Päikesepaneelide reaalne tootlikkus

[Urmas]

...äkki siis ei olegi paneelide tasuvus nii lootusetu kui sulle meeldib mõelda...?

Aga neile elektritarbijatele, kellel ei ole ega saagi olema PV paneele lubati ju rohelist elektrit praktiliselt tasuta, sest energia allikad(päike ja tuul) pidid olema puhta muidu võtta. Nii ma roheenergia partorgide huultelt lugesin. Või ei ole mu huultelt lugemise oskus veel perfektne?

[Maaks]

Ma ei saa enam essugi aru? Päike särab taevas juba mitu nädalat, tuult hünagu ka oleks, aga mida ei ole on odavad börsihinnad.

https://elektrihind.ee/borsihind/

Selle uudise valguses toetume 2/3 osas jätkuvalt fossiilsele.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12058 ... arbimisest
Ja Eleringi graafikut vaadates on Soomega ühendus vist maas jälle - meil kallis neil odav.
https://dashboard.elering.ee/en/nps/pri ... 59:59.999Z

[Walter2]

Ja Eleringi graafikut vaadates on Soomega ühendus vist maas jälle - meil kallis neil odav.
https://dashboard.elering.ee/en/nps/pri ... d=2026-05- 24T20:59:59.999Z

Üldse ei imestaks kui kuskilt kõrgelt Jumalatelt tuleb kaablipoistele kõne et vaja oleks üht järjekordset väikest “katkestust”..

[ping]

...äkki siis ei olegi paneelide tasuvus nii lootusetu kui sulle meeldib mõelda...?

Aga neile elektritarbijatele, kellel ei ole ega saagi olema PV paneele lubati ju rohelist elektrit praktiliselt tasuta, sest energia allikad(päike ja tuul) pidid olema puhta muidu võtta. Nii ma roheenergia partorgide huultelt lugesin. Või ei ole mu huultelt lugemise oskus veel perfektne?

Mida kallim toode, seda rohkem raha laekub maksudena riigi eelarvesse.
Kuna meie riigivõlg pidevalt tõuseb ja laenu teenendamise kulu tõuseb, siis energia maksustamine on üks kindel sissetulek riigile.

https://www.err.ee/1609810710/nelja-aas ... i%20euroni.

Valitsusest täna heakskiidu saanud järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia näeb ette riigivõla hüppelist kasvu, mis 2029. aastaks tõstab selle teenindamiseks vajaliku intressimaksed praeguselt 184 miljonilt eurolt 464 miljoni euroni.

Rahandusministeerium arvutab, et kui selle aasta lõpuks on Eesti riigivõlg kokku 23,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) siis järgneva kolme aastaga kasvab see 34,5 protsendile SKP-st ehk kasv on 11,2 protsendipunkti.

Eelarvenõukogu arvutustel kasvab riigivõlg neljal aastal kokku 7,7 miljardi euro võrra ehk praeguselt 9,7 miljardilt eurolt 17,5 miljardi euroni.

[EH.INS.]

REUTERS

Hiina tururegulaator kohtub päikesetööstuse ettevõtetega...
Probleemi juur on liigne tootmisvõimsus...

India jättis 2026. aasta aprillist juunini kasutamata 8133 GWh ehk 8,13 TWh päikeseenergiat...
Põhjus oli see, et ülekandevõrk ei suutnud kogu toodetud elektrit vastu võtta ja transportida ning lisaks olid mängus elektrivõrgu turvalisuse nõuded...

Oluline asi, mida taastuvenergia puhul alahinnatakse: kui muutuvenergia osakaal kasvab suureks, tuleb paralleelselt investeerida tohutult:
- ülekandevõrku
- salvestusse
- juhitavasse reservvõimsusse
- võrgu juhtimisse ja stabiliseerimisse

Odav tootmiskulu ≠ odav energiasüsteem

[kunn24]

Sõna "tohutult" on siin paras jama. Kõik sõltub, kuidas võrgus erinevad tootjad/ tarbijad paiknevad.
Jälle su kräpp ilma lingita?

[rst]

Kui natukene uudist uurida, mida EH.INS. siin tsiteerib, siis tegelikult suudeti ära tarbida ca 82% kogu toodangust, mis on minu arvates väga hea omatarbe %.
Kuid eks uudis müüb ju paremini, kui mainitakse, et 8.13TWh jäi kasutama. Võiks ju sama uudise teha aga kirjutada, et India suutis ära tarbida 82% kogu toodetud päikseenegiast aprillist kuni juunini ehk kokku 37TWh.


