Juhtme ristlõige maandusvarda ja kilbi vahel

[kanuu]

Milline on minimaalne kaabli ristlõikepindala maandusvarraste ja kilbi vahel? Minu enda arvates vask 16mm2, aga ESVIKAst öeldi, et peaks vähemalt vask 20 mm2 olema. Panin siis soovituse kohaselt 20mm2, aga huvi pärast küsin veel üle.

Ja veel, kas Eestis on see juhe maandusvarda ja kilbi vahel tavaliselt KORO või hoopis haljastraat nagu USA's ja Kanadas kombeks. Ja kui on mitu maandusvarrast, kas need on ühendatud omavahel KOROga või haljastraadiga?

Ma ise elan Kanadas ja tunnen siinset elektrikoodi palju paremini kui Eesti oma.

[Urmas]

Milline on minimaalne kaabli ristlõikepindala maandusvarraste ja kilbi vahel? Minu enda arvates vask 16mm2, aga ESVIKAst öeldi, et peaks vähemalt vask 20 mm2 olema. Panin siis soovituse kohaselt 20mm2, aga huvi pärast küsin veel üle.

Paigaldist kontrollivat ja vastuvõtvat ametnikku ei koti sinu arvamus.

Ja veel, kas Eestis on see juhe maandusvarda ja kilbi vahel tavaliselt KORO või hoopis haljastraat nagu USA's ja Kanadas kombeks. Ja kui on mitu maandusvarrast, kas need on ühendatud omavahel KOROga või haljastraadiga?

Jälle, meie ametnikke absoluutselt ei koti USA ja Kanada kombed. Venelastel on üks ütlemine- "võõrasse kloostrisse oma usuga ei minda".

Ma ise elan Kanadas ja tunnen siinset elektrikoodi palju paremini kui Eesti oma.

Ja mis või kes takistab sind tutvumast Eesti elektrikoodiga? Siinkandis nimetatakse seda EVS-ks.

[ping]

Ma ise elan Kanadas ja tunnen siinset elektrikoodi palju paremini kui Eesti oma.

Ja mis või kes takistab sind tutvumast Eesti elektrikoodiga? Siinkandis nimetatakse seda EVS-ks.

Maailmas liikunud inimesed räägivad, et elektripaigaldiste ehitamise värvilised juhendraamatud on Ameerika igas ehituspoes praktiliselt "kohustuslik kirjandus".

Meil kasutatav EVS on rohkem "seaduste kogum", mitte "elektriku käsiraamat" nagu ameerikas.

Et vastavalt soovitud tööle avad raamatust sobiva peatüki ning seal on loetletud kõik selleks tööks sobivad ja vajalikud materjalid ning nende toodete sertide vastavuse koodid.
(Mitte tootjakoodid ega poekoodid vaid "kohalikele nõuetele vastavuse koodid".)
Koodide järgi saab poes leida vajalikud tooted, sest samad koodid peavad olema toodetel ja hinnasiltidel.
Näiteks pistikupesa toosid vaheseina ja välisseina on erineva koodiga.

[jyrikg]

Veemased sellised brosüürid olid meie maal saadaval 20 aastat tagasi. Kirjutatud ja joonistatud tavainimes jaoks.
Rikkevoolukaitsete teema tuli hiljem - seda tookord käsitletud polnud.

[kanuu]

Paigaldist kontrollivat ja vastuvõtvat ametnikku ei koti sinu arvamus.

Jah, saan aru, et ametniku ei koti, selle pärast küsingi, sest ise Eesti elektrikoodi põhjalikult ei tunne. Nagu lugesin eestikeelsest, originaalis Soomes väljaantud Elektripaigaldustööd raamatust, 1 köide, siis peab olema min 16 mm2. Sellepärast olin ka segaduses, kui pood soovitas suuremat, aga jällegi, ma ei tea mis on hea tava Eestis või mida täpselt ütleb EVS.

Siia kõrvale veel ütlen lisaks, et selline lähenemine konkreetsele küsimusele ei ole kuidagi abistav ega vajalik. Sellel foorumil ei ole mõtet, kui igale küsimusele on vastus, et loe EVSi. Ma olen siin, et saada teadjate käest õpetust.

[kanuu]

Maailmas liikunud inimesed räägivad, et elektripaigaldiste ehitamise värvilised juhendraamatud on Ameerika igas ehituspoes praktiliselt "kohustuslik kirjandus".

