Puukatla valik

[jaguar3]

Puukatla vahetus siis varsti käsil: kas jääda vanamoeliseks ja eelistada traditsioonilist katelt, või käia ajaga kaasas ja eelistada midagi kaasaegsemat?
Atmost muidu kiidetakse. Mis siinne rahvas arvab?
Katla eesmärk: kütta 1500l akupaak (+ maja küte samal ajal loomulikult) 30 kraadilt 90-ni 3-4 tunniga. Katelt kütan ainult pool detsembrit, jaanuar ja veebruar. Ülejäänud aastaajad soojuspumbaga.
Praegu on kasutuses 45kW Molle, 18 aastat kasutuses. Eesmärgiga ta saab hakkama, aga näitab vanaduse ilminguid: keraamika lagunend, soojusvaheti ka kindlasti mitte kõige parimas seisukorras seal seestpoolt, pealtlaadimisest ka tahaks lahti saada.
Nii, kohe ütlen ära, et igasugu "kaua põlevaid" seadmeid palun mitte pakkuda, sorry, olen teist usku. Tuli peab katlas põlema, mitte vinduma. Ja mida kiiremini ta põleb ja paagi mul täis saab, seda parem: saan varem magama minna. Kütmise ajal puude juurdepanek 1-2 korda pole mingi probleem, käed-jalad küljes.
Atmos...no ma ei tea, mul ei oleks ta vastu midagi, aga juba ette näen (või mulle tundub) mõningaid tuleviku probleeme:
1. Keraamika on sees, see vajab vahetust varem või hiljem. Kulu.
2. Puugaasi tehnoloogia: jälle lõhnab kaua põlemise järele?
3. Ventilaatori ja selle juhtimise olemasolu: vajab remonti/vahetust varem või hiljem. Kulu.
4. A kui elekter ära läheb??? UPS? Jälle kulu.
5. Mollega olen ammu asja selgeks saanud, et 2/3 paagist saab soojendatud puude põlemisega, ja viimane 1/3 hõõguva söega. Puugaas...siin on ju ikkagi leegile rõhku pandud, mis söest saab? Pole ju restigi põhjas.
6. Kas pigitab palju?
See kõrge kasutegur ei ole minu jaoks argument: lihtsam on 1rm puid aastas juurde osta, kui vahetada kallist keraamikat/elektroonikat minu meelest. Ja kas see enam saadaval on 10 aasta pärast: Mollele pole ammu midagi saada näiteks.
Vastuväiteid härrased paluks. Või argumente poolt.

[ping]

...
Katla eesmärk: kütta 1500l akupaak (+ maja küte samal ajal loomulikult) 30 kraadilt 90-ni 3-4 tunniga. Katelt kütan ainult pool detsembrit, jaanuar ja veebruar. Ülejäänud aastaajad soojuspumbaga.
Praegu on kasutuses 45kW Molle, 18 aastat kasutuses. Eesmärgiga ta saab hakkama, aga näitab vanaduse ilminguid: keraamika lagunend, soojusvaheti ka kindlasti mitte kõige parimas seisukorras seal seestpoolt, pealtlaadimisest ka tahaks lahti saada. ...

Ühekordne 1500L vee temperatuuri tõstmine 60C võrra vajab 105kWh energiat.
Puukatla 100% kasuteguri korral oleks vaja sellise soojushulga saamiseks põletada ühe küttetsükliga min 27kg küttepuitu.
Kui katla kasuteguri protsent kujuneb väiksemaks, siis sellest lähtuvalt saab arvutada vajaliku kütusekoguse, mida katla valikul arvestada.

Tegelikult on "kuuma tünni" asumine (tavaliselt) soojustamata keldris ise üks suur "soojusenergia raiskaja".

[jaguar3]

...
Katla eesmärk: kütta 1500l akupaak (+ maja küte samal ajal loomulikult) 30 kraadilt 90-ni 3-4 tunniga. Katelt kütan ainult pool detsembrit, jaanuar ja veebruar. Ülejäänud aastaajad soojuspumbaga.
Praegu on kasutuses 45kW Molle, 18 aastat kasutuses. Eesmärgiga ta saab hakkama, aga näitab vanaduse ilminguid: keraamika lagunend, soojusvaheti ka kindlasti mitte kõige parimas seisukorras seal seestpoolt, pealtlaadimisest ka tahaks lahti saada. ...

