Päikesepaneelide reaalne tootlikkus

[Urmas]

...äkki siis ei olegi paneelide tasuvus nii lootusetu kui sulle meeldib mõelda...?

Aga neile elektritarbijatele, kellel ei ole ega saagi olema PV paneele lubati ju rohelist elektrit praktiliselt tasuta, sest energia allikad(päike ja tuul) pidid olema puhta muidu võtta. Nii ma roheenergia partorgide huultelt lugesin. Või ei ole mu huultelt lugemise oskus veel perfektne?

[Maaks]

Ma ei saa enam essugi aru? Päike särab taevas juba mitu nädalat, tuult hünagu ka oleks, aga mida ei ole on odavad börsihinnad.

https://elektrihind.ee/borsihind/

Selle uudise valguses toetume 2/3 osas jätkuvalt fossiilsele.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12058 ... arbimisest
Ja Eleringi graafikut vaadates on Soomega ühendus vist maas jälle - meil kallis neil odav.
https://dashboard.elering.ee/en/nps/pri ... 59:59.999Z

[Walter2]

Ja Eleringi graafikut vaadates on Soomega ühendus vist maas jälle - meil kallis neil odav.
https://dashboard.elering.ee/en/nps/pri ... d=2026-05- 24T20:59:59.999Z

Üldse ei imestaks kui kuskilt kõrgelt Jumalatelt tuleb kaablipoistele kõne et vaja oleks üht järjekordset väikest “katkestust”..

[ping]

...äkki siis ei olegi paneelide tasuvus nii lootusetu kui sulle meeldib mõelda...?

Aga neile elektritarbijatele, kellel ei ole ega saagi olema PV paneele lubati ju rohelist elektrit praktiliselt tasuta, sest energia allikad(päike ja tuul) pidid olema puhta muidu võtta. Nii ma roheenergia partorgide huultelt lugesin. Või ei ole mu huultelt lugemise oskus veel perfektne?

Mida kallim toode, seda rohkem raha laekub maksudena riigi eelarvesse.
Kuna meie riigivõlg pidevalt tõuseb ja laenu teenendamise kulu tõuseb, siis energia maksustamine on üks kindel sissetulek riigile.

https://www.err.ee/1609810710/nelja-aas ... i%20euroni.

Valitsusest täna heakskiidu saanud järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia näeb ette riigivõla hüppelist kasvu, mis 2029. aastaks tõstab selle teenindamiseks vajaliku intressimaksed praeguselt 184 miljonilt eurolt 464 miljoni euroni.

Rahandusministeerium arvutab, et kui selle aasta lõpuks on Eesti riigivõlg kokku 23,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) siis järgneva kolme aastaga kasvab see 34,5 protsendile SKP-st ehk kasv on 11,2 protsendipunkti.

Eelarvenõukogu arvutustel kasvab riigivõlg neljal aastal kokku 7,7 miljardi euro võrra ehk praeguselt 9,7 miljardilt eurolt 17,5 miljardi euroni.

[EH.INS.]

REUTERS

Hiina tururegulaator kohtub päikesetööstuse ettevõtetega...
Probleemi juur on liigne tootmisvõimsus...

India jättis 2026. aasta aprillist juunini kasutamata 8133 GWh ehk 8,13 TWh päikeseenergiat...
Põhjus oli see, et ülekandevõrk ei suutnud kogu toodetud elektrit vastu võtta ja transportida ning lisaks olid mängus elektrivõrgu turvalisuse nõuded...

Oluline asi, mida taastuvenergia puhul alahinnatakse: kui muutuvenergia osakaal kasvab suureks, tuleb paralleelselt investeerida tohutult:
- ülekandevõrku
- salvestusse
- juhitavasse reservvõimsusse
- võrgu juhtimisse ja stabiliseerimisse

Odav tootmiskulu ≠ odav energiasüsteem

[kunn24]

Sõna "tohutult" on siin paras jama. Kõik sõltub, kuidas võrgus erinevad tootjad/ tarbijad paiknevad.
Jälle su kräpp ilma lingita?

[rst]

Kui natukene uudist uurida, mida EH.INS. siin tsiteerib, siis tegelikult suudeti ära tarbida ca 82% kogu toodangust, mis on minu arvates väga hea omatarbe %.
Kuid eks uudis müüb ju paremini, kui mainitakse, et 8.13TWh jäi kasutama. Võiks ju sama uudise teha aga kirjutada, et India suutis ära tarbida 82% kogu toodetud päikseenegiast aprillist kuni juunini ehk kokku 37TWh.


AI vastus küsimusele, et kui palju kivisütt (Indias peamine elektri tootmise allikas) tuleb ära põletada, et toota 37TWh elektrit.

Tehnoloogiliselt tüüpilise keskmise soojuselektrijaama baasil (~18,5 miljonit tonni):
Rongikoormad: Kivisöe transportimiseks oleks vaja umbes 3000–3500 täismõõdulist kaubarongi (igaüks ca 5000–6000 tonni laadungiga).
CO2 emissioon: Nii suure hulga kivisöe põletamisel tekib lisaks umbes 33–37 miljonit tonni süsihappegaasi.

