Ühes ehitavas korteris paigaldati spoonitud MDF ümara kujuga aknalaud. Umbes 10 päeva hiljem tuli teade, et aknalaua servast on spoon lahti tulnud.
Esimene küsimus sellises olukorras on täiesti loogiline:
Kas uus toode saab nii kiiresti kahjustuda või peab põhjus olema kuskil mujal?
Vaatame tavaliselt ainult ühte detaili – antud juhul aknalauda. Aga vahel tuleb vaadata kogu ruumi.
Selle objekti puhul olid mõned huvitavad märgid:
1. enne oli ruumis olnud probleeme värviga – pind hakkas kooruma ja seda tuli uuesti värvida;
2. kohapeal oli näha paisunud põrandaliiste;
3. aknalaud ise tundus katsudes niiske.
Ehk küsimus ei olnud ainult ühes aknalauas, vaid ruumi üldises seisukorras.
Paljud arvavad, et kui MDF ei ole nähtavalt paisunud, siis ei saa niiskus olla põhjuseks. Tegelikult ei pea MDF alati silmaga nähtavalt muutuma.
Niiskus võib mõjutada materjali mõõtmeid juba enne, kui tekib suur deformatsioon. Kui MDF võtab niiskust, tekivad pinged spoonikihi ja aluspinna vahel. Kuna spoon ei saa samamoodi liikuda nagu alusmaterjal, võib nõrgim koht – näiteks serv või nurk – hakata avanema.
Huvitav küsimus ongi:
Kas 10 päeva on piisav aeg, et ehitusjärgne niiskus sellise kahjustuse tekitaks?
Kui ruumis on lihtsalt normaalne eluniiskus, tundub see väga lühike aeg.
Aga uutes ehitusobjektides võib olukord olla teine – värvimine, krohv, tasandussegud, vähene ventilatsioon või üldsegi selle puudutus, vihmane ilm ja suletud ruum või avatud ruum / kui sajab vihma väljas / võivad hoida niiskust kõrgel.
Seetõttu ei ole puidust ja spoonitud toodete puhul oluline ainult valmistamise kvaliteet, vaid ka see, millisesse keskkonda toode paigaldatakse.
Kas olete näinud, et ehitusjärgne niiskus rikub spoonitud MDF tooteid?