Ühekordne 1500L vee temperatuuri tõstmine 60C võrra vajab 105kWh energiat.
Puukatla 100% kasuteguri korral oleks vaja sellise soojushulga saamiseks põletada ühe küttetsükliga min 27kg küttepuitu.
Kui katla kasuteguri protsent kujuneb väiksemaks, siis sellest lähtuvalt saab arvutada vajaliku kütusekoguse, mida katla valikul arvestada.

Tegelikult on "kuuma tünni" asumine (tavaliselt) soojustamata keldris ise üks suur "soojusenergia raiskaja".

Väga tõetruu arvutus, täpselt nii ongi: kunagi kaalusin ära Molle 105 liitrise täisšahti puud. Sain 30kg kaske. Paagi täislaadimiseks kuluski alati 1 Molle ahjutäis + veel üks sületäis hiljem peale (alla 10kg).
Mis keldrit puudutab, siis seal on täisväärtuslikud eluruumid ja saun. Ja loomulikult on kelder soojustatud, kaasaarvatud katlamaja.
Lihtsalt on katel vaja ära vahetada. Ja küsimus ei ole mitte kui võimsa, vaid millise vastu.

[rst]

Ise kiidaks Atmost. Kui esimesed halud panna viisakalt katlasse asetades keraamika peale, siis kestab ka keraamika ilusti 10a. Kui puid loopida kohe, siis suure tõenäosusega saab keeraamika 3-5a otsa.
Kõige suurem eelis on ikkagi suur küttekolde maht puugaasikateldel.

Mina valiks kasutatavate halgude pikkuse, maksimaalselt suure küttešahti mahu ja minimaalse vajaliku võimsusega katla, mis antud hoone ära teenindab.
Teie puhul valiks kas DC32S või DC40SX mudeli.

Lisaks kui eriti laisk olla, siis paneks veel AS-Timeri ka sinna külge, et ei peaks ventilaatori nuppu keerama peale süütamist ca 10-15min pärast.
https://heizungsshop.at/Atmos-AS-Timer- ... ng/0700177

Endal erinevates kohtades Atmose katlad olnud ning kasutaja mugavusest on need minu arvates ühe parimad. Lisaks on varuosad kohe saadaval levinud mudelitele.

[jaguar3]

Ise kiidaks Atmost. Kui esimesed halud panna viisakalt katlasse asetades keraamika peale, siis kestab ka keraamika ilusti 10a. Kui puid loopida kohe, siis suure tõenäosusega saab keeraamika 3-5a otsa.
Kõige suurem eelis on ikkagi suur küttekolde maht puugaasikateldel.

Mina valiks kasutatavate halgude pikkuse, maksimaalselt suure küttešahti mahu ja minimaalse vajaliku võimsusega katla, mis antud hoone ära teenindab.
Teie puhul valiks kas DC32S või DC40SX mudeli.

Lisaks kui eriti laisk olla, siis paneks veel AS-Timeri ka sinna külge, et ei peaks ventilaatori nuppu keerama peale süütamist ca 10-15min pärast.
https://heizungsshop.at/Atmos-AS-Timer- ... ng/0700177

Endal erinevates kohtades Atmose katlad olnud ning kasutaja mugavusest on need minu arvates ühe parimad. Lisaks on varuosad kohe saadaval levinud mudelitele.

