on see 6 kw tenn pandud selleks, et olla vajadusel(suurte külmadega, mida praegu ei ole ) pumbale abiks ning pumba purunemisel hoiab süsteemid külmumast.
Minul on 18 kW Vailant ja endal on see elektri tenni kasutamine üldse välja lülitatud nii tarbevee kui ka kütmise tarbeks. Ei ole mingi spetsialist, kuid enda süsteemi käima ajamisel katsetati erinevaid seadistusi- probleem oli tarbevee soojendamises- nimelt tagus pumpa avariisse kuna sooja vee soojendamise spiraali läbilaske võime oli liiga väike. Lõpuks lihtsalt vahetati boiler suurema spirtaaliga boileri vastu ringi ja asi hakkas toimima. Ei ole küll ainult pumba ööpäevast kulu mõõtnud, kuid kuskil eespool kirjutasin, et aasta lõikes keskmine peaks tulema 1000 kw kuus. Kui nüüd rohkemat külma pikemalt teeb, siis on näha ka pumba võimekus. Siiani aga on toad ja vesi soe. Ei ole küll viimasel ajal seda maakontuuri vedeliku temperatuuri kaenud, kuid too peaks praegu ikka üsna külm olema- mida kevade poole seda külmemaks peaks muutuma- ajas asja põnevaks-kui meelest ära ei lähe katsun õhtul järgi kaeda.