Jah, täpselt õige. Juhendraamatutes on kood väga hästi seletatud 'tavalisele' inimesele. Ja kes tahab täpsemalt teada, võib NEC lugeda.

[Urmas]

Jah, saan aru, et ametniku ei koti, selle pärast küsingi, sest ise Eesti elektrikoodi põhjalikult ei tunne.

Vaata, nagu ka kasutaja ping kirjutas, siis ameerikamaal on igas poes vabalt müügil ja saab vist poes ka tasuta lugeda elektrikoode, kuid Eesti Vabariigis kehtib elektripaigaldadiste nõuetele EVS ja EV-s on nende kohustuslike nõuete lugemine tehtud tasuliseks. Tasuta saad lugeda Rahvusraamatukogus ja veel mõnes kohas. Eestlane on suhteliselt kadekops ja kui tal on võimalus ostetud teadmiste(EVS) pealt teenida, siis seda ka tehakse. Ka minu tegemised omas valdkonnas on EVS-ga reguleeritud ja mul on see, kuid kasutan selles kirja pandut selleks, et tellijad ei ei hakkaks mind kottima oma olematute teadmistega Maalritööde RYL-st. Nad on ainult kuulnud pealkirja nendest maalritööde nõuetest, kuid sisust ei ole neil õrna aimugi ja üritavad omaloomingulisi nõudeid esitada Maalritööde RYL-i pähe. Noh, eks neid ole pilvedest alla ka toodud.

Nagu lugesin eestikeelsest, originaalis Soomes väljaantud Elektripaigaldustööd raamatust, 1 köide, siis peab olema min 16 mm2. Sellepärast olin ka segaduses, kui pood soovitas suuremat, aga jällegi, ma ei tea mis on hea tava Eestis või mida täpselt ütleb EVS.

Aga kas sul poes ei tekkinud mõtet küsida müüja käest, et millest ja mille alusel selline soovitus? Ma küll tihtipeale esitan igatsugu soovitajatele "miks" küsimusi. Kasvõi enda harimise tarvis. Tavaliselt on igal erineval soovitusel olemas põhjus.

Siia kõrvale veel ütlen lisaks, et selline lähenemine konkreetsele küsimusele ei ole kuidagi abistav ega vajalik. Sellel foorumil ei ole mõtet, kui igale küsimusele on vastus, et loe EVSi. Ma olen siin, et saada teadjate käest õpetust.

Jah, ma ei andnud konkreetset ristlõiget ega maandusvarraste arvu, vaid vastasin su kommentaaris olevale mõttele, et meil USA-s ja Kanadas tehakse niimoodi. Aga siinmail ei tehta niimoodi ja kahjuks sa teed nipet-näpet tööd Eesti Vabariigis. Kui sa ei taha kellegile halba, siis peaksid tegutsema ikkagi siinsete seaduste raamides.

Ei midagi isiklikku!

[Küülaline]

20 mm2 ristlõiget meil ei kasutata. On 16 ja 25. Paljasjuht pinnases ei tohi olla peenem kui 25 ja selle võiks tuua ka otse maanduslatile. Isoleeritud juht võib olla 16 mm2.

[kunn24]

Üldreegel.
542.3.1 järgi alates 6 mm2 vase puhul, terase puhul 50 ja ülejäänud olukorrad vastavalt sättes esitatud tingmustele ja tabelile 54.1.
Näiteks on maandustakistus 100 oomi, kõige halvema talitlusolukorra puhul, kui L on ühendatud maandusesse, on vool 2,3 A. Pole mingit vajadust 16 mm2 juhi järele. Kust sellised 16 mm2 jutud on tulnud? Vask on nüüdseks roppkallis ja tema arutu mahamatmine peaks olema taunitav.

Erireegel.
543.7 järgi vask alates 10 mm2 ja alumiinium alates 16 mm2.

Kui paigaldisel on ka piksekaitse, siis on maandusjuhile erinõuded.

[trebla]

Mina panin omal ajal 25 mm² vase, sest seda müüdi meetrikaupa, 16 mm² pidi ostma terve rulli ....

[ping]

... Sellepärast olin ka segaduses, kui pood soovitas suuremat, aga jällegi, ma ei tea mis on hea tava Eestis või mida täpselt ütleb EVS.

Siia kõrvale veel ütlen lisaks, et selline lähenemine konkreetsele küsimusele ei ole kuidagi abistav ega vajalik. Sellel foorumil ei ole mõtet, kui igale küsimusele on vastus, et loe EVSi. Ma olen siin, et saada teadjate käest õpetust.