No ise ka kaldun Atmose poole, küll aga mõned nüansid ei lase valikut lõplikult langetada:
Atmos ei toimi ilma elektrita. Maal aga vahel juhtub et pole paar päeva voolu. UPS, nojah, see toidab ühe kütmise ära, mitte rohkem. Aga võib ju ka force major verem või hiljem juhtuda, kus pole nädal aega voolu (endal pole küll olnd kunagi, aga uudistest vahest kuuleb). Ilma ventikata läbi häda saab (vist?) kütta: korstna tõmme on mul võimas. Küll aga ilma pumbata...loomuliku tsirkulatsiooniga selle katlaga (vist?) ei mängi välja, sest jube palju 90° põlvi tuleb, kuna olemasoleva Molle ja Atmose ühendused on erinevates kohtades.
Miks minimaalse võimsusega? Ikka mida lühem on kütmise protsess, seda parem. Molle on mul 45kW (nojah, palju seal 45-st järel enam on kui soojusvaheti on umbes) ja täitsa viimane piir: kauem küll kütta ei viitsiks.
DC32 vs DC40 vaatasin parameetreid, kõik on sama: ainult kaal erineb paar kg. Kas sama katel, lihtsalt mingid soojusvaheti käigud/keraamike natuke erineb? Ehk 40 on mulle minimaalne ma arvan.
PS: miks DC40-l puudub tarbitav võimsus tabelis? Kas pole ventikat? On ju...
No ja siis veel kütteperiood: ma ju kütan paar kuud aastas ainult. Atmose hind ja kõrge kasutegur ei tee kunagi tasa end. Samas, sedasi kestab katel koos keraamikaga ka aastakümneid
Eesti Katel muidu teevad ka mingeid "igavesi" katlaid. Või äkki hoopis malmi poole vaadata? Viadrus, Sime? Odav, igavene.

[rst]

Kui Mollega kütmisele kulus üks ahju täis ja natukene peale, siis tegelikult peaks DC32S ilusti hakkama saama ühe kütte korraga, sest küttekolde maht on 35L suurem. Kui ühest küttekolde mahust piisab 24h, siis ei oma tähtsust kas katel kütab 4 või 6h.

Kui lisada natukne automaatikat, mis segamispumpa sisse ja välja lülitab (tavalised mehaanilised termostaadid), siis tegelikult peab katla juures ainult üks kord käima ööpäevas.
Süütad puud, paned katla lõpuni täis ja kõik. Selleks kulub max 5min ja rohkem ei pea minema katla juurde kuni järgmise kütte korrani.

Eks elektrist sõltumine on tõesti miinus, kuid minu jaoks on tähtis see, et ei peaks mitu korda täitma katelt.

Lisaks erinevalt malmkateldest (enamus tegelikult kivisöe jaoks mõeldud) on teraskatlaid lihtne puhastada!

[Metsakraav]

Kui elada õiges kohas, siis ei pea katelt oma raha eest ostma.
https://eis.ee/teenused/kutteseadmete-t ... tingimused
Kahjuks on see rong vist läinud.

[jaguar3]

Kui Mollega kütmisele kulus üks ahju täis ja natukene peale, siis tegelikult peaks DC32S ilusti hakkama saama ühe kütte korraga, sest küttekolde maht on 35L suurem. Kui ühest küttekolde mahust piisab 24h, siis ei oma tähtsust kas katel kütab 4 või 6h.

Kui lisada natukne automaatikat, mis segamispumpa sisse ja välja lülitab (tavalised mehaanilised termostaadid), siis tegelikult peab katla juures ainult üks kord käima ööpäevas.
Süütad puud, paned katla lõpuni täis ja kõik. Selleks kulub max 5min ja rohkem ei pea minema katla juurde kuni järgmise kütte korrani.

Eks elektrist sõltumine on tõesti miinus, kuid minu jaoks on tähtis see, et ei peaks mitu korda täitma katelt.

Lisaks erinevalt malmkateldest (enamus tegelikult kivisöe jaoks mõeldud) on teraskatlaid lihtne puhastada!

Malmkatla soojusvaheti on paras siil tõesti ja selle puhastamine on omaette tsirkus. Aga kui "kuumalt" kütta, peaks see üsna puhtana püsima. Mollel pole mul näiteks miskit puhastada: põlemiskamber ja soojusvaheti on lausa valged.
Põhjendage, miks just 32 mitte 40?

[Urmas]

Teemat lugedes lihtsalt uitmõte- miks peaks usaldama suvaliste alisastega siinse foorumi kommentaatoreid, selmet natuke rohkem raisata raha ja küsida mõne asjalikuma firma käest? Ja kui asjalikum firma soovib tehingut, siis alati on võimalik sõlmida katla ostuks ja edasiseks hoolduseks juriidilist ikka väga siduv leping. Tulevatest kohustustest vabastab vist ainult firma pankrot, kuid kui raha on, siis saab ka pankrotis oleva firma omaniku maja ema nimele kirjutatu tehingu tagasi pöörata. Äkki nimetaks seda kodutööks?
Muideks, ise olen vist sellist tüüpi, et kui risk õilistab inimest, siis olen vahest olnud ikka väga õilis.

