Uus aknalaud, 10 päeva ja spoon lahti – kas tõesti võib niiskus nii kiiresti mõju avaldada?

[addictedtowood]

Jagaks ühte huvitavat juhtumit ja oleks huvitav kuulda ehitajate ning paigaldajate arvamust.

Ühes ehitavas korteris paigaldati spoonitud MDF ümara kujuga aknalaud. Umbes 10 päeva hiljem tuli teade, et aknalaua servast on spoon lahti tulnud.

Esimene küsimus sellises olukorras on täiesti loogiline:

Kas uus toode saab nii kiiresti kahjustuda või peab põhjus olema kuskil mujal?

Vaatame tavaliselt ainult ühte detaili – antud juhul aknalauda. Aga vahel tuleb vaadata kogu ruumi.

Selle objekti puhul olid mõned huvitavad märgid:

1. enne oli ruumis olnud probleeme värviga – pind hakkas kooruma ja seda tuli uuesti värvida;
2. kohapeal oli näha paisunud põrandaliiste;
3. aknalaud ise tundus katsudes niiske.

Ehk küsimus ei olnud ainult ühes aknalauas, vaid ruumi üldises seisukorras.

Paljud arvavad, et kui MDF ei ole nähtavalt paisunud, siis ei saa niiskus olla põhjuseks. Tegelikult ei pea MDF alati silmaga nähtavalt muutuma.

Niiskus võib mõjutada materjali mõõtmeid juba enne, kui tekib suur deformatsioon. Kui MDF võtab niiskust, tekivad pinged spoonikihi ja aluspinna vahel. Kuna spoon ei saa samamoodi liikuda nagu alusmaterjal, võib nõrgim koht – näiteks serv või nurk – hakata avanema.

Huvitav küsimus ongi:

Kas 10 päeva on piisav aeg, et ehitusjärgne niiskus sellise kahjustuse tekitaks?

Kui ruumis on lihtsalt normaalne eluniiskus, tundub see väga lühike aeg.

Aga uutes ehitusobjektides võib olukord olla teine – värvimine, krohv, tasandussegud, vähene ventilatsioon või üldsegi selle puudutus, vihmane ilm ja suletud ruum või avatud ruum / kui sajab vihma väljas / võivad hoida niiskust kõrgel.

Seetõttu ei ole puidust ja spoonitud toodete puhul oluline ainult valmistamise kvaliteet, vaid ka see, millisesse keskkonda toode paigaldatakse.

Kas olete näinud, et ehitusjärgne niiskus rikub spoonitud MDF tooteid?

[Urmas]

Ei oska arvata kui kaua sa oled ehituse valdkonnas tegelenud, kuid oma kogemustest lähtudes olen kirjeldatud jamade vältimiseks täiendanud sarnaste probleemide omaks võtmise asemel täiendanud järgimise tellijaga lepingus ja tööde vastuvõtuaktides konkreetsete klauslitega. Näiteks kohustan lepingus seda, et tööde teostamise ajal oleks objektil(näiteks eramu siseviimistlusel) stabiilne +15*. Kui seda ei ole(tihtipeale on kütte järgi ühendamine üks viimaseid etappe) ja see mainitud min temperatuur käib ruumide kaupa, siis tööde vastuvõtuaktis saab see kajastatud terminiga "ebaperemehelik suhtumine" minu poolt teostatusse ja pretensioonid ei kuulu garantii korras teostavate tasuta tööde alla. Kui ikka oktoobris-novembris hakata siseviimistust tegema, kogu majal kütet taga ei ole, sisetemperatuur on ilma kütteta +7 kraadi, niiskuse % kisub sinna 90+ juurde, siis milles olen süüdi mina kui kütte järgi panemisel kõik hakkab praegunema. No ei tunne endal süüd. Asi selles, et üks kord võin pretensioonid alla neelata ja kirjutan vähenenud kasumi koolirahaks, aga vähemalt sain kogemuse võrra targemaks.

Muide, see "ebaperemehelik suhtumine oma varasse" on tsiviilõiguslik mõiste.

[RaJy]

Kui ikka valminud tootele ei anta sellele tootele mõeldud tingimusi siis tootja ei ole kuidagi süüdi. Omalgi läbikäidud vaidlus kus sai toodetud lauaplaadid liimpuidust ja kui klient need ikka mitmeks kuuks kuuri alla "unustas" siis mina endal küll süüd ei näinud kui need plaadid enam sellised ei olnud nagu nad olid minu töökojast väljudes.

[addictedtowood]

Tänan Urmase ja RaJy kommentaaride eest. Just selliste praktiliste kogemuste pärast sai see teema üldse üles võetud.

Võtsin sellest arutelust enda jaoks kaasa ühe väga olulise mõtte – ainult kvaliteetsest tootest ei piisa. Väga palju sõltub ka sellest, millisesse keskkonda see toode pärast paigaldust satub.

Meie vaatame tootjana loomulikult kõigepealt enda tööd: kas materjal oli õige, kas niiskus oli kontrollitud, kas tehnoloogia oli korrektne. Aga see arutelu tuletas meelde, et pärast töökojast väljumist algab toote jaoks teine etapp – objektil.

Kui uus toode paigaldatakse ruumi, kus on veel ehitusjärgne niiskus, küte ei tööta korralikult, ventilatsioon puudub või õhuniiskus on liiga kõrge, siis võivad probleemid tekkida ka täiesti kvaliteetse tootega.
Eriti jäi mulle kõlama esimese kommentaari mõte lepingute ja tööde vastuvõtuaktide kohta. See on tegelikult väga praktiline lahendus. Mitte selleks, et vastutust kellegi teise peale lükata, vaid selleks, et kõik osapooled saaksid algusest peale ühtemoodi aru, millistes tingimustes peab toode olema.

Tulevikus tuleb rohkem tähelepanu pöörata sellele, et koos toote üleandmisega oleks olemas ka vastuvõtuakt, kus on kirjas kõik olulised momendid:

• objekti temperatuur ja suhteline õhuniiskus;
• kas märjad ehitustööd on lõpetatud;
• kas küte ja ventilatsioon töötavad;
• millistes tingimustes toodet enne paigaldust hoitakse;
• millised on soovitused toote edasiseks kasutamiseks ja hooldamiseks.

See ei ole mõeldud ainult võimalike vaidluste vältimiseks. Vastupidi – see aitab kõigil osapooltel paremini aru saada, millised tingimused on vajalikud, et kvaliteetne toode ka edaspidi kvaliteetsena säiliks.
Samuti on mõistlik enne paigaldust teha lihtne kontroll – mõõta ruumi niiskust ja vajadusel fikseerida näidud koos fotodega.

Suur tänu kõigile, kes jagasid oma kogemusi. Mõnikord annab üks päris elu juhtum rohkem teadmisi kui kümme teoreetilist juhendit.

Peamine õppetund minu jaoks: kvaliteetne toode vajab enda ümber ka kvaliteetseid tingimusi.