Ühe EU liitmesriigi, Eesti, õigussüsteemi ühe osa eripära ongi, et EVS kirjastamise ja levitamise õigus on antud monopoolelt erafirmale, mis teenib sellega omale raha ja mis ei ole huvitatud, et "tavaline inimene" neid teadmisi nii lihtsalt saaks teada nagu ameerikas.

Pealegi on teemapüstitus: "juhtme ristlõige maandus...." niivõrd laialivalguv, et ühest vastust, teadmata asjaolusid keegi anda ei saa.

Olenevalt paigaldise situatsioonist võib olla vaja kas alates 8mm läbimõõduga ümarat või on ka võimalus, et igal kilbil eraldi maandust üldse ei ole vaja.

[Urmas]

Ühe EU liitmesriigi, Eesti, õigussüsteemi ühe osa eripära ongi, et EVS kirjastamise ja levitamise õigus on antud monopoolelt erafirmale, mis teenib sellega omale raha ja mis ei ole huvitatud, et "tavaline inimene" neid teadmisi nii lihtsalt saaks teada nagu ameerikas.

Eksid, ping, eksid. Selles on sul õigus, et EVS on sisult monopoolne erafirma, kuid juriidiliselt on MTÜ, mitte kasumit taotlev erafirma.

Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus alustas tööd 1. aprillil 2000 tehnilise normi ja standardi seaduse🡭 (RT I 1999, 29, 358) alusel.

Tsitaadi allikas https://www.evs.ee/et/standardimis-ja-a ... skeskusest

Kes või mis on MTÜ? Kes viitsib, see võib lugeda MTÜ seadusest. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/1181 ... leiaKehtiv

Kõikse hullem on see, et igatsugu riigiametnikud ettekirjutisi tehes viitavad ühe MTÜ poolt tõlgitud standarditele, mis tegelikult ei ole kohustuslikuks, vaid soovituslikuks täitmiseks va need standardid, mis on vastava valdkonna ministri määrusega tehtud kohustuslikuks. Kas need kohustuslikuks tehtud standardid on avalikult kättesaadavad, ei oska öelda.

[kunn24]

Pool tundi lugemisõigust on Ummi poole sigaretipaki hind. Jäta kimumine maha ja loe EVS-i- võiks öelda. On olemas ka selline asi nagu PrtSc.

[Urmas]

Pool tundi lugemisõigust on Ummi poole sigaretipaki hind. Jäta kimumine maha ja loe EVS-i- võiks öelda. On olemas ka selline asi nagu PrtSc.

Ehh, kunn24, sa ei saa ikka veel mu EVS kirumise mõttele pihta. Asi on selles, et kui riigi erinevate asutuste amentnikud oma ettekirjutustes viitavad EVS kirjutatud normidele nagu need oleks kohustuslikuks täitmiseks, siis absoluutselt kõik kohustuslikuks täitmiseks olevad seadusandlikud aktid peavad olema avaldatud Riigi Teatajas. RT-s avaldatu on ka ruhnlasele kättesaadav ja võimalik nendega tutvuda kasvõi öösel kell 3. Loomulikult kui tal on RT lugemist võimaldavad sidevahendid.

[kanuu]

20 mm2 ristlõiget meil ei kasutata. On 16 ja 25. Paljasjuht pinnases ei tohi olla peenem kui 25 ja selle võiks tuua ka otse maanduslatile. Isoleeritud juht võib olla 16 mm2.

Jah, tegin postituses näpuka, panin poe soovituse kohaselt 25 mm2, mitte mitteeksisteeriva 20 mm2. Igatahes peaks olema vähemalt vastavalt Eesti koodile, võibolla jämedam, aga kui ma selle ekstra vase ostuga turgutasin Esvika ja Eesti majandust, siis mul ei ole sellest ka mitte kahju.

Aitäh vastuse eest!

[kanuu]

Pole mingit vajadust 16 mm2 juhi järele. Kust sellised 16 mm2 jutud on tulnud? Vask on nüüdseks roppkallis ja

Kust need 16 mm2 jutud on tulnud? Sain selle Elektripaigaldustööde raamatust, aga ka EVS paistab sama lõpuks sama ütlevat:

TLDR: maandusjuht peab olema vähemalt 6mm2, aga kui liinijuht on suurem kui 6mm2, siis vaata Tabel 54.2. Sellest tabelist selgub, et tavalise elamu korral, mille liinijuht on üldiselt võrdne või alla 35 mm2, kasuta maandusjuhti 16 mm2.