[Kalvis]

Küsija vist kütab halupuuga ja soovib ülaltpõlemisega katelt.
Ära osta söekatelt (malmkatlad) neil on lühike gaasikäik ja vilets kasutegur puudega kütmisel.
Muus osas vaata kasutegurit.

[jaguar3]

Krt alustasin teemat ja ei jätnudki tagasisidet mis asjast sai. Aeg viga parandada.
Küttepindala: 1-2 korrused + saun, kokku 160m2 vesipõrandaküte, lisaks 0-korrus 55m2, seal üledimensioneeritud radikad. Kokku 215m2 köetavat pinda, madaltemperatuuri küttesüsteem.
Soojussalvestus: 1500l akupaak + betoonvahelaed. Doseerimine toimub vana pommikindla Buderus Logamatic ilmastikuautomaatikaga: see segab põrandavett vastavalt välitemperatuurile.
Soojusallikad:
1. 10kW õhk-vesisoojuspump. Elektritennid järgi ühendamata. Toimetab kui väljas kuni 0/-5, ehk märtsi keskpaigast kuni jõuludeni (keldrikorrus tahab ka suvel natuke kütmist saada). Temperatuur seatud 40deg, kütab otse akupaaki.
2. Malmkatel Sime Solida EV7 60kW.
3. Buderus Logano diiselkatel. Varutoiteallikas, jäi alles vanast ajast. Diislit on veel paagis mõned tonnid alles. Hea talvel külmaga kui mingil põhjusel ei jõua puukatelt kütta.
4. 9kW tennid paagis. Kasutatud ei ole. Kunagi vb. ühendan päiksepaneelid sinna.
Automaatikast: vana Buderus Logamatic ning mõnes harva kasutatavas ruumis termostaadid temperatuuri madalamal hoidmiseks. Vähem elektroonikat, vähem muresid.
Jõuludeni ei tea kütmisest mitte midagi: soojuspump ise toimetab ja maja on soe (vanasti mängisin ja seadsin soojuspumpa börsihinna järgi iga päev, enam ei viitsi). Pakasega võtan soojuspumba rubilnikust välja ja teen õhtuti katlasse tule alla: kuni -10 piisab ühest küttekorrast õõpäevas (kütteaeg 18:00-22:00 vesi 30>90). Kui väljas -15 saab peale lõunat vesi otsa, vaja natuke kas diislit raisata, või kasutades maja inertsi ära kannatada õhtuni: toatemperatuur langeb 24>22le, naisele jahe. Tavaliselt teeme kaminasse väikse tule. -20 ja külmem, siis juba ühest küttekorrast ei jagu: siis kas hommikul katelt kütma, või kui on kiire kodust äraminekuga diiselkatel käima.
Maja soojas hoidmine (23-24deg) üsna taskukohane: eelmine talv 150€/kuu elektrikulu (koos soojuspumbaga!) + 7rm puid + paarsada l diislit.

[jaguar3]