AI vastus küsimusele, et kui palju kivisütt (Indias peamine elektri tootmise allikas) tuleb ära põletada, et toota 37TWh elektrit.

Tehnoloogiliselt tüüpilise keskmise soojuselektrijaama baasil (~18,5 miljonit tonni):
Rongikoormad: Kivisöe transportimiseks oleks vaja umbes 3000–3500 täismõõdulist kaubarongi (igaüks ca 5000–6000 tonni laadungiga).
CO2 emissioon: Nii suure hulga kivisöe põletamisel tekib lisaks umbes 33–37 miljonit tonni süsihappegaasi.

[ping]

... Võiks ju sama uudise teha aga kirjutada, et India suutis ära tarbida 82% kogu toodetud päikseenegiast aprillist kuni juunini ....

Kui nüüd kuutarbimisest uudist teha, siis meie riik saaks siin kindlasti särada, sest Novembrist Veebruarini suudame meie 100% päiksepaneelide toodangu ära kulutada ja jääb isegi puudu.

[EH.INS.]

Kogu point on lõpus rasvaselt...
Mitte midagi muud - jura on jura olenemata sellest kuidas seda eksponeerida

[kunn24]

Pane omale see signatuuri ja kaaguta ka siis, kui kütuse hinnad 3 €.
Igaks juhuks õpi ära Kirchoffi seadused, siis ei kaaguta iga jumala sekund, et kui tarbija ja generaator samas või lähedases võrgusõlmes, tuleb kallist võrku rajada.
https://et.wikipedia.org/wiki/Kirchhoffi_seadused
Iga tehnilise lahenduse puhul on oluline, kuidas see on tehtud ja üldreeglite jälgimisel pole selliseid probleeme, et reutersi tolade kombel kaagutada.

Eriti hea pasteet on "tohutu investeerimine". Kuna ma ei viitsinud ise su jama pikemalt analüüsida, lasin AI käiku:

Kas nn taastuvenergia areng tingib elektrivõrkudesse tohutut investeerimist?

Lühike vastus on: jah, kuid mitte ainult taastuvenergia tõttu.

Taastuvenergia (tuule- ja päikeseelektri) laialdasem kasutuselevõtt suurendab sageli vajadust investeerida elektrivõrkudesse, kuid investeeringute maht sõltub sellest, kuidas süsteem on üles ehitatud ja milline oli võrk enne.

Peamised põhjused on:

Uued tootmisasukohad. Suured tuulepargid rajatakse sageli piirkondadesse, kus varem suurt elektritootmist ei olnud. Seetõttu tuleb ehitada uusi kõrgepingeliine ja alajaamu.
Tootmise muutlikkus. Tuule ja päikese toodang kõigub ilmast sõltuvalt. Võrk vajab rohkem juhtimis-, automaatika- ja paindlikkuslahendusi, et säilitada sagedus ja pinge.
Kahepoolne energiavoog. Varem liikus elekter peamiselt suurtest elektrijaamadest tarbijateni. Nüüd toodavad elektrit ka majapidamised ja ettevõtted, mistõttu tuleb jaotusvõrke ajakohastada.
Kasvav elektritarbimine. Elektriautod, soojuspumbad ja tööstuse elektrifitseerimine suurendavad samuti võrgu koormust. See vajadus tekiks osaliselt ka ilma taastuvenergiata.

Samas ei ole õige väita, et taastuvenergia tähendab alati "tohutuid" võrguinvesteeringuid. Investeeringute vajadust saab vähendada või edasi lükata:

energiasalvestitega (akud, pumphüdrojaamad jne),
tarbimise juhtimisega,
tootmise paigutamisega tarbimise lähedale,
olemasoleva võrgu targema kasutamisega.

Seega on täpsem öelda:

Taastuvenergia ulatuslik kasutuselevõtt nõuab paljudes riikides märkimisväärseid investeeringuid elektrivõrkudesse, kuid võrgu arendamise vajadust põhjustavad samaaegselt ka elektritarbimise kasv, elektrifitseerimine ja vananeva võrgu uuendamine.

Kui eesmärk on hinnata väidet "taastuvenergia tingib elektrivõrkudesse tohutut investeerimist", siis see on osaliselt õige, kuid lihtsustatud. Sõna "tohutut" on hinnanguline ning jätab mulje, nagu oleks taastuvenergia ainus või peamine põhjus, mis ei vasta täielikult tegelikkusele.

Mida sellest väitest arvad:"Odav tootmiskulu ≠ odav energiasüsteem"?