542.3 Maandusjuhid
Maandusjuhid peavad vastama jaotise 543.1.1 või 543.1.2 nõuetele. Nende ristlõige ei tohi olla vase
puhul väiksem kui 6 mm2, terase puhul mitte aga väiksem kui 50 mm2. Kui paljas maandusjuht on süvistatud
pinnasesse, peavad selle mõõtmed ja omadused vastama ka tabelile 54.1.

543.1.1 omakorda ütleb:
Kaitsejuhi ristlõige tuleb kas arvutada jaotise 543.1.2 järgi või valida vastavalt tabelile 54.2.

Tabel 54.2 ütleb, et kui liinijuhe on kuni 16 mm2, siis kaitsejuht peab olema liinijuhiga võrdse ristlõikepindalaga. Kui kaitsejuht on 16 ja 35 mm2 vahel, siis kaitsejuht on 16 mm2 vask.

[kunn24]

Tee vahet kaitsejuhil ja kaitsemaanduse ühendusjuhil (maandusjuhil). Ja kui kasutad müstilist TLDR-i, anna seletus, mis loom see on.

Kui kõik su asjakohatu jura eemaldada, jääb alles:

Nende ristlõige ei tohi olla vase puhul väiksem kui 6 mm2, terase puhul mitte aga väiksem kui 50 mm2. Kui paljas maandusjuht on süvistatud
pinnasesse, peavad selle mõõtmed ja omadused vastama ka tabelile 54.1.

Vaata ka joonist lk 36, seal on iga ahela täpsed viited. Pos 5 on maandusjuht, vt jaotis 542.3
Ja igaks juhuks, kui selle juhtme teema nii peeneks aetud, siis oleks tark enne mõõta ära maandustakistus ja Ohmi seadust kasutades leida ta võimalik vool kõige halvemas olukorras. Üldiselt, elektrikel, eriti veel projekteerijatel, peab olema Ohmi seadus unepealt selge, et mitte dimensioneerida 10 mA ahelatesse 50 mm2 vaskjuhte tont teab, milleks.

[kanuu]

Ja kui kasutad müstilist TLDR-i, anna seletus, mis loom see on.

TLDR - too long didn't read, ehk siis 'liiga pikk, ei viitsinud läbi lugeda'. Vabandust, läks harjumusega

Tee vahet kaitsejuhil ja kaitsemaanduse ühendusjuhil (maandusjuhil). Nende ristlõige ei tohi olla vase puhul väiksem kui 6 mm2, terase puhul mitte aga väiksem kui 50 mm2. Kui paljas maandusjuht on süvistatud
pinnasesse, peavad selle mõõtmed ja omadused vastama ka tabelile 54.1.
Vaata ka joonist lk 36, seal on iga ahela täpsed viited. Pos 5 on maandusjuht, vt jaotis 542.3

Jah, maandusjuht ja kaitsejuht on erinevad asjad. Aga maandusjuhi kohta käiv osa 542.3.1 suunab sind kaitsejuhi osa juurde 543.1.1
Maandusjuhid peavad vastama jaotise 543.1.1 või 543.1.2 nõuetele.

Ehk siis lühidalt 542.3.1 -> 543.1.1 -> Tabel 54.2.

Vähemalt mina loen seda oma lihtsa haridusega nii välja. Kui ametnikud võtavad vastu ka 6mm2 vask maandusjuhti kui liinijuhe on suurem kui 6mm2, siis väga tore, sain sel juhul vastu pükse ja panin liiga jämeda kaabli (25 mm2). Elu läheb edasi.

[kunn24]

Igaks juhuks veel kord, maandusjuht on eraldi juht sisuliselt ei kuhugi. Paigaldise talitluses ta ei mängi mingit rolli (kui pole just talitlusmaanduri ühendus).
543.1.2 sisuliselt ütleb maandusjuhi jaoks, et mõõda maandustakistus ära ja kasuta Ohmi ja Joule -Lenzi seadusi ehk analüütiline lahenduskäik. Lisaks tavaline maandus ilma PEN-i toeta ei rahulda mingil juhul toite automaatse väljalülitamise nõudeid, kui on paigaldatud 6, 10 jne kaitselülitid ilma RVK lisakaitseta. Nii, et need lokaalsed maandurid on pigem hea enesetunde jaoks ja võimaluseks piiramatult kallist vaske maha matta.