Miks otsustasin malmkatla kasuks? Miks nii võimas? Odavalt sain, sellepärast. Miks malm, ehk kõige ebaeffektiivsem katel? Kuna ma puudega kütan ainult jaanuaris-veebruaris, siis milleks mulle kallist, keerulist ja kõrgete hoolduskuludega katelt? Hoidmaks kokku 1rm puid aastas? Siiani kulus 7rm puid talvega, nüüd kasvab ehk 8-le, so what? Ei tasu ära.
Plussid: tohutu kolle, pea meetrised puud mahuvad sisse. Ei mingit sättimist, pillu kuidas tahad. Kõikesööja: ehitusjäägid (puit loomulikult), olgu ükskõik mis kujuga, olgu naetega kruvidega jne. Igasugu kõverad õunapuud, kännud, pikad, lühikesed, ebastandartsed puud ühesõnaga, kõik läheb sisse ja muutub soojuseks. Lisaks katel ise on igavene.
Võrreldes Mollega, lõpuks saan puid lisada ilma ruumi tossu täis laskmata. Pealtlaetaval Mollel vahepeal puud kiilusid kinni, ei vajunud alla. Hästi täpne puude lõikamine pidi olema, täpne katlasse paigutamine. Jama kui palju.
Miinused: kehvem kasutegur: elan üle. Puid vaja tihedamini juurde panna: kui oleks katlamaja eraldi hoones, oleks isegi probleemiks. Mul soojas keldris.
Natuke modifitseerisin ka seda Simet:
Kuna mul puud kõik 50-55, otsisin katelt koldega u 60cm. Aga leidsin 86cm koldega. Väga hea, las varu olla. Tegin resti väiksemaks: katsin eest ja tagant osa restist kinnni, et primaarõhk tuleks ainult puude alla. Nüüd on kolde tööpiirkond 60cm, nagu väiksemas malmkatlas, aga ribisid rohkem, ehk soojusvahetuspinda on rohkem.
Ei ole veel puude koguse poolest küll märganud, et Mollest kuidagi rohkem sööks. Vee ülessoojendamiseks kuluv aeg ka sama 30>90 3,5h.
Lisaks tegin sirmi üles, et ust avades kasvõi kõige vägevama põlemise ajal ei viska tossu tuppa.
Eelmine omanik (katel ostetud uuena, ühendatud otsekütteks majja, saadud aru et läheb hetkega keema, kuu aja pärast demonteeritud ja poole hinnaga mulle maha müüdud) natuke pigitas katla ära sussutamisega, andis puhtaks saada. Mul põleb kuumalt ja täie rauaga, varsti pigist puhas ja jälle nagu uus.

[Prill]

Täname tagasiside eest, ikka huvitav näha kuidas rikkad elavad..
Või rikkad ajad, kui inimesed elamisse terve küttevariantide arsenali investeerivad..
1) kamin
2) õhk-vesi
3) diiselkatel
4) tahkekütuse-halukatel
5) PV paneelide küte ootel..
.. vahepeal juba peetigi veidraks kuidas muidu kokku juhtudes või seltskonnas jutu alustamine ilmast on asendunud "millega kütad" arendamisega

keerulised ajad nõuavad keerulisi lahendusi, kunagi maja müüma hakkad pead uue peremehe koolitama küttearsenalis orienteeruma ja õigel ajal õigeid kraane-lüliteid opereerima.
Pika koldega malmkatel on aus, natuke veel ja saaks juba kremeerimise teenust pakkuda, väikestele inimestele või lemmikloomad

Mul endiselt vana Viadruse malmkatel, pelletipõletiga paaritatud, saab seda söekatelt ka ökomaks putitada. Snitti võtsin tootja enda lahendustest, kus vahepealsed pelletikatlad olidki vanad ribidega katlad, millele sinna ribide vahele olid lisatud kõrgtehnoloogiliselt kõlavad "turbulaatorid", tegelikkuses looklevad plekiribad mis aeglustavad suitsugaase ja suunavad neid vastu katla ribisid käima - tegin omale samasugused.
Kuna halge enam ei loobi, ehitasin šamottplaatidest koldele nö ühe käigu lisaks, kus suitsugaasid esmalt põrkavad vastu kolde tagaseina, sealt kolde laeribidepihta ja uuesti läbi järgmise ribiderea/turbulaatorite korstnasse minevasse suitsulõõri.
Lõõri-korstna puhastusluugist küttetsükli lõpus IR termomeetriga korstna pinda ehk suitsugaase mõõtes +150C, mis tundus vägagi OK ja ehk suht hästi saab kunagisest söekatlast efektiivsust välja pigistada.
Kunagi kibelesin katelt välja vahetama, efektiivsema päris pelletikatla vastu aga nüüd ei ole nagu põhjust, sest palju ka efektiivsuses võita pole.
Puudustena, põleti&katla puhastamine tülikas, pean lammutama, küttehooajal 40-50minutit korra kuus - aga ajaga ise nii laisaks-mugavaks, et sedagi ei oota

Teemaalgataja saaks samuti mõelda turbulaatoritele ja ka liigutatava (puude lisamiseks eemaldatava) lisasuitsukäigu lisamise nuputaks välja. Kõik mõttega, et korstnasse läheks vähem soojust ja rohkem kinni püüda hoone tarbeks.