[ping]

... Võiks ju sama uudise teha aga kirjutada, et India suutis ära tarbida 82% kogu toodetud päikseenegiast aprillist kuni juunini ....

Kui nüüd kuutarbimisest uudist teha, siis meie riik saaks siin kindlasti särada, sest Novembrist Veebruarini suudame meie 100% päiksepaneelide toodangu ära kulutada ja jääb isegi puudu.

[EH.INS.]

Kogu point on lõpus rasvaselt...
Mitte midagi muud - jura on jura olenemata sellest kuidas seda eksponeerida

[kunn24]

Pane omale see signatuuri ja kaaguta ka siis, kui kütuse hinnad 3 €.
Igaks juhuks õpi ära Kirchoffi seadused, siis ei kaaguta iga jumala sekund, et kui tarbija ja generaator samas või lähedases võrgusõlmes, tuleb kallist võrku rajada.
https://et.wikipedia.org/wiki/Kirchhoffi_seadused
Iga tehnilise lahenduse puhul on oluline, kuidas see on tehtud ja üldreeglite jälgimisel pole selliseid probleeme, et reutersi tolade kombel kaagutada.

Eriti hea pasteet on "tohutu investeerimine". Kuna ma ei viitsinud ise su jama pikemalt analüüsida, lasin AI käiku:

Kas nn taastuvenergia areng tingib elektrivõrkudesse tohutut investeerimist?

Lühike vastus on: jah, kuid mitte ainult taastuvenergia tõttu.

Taastuvenergia (tuule- ja päikeseelektri) laialdasem kasutuselevõtt suurendab sageli vajadust investeerida elektrivõrkudesse, kuid investeeringute maht sõltub sellest, kuidas süsteem on üles ehitatud ja milline oli võrk enne.

Peamised põhjused on:

Uued tootmisasukohad. Suured tuulepargid rajatakse sageli piirkondadesse, kus varem suurt elektritootmist ei olnud. Seetõttu tuleb ehitada uusi kõrgepingeliine ja alajaamu.
Tootmise muutlikkus. Tuule ja päikese toodang kõigub ilmast sõltuvalt. Võrk vajab rohkem juhtimis-, automaatika- ja paindlikkuslahendusi, et säilitada sagedus ja pinge.
Kahepoolne energiavoog. Varem liikus elekter peamiselt suurtest elektrijaamadest tarbijateni. Nüüd toodavad elektrit ka majapidamised ja ettevõtted, mistõttu tuleb jaotusvõrke ajakohastada.
Kasvav elektritarbimine. Elektriautod, soojuspumbad ja tööstuse elektrifitseerimine suurendavad samuti võrgu koormust. See vajadus tekiks osaliselt ka ilma taastuvenergiata.

Samas ei ole õige väita, et taastuvenergia tähendab alati "tohutuid" võrguinvesteeringuid. Investeeringute vajadust saab vähendada või edasi lükata:

energiasalvestitega (akud, pumphüdrojaamad jne),
tarbimise juhtimisega,
tootmise paigutamisega tarbimise lähedale,
olemasoleva võrgu targema kasutamisega.

Seega on täpsem öelda:

Taastuvenergia ulatuslik kasutuselevõtt nõuab paljudes riikides märkimisväärseid investeeringuid elektrivõrkudesse, kuid võrgu arendamise vajadust põhjustavad samaaegselt ka elektritarbimise kasv, elektrifitseerimine ja vananeva võrgu uuendamine.

Kui eesmärk on hinnata väidet "taastuvenergia tingib elektrivõrkudesse tohutut investeerimist", siis see on osaliselt õige, kuid lihtsustatud. Sõna "tohutut" on hinnanguline ning jätab mulje, nagu oleks taastuvenergia ainus või peamine põhjus, mis ei vasta täielikult tegelikkusele.

Mida sellest väitest arvad:"Odav tootmiskulu ≠ odav energiasüsteem"?

See väide on üldjoontes õige, kuid selle tähendus sõltub sellest, mida mõeldakse sõna "energiasüsteem" all.

Tootmiskulu (nt ühe MWh elektri tootmise hind) on ainult üks osa kogu süsteemi kuludest. Energiasüsteemi kogukulu võib sisaldada näiteks:

elektrijaamade ehitust ja hooldust,
elektrivõrkude rajamist ja tugevdamist,
salvestuslahendusi,
reservvõimsusi,
süsteemiteenuseid (sageduse ja pinge hoidmine),
elektri impordi ja ekspordi ühendusi.

Näiteks võib päikese- või tuuleelektri tootmiskulu olla väga madal, kuid kui selle suure osakaalu tõttu tuleb ehitada uusi võrke, salvestust või reservjaamu, siis võib kogu energiasüsteemi maksumus olla märksa suurem kui pelgalt tootmiskulu põhjal arvaks.

Samas kehtib väide ka vastupidises suunas. Ka elektritootmisviis, mille tootmiskulu on kõrgem (näiteks tuumaenergia või gaasijaam), võib mõnes süsteemis vähendada muid kulusid, kui see pakub stabiilset tootmist ja vähendab vajadust salvestuse või reservide järele.