See väide on üldjoontes õige, kuid selle tähendus sõltub sellest, mida mõeldakse sõna "energiasüsteem" all.

Tootmiskulu (nt ühe MWh elektri tootmise hind) on ainult üks osa kogu süsteemi kuludest. Energiasüsteemi kogukulu võib sisaldada näiteks:

elektrijaamade ehitust ja hooldust,
elektrivõrkude rajamist ja tugevdamist,
salvestuslahendusi,
reservvõimsusi,
süsteemiteenuseid (sageduse ja pinge hoidmine),
elektri impordi ja ekspordi ühendusi.

Näiteks võib päikese- või tuuleelektri tootmiskulu olla väga madal, kuid kui selle suure osakaalu tõttu tuleb ehitada uusi võrke, salvestust või reservjaamu, siis võib kogu energiasüsteemi maksumus olla märksa suurem kui pelgalt tootmiskulu põhjal arvaks.

Samas kehtib väide ka vastupidises suunas. Ka elektritootmisviis, mille tootmiskulu on kõrgem (näiteks tuumaenergia või gaasijaam), võib mõnes süsteemis vähendada muid kulusid, kui see pakub stabiilset tootmist ja vähendab vajadust salvestuse või reservide järele.

Seega:

"Odav tootmiskulu" tähendab, et elektri tootmine ise on odav.
"Odav energiasüsteem" tähendab, et kogu elektrisüsteemi rajamine, käitamine ja töökindluse tagamine on odav.

Need kaks asja ei ole automaatselt samad, mistõttu väide on sisuliselt korrektne.

Ainus ettevaatus on see, et sellest väitest ei saa automaatselt järeldada, et mõni konkreetne tehnoloogia teeb süsteemi kalliks või odavaks. Selleks tuleb teha konkreetse elektrisüsteemi analüüs, mis arvestab tootmisportfelli, võrku, salvestust, tarbimist ja kohalikke tingimusi. Eestis võivad tulemused olla teistsugused kui näiteks Norras, Hispaanias või Kanadas.

Igaks juhuks küsisin ka:

Kas sellest märgist said õigesti aru? ≠

Jah. Märk ≠ tähendab "ei võrdu" või "ei ole sama mis".

Seega lause:

Odav tootmiskulu ≠ odav energiasüsteem

ei tähenda, et odav tootmiskulu välistaks odava energiasüsteemi. See tähendab hoopis:

Odav tootmiskulu ei tähenda automaatselt odavat energiasüsteemi.

Teisisõnu:

Võib juhtuda, et tootmiskulu on madal ja kogu energiasüsteem on samuti odav.
Võib juhtuda, et tootmiskulu on madal, kuid kogu energiasüsteem on kallis.
Võib juhtuda ka vastupidi.

Matemaatikas väljendab ≠ ainult seda, et kaks mõistet ei ole samatähenduslikud ega võrdu alati.

Seega minu eelmine vastus lähtus just sellest tähendusest.

Ja lisaks:

Kuna vastuses on nii palju lahtiseid variante, kas võime siiski öelda, et antud väide oli sisutu?

Jah, sellisel kujul võib seda pidada sisutühjaks loosungiks, kui seda kasutatakse argumendina ilma täiendava selgituseta.

Põhjus on lihtne: väide

Odav tootmiskulu ≠ odav energiasüsteem

on loogiliselt tõene, kuid ei ütle midagi selle kohta, kui kallis või odav energiasüsteem tegelikult on.

See on umbes sama tüüpi väide nagu:

"Odav auto ≠ odav autoomanikuks olemine."
"Odav maja ≠ odav eluase."
"Odav arvuti ≠ odav IT-lahendus."

Kõik need on õiged, kuid neist ei saa teha järeldust, et auto, maja või arvuti oleks kokkuvõttes kallis.

Seetõttu on selline väide:

informatiivne, kui sellele järgneb konkreetne analüüs (näiteks võrguinvesteeringud, salvestusvajadus, reservvõimsus jne);
sisuliselt nõrk või sisutu, kui see jäetakse ainsaks argumendiks.

Täpsem ja sisukam väide oleks näiteks:

"Kuigi tuuleenergia tootmiskulu on madal, suurendab selle 70% osakaal Eestis hinnanguliselt võrguinvesteeringute vajadust X miljardi euro võrra."
"Odav tootmiskulu ei pruugi viia madala süsteemikuluni, sest vajalikud võrgu- ja salvestusinvesteeringud võivad olla märkimisväärsed."

Sellisel juhul on väide kontrollitav ja selle üle saab arutleda.

