Põrand

[emmennpee]

Soovin betoonpõrandale panna ca 10cm soojustust + vesipõrandaküttetorud. Tonne betooni valada ei soovi. Õhuke kiht isevalguvat sobib. Kuidas/millega must põrand teha, et saaks parketi vms peale panna?

[pikk88]

Kas aluspõrand on nii kõver, et tarvis tasanduskihti valalda? Torud soovitaks paigaldada soojusjaotusplaatidega. Ise eelistaks alumiiniumist plaate, mitte fooliumkattega. Plaatidega koos paigaldatakse ka kiht EPSi ja see kaotab väiksemad ebatasasused.

[EH.INS.]

Ei soovita torusid soojustusega panna...
Betoonplaat on füüsikaliselt õigem
Inerts oleks märksõna

PS
Ikka ja jälle kuulen ehitajatelt, et "ei soovi niia ja naa teha / tahame odavamalt vms"
Vastus on alati üks - tehke mis tahate - ise vastutate ja seletate järelevalvele miks projektist mööda panite
Muudatusele allkirja minu käest ei saa

[pikk88]

Kui on projektis kirjas mismoodi peab ehitama siis ei tekigi ju selliseid dilemmasid. Kui aga projekti pole ja inimene ise enda tarbeks ehitab siis võib see betoonplaadiga kaasnev inerts olla just üheks miinuseks mida vältida soovitakse.

[vuuk]

Ega kellegi ajju ei näe, eriti interneti kaudu ja seepärast raske oletada, mis võib olla inertsi kontekst selles teemas.
Kui on mõeldud, et paksem betoonplaat (tonnid) töötab nagu soojust salvestav ahi, omab suurt soojusmahtuvust ehk aitab kaasa ühtlusemale sisekliimale, siis selles kontekstis on inerts pigem positiivne.
Samas vähem tonne hakkab kiiremini sooja andma.
Õhuke betoonikiht soojadel küttetorudel võib aga ebamugav olla. Ja praguneb see isetasanduv seal ilmselt päris üksjagu.

[EH.INS.]

Vesikütte torustikule on kindlad nõuded...
Nt kui palju peab betooni jääma toru peale / alla - tolerantse peab ka arvastama
Pinnasel põrand ei saa olla õhem kui 100mm / vahelael põrand ei saa olla õhem kui 80mm

[Prill]

Viimasel ajal kui aetakse taga ruumide temperatuure kümnendik komakoha täpsusega, on betoonplaadi inertsist saanud kitsaskoht, mis ei võimalda ruumitemperatuure piisavalt täpselt juhtida.
A'la kevade klassika kus öösiti jahe/külm aga päeval päike kütab kenasti ja öösel küttesüsteem uhab kontuuri kütta, betoon salvestab soojust aga päeval päike läbi akende kütab ruumi lisaks ja ruumitemperatuur tõuseb üles soovitu, sest betoonplaadi inertsust ei suudeta ohjata ega kontrollida.
Praktikas tihti rakendub konditsioneer, mis hakkab energiat kulutama liigsoojuse jahutamiseks..

Selles vaates ilma soojussalvestita betoonimassita põrandaküttesüsteem oleks paremini juhitav.

[EH.INS.]

Mina ei nõustu...
Betoonplaat võimaldab väiksemat pealevoolu temperatuuri ja on väiksema energiavajadusega - puhas EUR
Muu variant tuleks kõne alla ainult puitvahelael kui konstruktsioon ei võimalda betoonplaati...
Kuigi ka seda saab lahendada...

[Prill]

See väiksema energiavajaduse jutt betoonplaadi puhul on küll küsitav - ega selle betoonplaadi/ahju salvestusmahust-võimest ei sõltu hoone soojavajaduse ega soojakadu.
Parimal juhul saab a'la börsihinnaga kütta plaati ette ja säästa või puuduliku küttevõimepuhul pakase tipul kompenseerida aladimensioneeritud kütte seadet.

[kaimagk]

Betoonplaat vajab madalama tempiga küttevett, seda aga on vähem kulukas toota kui kõrgemat. Ja soojuspumbaga annab veel parema eelise. Endal ka see plaat, hea pole aga paremat pole ka välja mõeldud( radikaid ei tahaks), jah just see inerts on paha, paha(kevadel, suvel), ega tegelt muud teha pole kui peab nati jahutama et oleks stabiilselt aastaringi mingi 24-25 kraadi.

Kui tahta ette kütta nagu aju siis on põrand ka ebaühtlaset soe/külm, ja tulla rääkima et nii pole siis füüsika räägib teistmoodi!

[EH.INS.]

Küsitavad võivad olla igasugu asjad...
Üldiselt mitte foorum vaid KV insener vastab küsitavustele...
Mina tean mida mida mina teeks - ei muud...

[kaimagk]

Täpselt, mõned on oma küsimused/vastused juba inseneri käest saanud ja nüüd annab ka nati teistele suunda/mõtteid kuidas ja kuhu.

[vuuk]

Kasvuhoones läheb ka ilma paksu betoonplaadita ja põrandakütteta suvel päikselise ilmaga liialt palavaks.
Võibolla on asi akendes päiksepoolsel küljel.
Need peavad ju olema ilmtingimata suured ja maast laeni. Suuremad kui naabril.

[EH.INS.]

Maast laeni aknad unustaks üldse ära...
Niiskustehnilistel põhjustel...

[kaimagk]

Kasvuhoones läheb ka ilma paksu betoonplaadita ja põrandakütteta suvel päikselise ilmaga liialt palavaks.
Võibolla on asi akendes päiksepoolsel küljel.m
Need peavad ju olema ilmtingimata suured ja maast laeni. Suuremad kui naabril.

See on siililegi selge et asi on päikeses mis kütab ju. Iseenesest pole virisenud et päike kütab vaid jut oli betooni inertsist mida radiaatoritega võrreldes ei ole. Jah, te võite elada majas kus puuduvad aknad, eks igaüks teab ise.
Ja kui naabritest rääkida, siis meie onnike kõiga tagasihoidlikumate akendega.

[EH.INS.]

Täitsa huvitav see päikese kütmise jutt...
Ega vist pole kuuldud, et selle vastu on mitmeid erinevaid lahendusi - nii automaatikaga kui ilma...

[kaimagk]

Meil siin ikka kütab jah see kollaks/punane kera
Olen väga teadlik selle kiirguse leviku tõkestamisest, lihtsalt nii suur see mure pole et midagi tõsisemat ette võtta ja eurosi ka ei raatsi kulutada.

[EH.INS.]

Kui probleemi pole siis polegi midagi vaja teha...
Ma lihsalt väidan, et kui on probleem siis lahendusi on erinevaid / nii sisse kui välja...

[Maaks]

Meenub üks kord kui käisin arhitektidega (mu naise ala) Stockholmis mingil näitusel (ma olin ainus insener pundis) - ma vist korda 6 olin sunnitud seda nalja kuulma "kui insener ehitaks maja, siis see oleks betoonist kuubik ja poolest saadik maa alla" (ma ei tea ainult miks poolest saadik, äkki arhitektid on midagi kuulnud põhjavee kõrgest tasemest ...)
Offtopicu lõpp.

[EH.INS.]

@ Maaks

Tegelikult pole üldse OT...
Inseneri / arhitekti "suhtesse" on vastuolu "sisse kirjutatud"