Seega:

"Odav tootmiskulu" tähendab, et elektri tootmine ise on odav.
"Odav energiasüsteem" tähendab, et kogu elektrisüsteemi rajamine, käitamine ja töökindluse tagamine on odav.

Need kaks asja ei ole automaatselt samad, mistõttu väide on sisuliselt korrektne.

Ainus ettevaatus on see, et sellest väitest ei saa automaatselt järeldada, et mõni konkreetne tehnoloogia teeb süsteemi kalliks või odavaks. Selleks tuleb teha konkreetse elektrisüsteemi analüüs, mis arvestab tootmisportfelli, võrku, salvestust, tarbimist ja kohalikke tingimusi. Eestis võivad tulemused olla teistsugused kui näiteks Norras, Hispaanias või Kanadas.

Igaks juhuks küsisin ka:

Kas sellest märgist said õigesti aru? ≠

Jah. Märk ≠ tähendab "ei võrdu" või "ei ole sama mis".

Seega lause:

Odav tootmiskulu ≠ odav energiasüsteem

ei tähenda, et odav tootmiskulu välistaks odava energiasüsteemi. See tähendab hoopis:

Odav tootmiskulu ei tähenda automaatselt odavat energiasüsteemi.

Teisisõnu:

Võib juhtuda, et tootmiskulu on madal ja kogu energiasüsteem on samuti odav.
Võib juhtuda, et tootmiskulu on madal, kuid kogu energiasüsteem on kallis.
Võib juhtuda ka vastupidi.

Matemaatikas väljendab ≠ ainult seda, et kaks mõistet ei ole samatähenduslikud ega võrdu alati.

Seega minu eelmine vastus lähtus just sellest tähendusest.

Ja lisaks:

Kuna vastuses on nii palju lahtiseid variante, kas võime siiski öelda, et antud väide oli sisutu?

Jah, sellisel kujul võib seda pidada sisutühjaks loosungiks, kui seda kasutatakse argumendina ilma täiendava selgituseta.

Põhjus on lihtne: väide

Odav tootmiskulu ≠ odav energiasüsteem

on loogiliselt tõene, kuid ei ütle midagi selle kohta, kui kallis või odav energiasüsteem tegelikult on.

See on umbes sama tüüpi väide nagu:

"Odav auto ≠ odav autoomanikuks olemine."
"Odav maja ≠ odav eluase."
"Odav arvuti ≠ odav IT-lahendus."

Kõik need on õiged, kuid neist ei saa teha järeldust, et auto, maja või arvuti oleks kokkuvõttes kallis.

Seetõttu on selline väide:

informatiivne, kui sellele järgneb konkreetne analüüs (näiteks võrguinvesteeringud, salvestusvajadus, reservvõimsus jne);
sisuliselt nõrk või sisutu, kui see jäetakse ainsaks argumendiks.

Täpsem ja sisukam väide oleks näiteks:

"Kuigi tuuleenergia tootmiskulu on madal, suurendab selle 70% osakaal Eestis hinnanguliselt võrguinvesteeringute vajadust X miljardi euro võrra."
"Odav tootmiskulu ei pruugi viia madala süsteemikuluni, sest vajalikud võrgu- ja salvestusinvesteeringud võivad olla märkimisväärsed."

Sellisel juhul on väide kontrollitav ja selle üle saab arutleda.

Seega, kui keegi kasutab ainult lauset "Odav tootmiskulu ≠ odav energiasüsteem" ilma numbrite, eelduste või selgitusteta, siis on õiglane öelda, et see on pigem retooriline loosung kui sisuline argument. Samas ei ole see loogiliselt vale – lihtsalt selle tõeväärtus üksi ei ütle peaaegu midagi konkreetse energiasüsteemi kohta.

[EH.INS.]

Mida Sa ise kaagutad?
Kaagutage oma taastuvenergeetikutega selliselt, et võrku lasete vaid selle koguse mis kogu aeg saadaval...
Miks keegi teine peab teie sitta koristama???

PS
AI-ga argumenteerimine on muidugi tase
Soovi korral panen täpselt vastupidise AI jutu

[kunn24]

Kas sina oled midagi koristanud?
Kui energiasüsteemist praktliselt midagi ei tea, mille alusel siis oma jura toodad? Ma palusin sul vähemalt Kirchoffi seadused ära õppida- kas said hakkama ja on nüüd selged?
1. seadus:

Elektriahela hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate harude voolutugevuste algebraline summa võrdub hargnemispunktist väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga.

[EH.INS.]

Kas sina oled midagi koristanud?
Kui energiasüsteemist praktliselt midagi ei tea, mille alusel siis oma jura toodad? Ma palusin sul vähemalt Kirchoffi seadused ära õppida- kas said hakkama ja on nüüd selged?

Jah, olen - rahaga koristanud nn "taastuevenergeetika" sitta

[kunn24]

Too näiteid, huvitav teada?

[EH.INS.]

Mida Sa jaurad oma füüsikaseadustega...
Olen ikka veidi tuttav...
Taastuvenergeetikud tagugu endale pähe ja soovitatavalt kirvega turumajanduse seadused