Seega, kui keegi kasutab ainult lauset "Odav tootmiskulu ≠ odav energiasüsteem" ilma numbrite, eelduste või selgitusteta, siis on õiglane öelda, et see on pigem retooriline loosung kui sisuline argument. Samas ei ole see loogiliselt vale – lihtsalt selle tõeväärtus üksi ei ütle peaaegu midagi konkreetse energiasüsteemi kohta.

[EH.INS.]

Mida Sa ise kaagutad?
Kaagutage oma taastuvenergeetikutega selliselt, et võrku lasete vaid selle koguse mis kogu aeg saadaval...
Miks keegi teine peab teie sitta koristama???

PS
AI-ga argumenteerimine on muidugi tase
Soovi korral panen täpselt vastupidise AI jutu

[kunn24]

Kas sina oled midagi koristanud?
Kui energiasüsteemist praktliselt midagi ei tea, mille alusel siis oma jura toodad? Ma palusin sul vähemalt Kirchoffi seadused ära õppida- kas said hakkama ja on nüüd selged?
1. seadus:

Elektriahela hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate harude voolutugevuste algebraline summa võrdub hargnemispunktist väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga.

[EH.INS.]

Kas sina oled midagi koristanud?
Kui energiasüsteemist praktliselt midagi ei tea, mille alusel siis oma jura toodad? Ma palusin sul vähemalt Kirchoffi seadused ära õppida- kas said hakkama ja on nüüd selged?

Jah, olen - rahaga koristanud nn "taastuevenergeetika" sitta

[kunn24]

Too näiteid, huvitav teada?

[EH.INS.]

Mida Sa jaurad oma füüsikaseadustega...
Olen ikka veidi tuttav...
Taastuvenergeetikud tagugu endale pähe ja soovitatavalt kirvega turumajanduse seadused

[trebla]

... Võiks ju sama uudise teha aga kirjutada, et India suutis ära tarbida 82% kogu toodetud päikseenegiast aprillist kuni juunini ....

Kui nüüd kuutarbimisest uudist teha, siis meie riik saaks siin kindlasti särada, sest Novembrist Veebruarini suudame meie 100% päiksepaneelide toodangu ära kulutada ja jääb isegi puudu.

Me saaks teha ka uudise, et Eesti autoomanikud suudavad aastas ära tarbida vaid 4 % oma masinate võimekusest.
96% ajast seisavad paigal... - läheb umbes sinnasamasse auku..

Või, et Tallinna tänavate täituvus on 17 % (laest võetud number)...
100 % oleks siis kui 24/7 oleks auto autos kinni

[EH.INS.]

Jah trebla, saab...
Aga vahe on selles, et kerjamas käivad ainult EV omanikud
Ja teised "taastuvenergeetikud"
Üldiselt täiesti loomulik, et oma rahaga soetatud oma asjadega teen nii nagu tahan

[rst]

Jah trebla, saab...
Aga vahe on selles, et kerjamas käivad ainult EV omanikud
Ja teised "taastuvenergeetikud"
Üldiselt täiesti loomulik, et oma rahaga soetatud oma asjadega teen nii nagu tahan

Palun too näiteid kuidas EV omanikud kerjavad?

Võibolla peaksid Snickersi võtma ja rahunema EH.INS.

[EH.INS.]

EV omanikud:
- automaksud
- teede ja infra kasutus
- ostutoetused

Analoog on igasugune nn "taastuvenergia"

PS
Kui keegi võtab isikliklikult ja sõna-sõnalt on see tema probleem

PPS
Ma olen rahulik - lihtsalt vihkan sotsialismi

[trebla]

Teemasse rohkem läheb see uudis:
https://www.pv-magazine.com/2026/07/24/ ... -cleaning/
Globaalsesse teemasse. Eestis ei ole üldiselt tolmuga probleemi.
Vaevalt see nüüd lume vastu aitab ?

Aga nagu näha - ka hindud tegelevad tootearendusega...

[kunn24]

Arusaamatuks jääb 1 paneeli katmine terve keti puhul. Kõlab naljana. Võrdluseks oleks pidanud ikka sama inverteri taga kõik paneelid üle võõpama. Ma ei taha nüüd hakata Eh.Insi etendama, kuid selle PV magaziini hulluseid võiks veidi kriitliselt võtta.

Eh. Ins:

PPS
Ma olen rahulik - lihtsalt vihkan sotsialismi

Toeta kodumaist tootjat ja osta kommisegu snikursi asemel. 7 lemmikut oli vist nimi.
Kusjuures sellise uudise peale sa peaksid minema hulluks, tootjatele jõudis sotsialism jälle kohale: https://elektrilevi.ee/et/vorguleping/mooteandmed

Kuid mitte ühegi näidet sa ei toonud, mida küsiti.

[EH.INS.]

Näited tõin...
Kui ei saa aru pole minu probleem...

[Urmas]

EV omanikud:
- automaksud
- teede ja infra kasutus
- ostutoetused
Analoog on igasugune nn "taastuvenergia"
PS
Kui keegi võtab isikliklikult ja sõna-sõnalt on see tema probleem
PPS
Ma olen rahulik - lihtsalt vihkan sotsialismi

Minu poolt ka OT(?) teemasse. Kas te, kes vaidlete vastu, et tegelikult ei parasiteeri oma kilkamistega bussiraja eelisõiguste kasutamisega, tasuta parkimistega(oi kui palju oli neid soodustusi mainitud paari aastate tagustes kommentaarides) , oma kodus laadimistega(kui palju on auto omanikest Eestis %-s eramajade omanikke ja kui palju elab kortermajades)? Või PV toodangu paigalduste ja elektri müügi eest peale maksmise eest maksumaksjate raha eest jnejne soodustused? Või kasvõi EV-de ostmise korral soodustused. Tegelikult tuleb see kõigi maksumaksjate, kaasa arvatud kasvõi mõne firma koristajale miinimum palka maksva arvelt? PV paneelide omanikud kilkavad oma paigaldiste tasuvuse ajast, aga Maxima koristaja saab/peab hakkama saamiseks ostma viimase kuupäeva allahinnatud tooteid.
Kasutaja EH.INS. tsiteeringu viimane PPS on minu jaoks nii ja naa? Arvan, et suitsetajana olen ma tubakaaktsiisi näol panustanud raha rohkem kui olen seda erakorraliste meditsiiniteenuste vajadusel kulutanud. Kes saab minu poolt aktsiisina rohkem makstud raha, ei tea. Oma suitsetamisega ei ole ma olnud meite riigile koormaks, vaid panustanud Tervisekassa pidudeks! Praegusel ajal panustan oma teenitut ealistest muutustustest põhjustatud hammaste probleemi Confido kaudu, sest riiklik meditsiini rahastus ei paku ajalises mõttes mind rahuldavaid tähtaegu. A´la peab ikka tervis olema, et eriarsti vastuvõtule niisama(sotsmaksu ettemaksu arvelt, mis see sotsmaks palga ikka muud on kui ettemaks tuleviku terviseprobleemide eest tasumiseks). Ei ole absoluutselt selle vastu kui kellegi abitamiseks läheb seda hetkel rohkem vaja, aga ärge tulge rääkima, et kõik suitsetajad on kooremaks meite meditsiinile.
Või EH.INS. poolt tsiteeringus mainitud automaksud. Kas EV-de omanikud maksavad teede korrashoiuks/hoolduseks mingit maksu? Ei!!! Eelektriakstiisist ei lähe isegi mitte ühtegi 0,000... senti teede korrashoiduks ega hoolduseks. Ma ei ole veel näinud, et EV omanikud sõidaksid mööda postide otsas olevaid traate, vaid millegipärast ikka mööda teed.
On hetkel üks haltuuraobjekt(õiges mõttes) ja objekt on põhimõtteliselt üpris suur eramute, paaris- ja ridaelamute rajoon. Kuna rajoonis on kiirusepiirang, siis mu Dacia ei reageeri(ei hakka plärisema) kui mul on aeglasemalt sõites aega pöörata pilku kauemaks ka ümbritsevale. Jäi pilk ühele paarismajale, mille üks(?) omanikest oli otsustanud maja seinale paigaldada PV paneeli, kusjuures päikesest paistaks nendele paneelidel suvel ehk 60% ajast ja talvel üldse paistaks otsest päikest. Oli nende PV paneelide eest teine paarimaja. No ei ole ilmakaarte määramiseks päris tume junn, kuid selle maja paneelide sai päike paista ainult 3-4 tundi päevas. Olid need kaks paneeli sama suured nagu Depos müüakse. Ja juurde tulevad veel lisavidinad. Milleks selline raha raiskamine?

[võhik]

Milleks selline raha raiskamine?

Kas sa sellele ei ole kunagi mõelnud, et miks need sinu kliendid üldse krohvi ja värvi peale kulutavad...?
Milleks selline raha raiskamine...
Selles teemas oled sa ilmselt palju sügavamalt sees ja peaks rahalist mõttekust paremini hinnata oskama...