Kuidas „Kuidas käsi käib?” muutus meemiks

[addictedtowood]

Kunagi ammu, lausa muistses Eestis, oli fraas „Kuidas käsi käib?” täiesti tavaline tervitus. Sellega pöörduti nii tuttavate kui ka lihtsalt külla sattunute poole. See oli universaalne küsimus: kuidas sul läheb, kuidas end tunned – sõna otseses mõttes „kuidas käsi käib?”.

Vastus oli samuti lihtne ja klassikaline: „Hästi käib!” või „Käib kah.” Täpselt parajad väljendid, et anda edasi päeva meeleolu ja olukorda.

Aga aeg läks edasi ja, nagu ikka juhtub, hakkasid inimesed fraase mugandama – elu läks kiiremaks, keel lühemaks. Kõigepealt kadus pool lausest: „Kuidas käsi käib?” muutus „Käsi käib”, siis juba „Käsi käi”. Ja siit läks asi päriselt põnevaks – lõpud neelati alla ja alles jäid peaaegu arusaamatud häälitsused. Midagi stiilis: „Käs käi.”

Aga see polnud veel kõik. Ühel hetkel, kitsamas ringis – meil tööl, nende vahel, kes „olid teemas” – muutus see fraas äkki naljakaks, peaaegu kassilikuks kujuks: „Kõs-kõs-kõs!”
Siin hakkas heli tähendusest ette jõudma. Fraas muutus mänguliseks, pani muigama ja toimis omamoodi salasignaalina.

Ja siis tulid mängu kõige loovamad pead. Kui alles on jäänud sisuliselt kolm „K-d”, siis miks mitte viia see maksimumini? Nii sündis uus kultuslik tervitus:
„K kuubis” (K³).

Nüüd piisab, kui naeratad, kallutad kergelt pead ja ütled:
— K³!

Kes teab, see saab kohe aru.
Kes ei tea, see küsib kindlasti üle – ja siis, tekkib põhjus seda lugu rääkida: kuidas ühest lihtsast tervitusest sai… päris korralik meem

Milliseid väljendeid te ise olete lühendanud või kuulnud?

[betoonieri]

Jah mäletan isegi kui põhikoolis käies hommikuti tervitasime ime asjadega! Oli ilus maaelu! Lihtsalt kogunesime ja läksime bussipeatuse poole, hommiku tervituseks oli "terv, ok, okas" ja mis iganes muu praht ! Ole mureta, see läheb üle kui mõistus areneb välja! Pole vaja solvuda ja kiidan postituse eest, et tuletasite meelde pubertediiga

[Walter2]

Vastus oli samuti lihtne ja klassikaline: „Hästi käib!” või „Käib kah.” Täpselt parajad väljendid, et anda edasi päeva meeleolu ja olukorda.

Venekeelse rahva hulgas kes eriti intelligentsed tahtsid välja paista oli moes vastata : Varrukast sisse, varrukast välja! See tundus olevat 90-ndatel üks väheseid riigikeelseid väljendeid, mis ära õpiti ning omavahelistes vestlustes ka kasutati.

[ping]

Vastus oli samuti lihtne ja klassikaline: „Hästi käib!” või „Käib kah.” Täpselt parajad väljendid, et anda edasi päeva meeleolu ja olukorda.

Venekeelse rahva hulgas kes eriti intelligentsed tahtsid välja paista oli moes vastata : Varrukast sisse, varrukast välja! See tundus olevat 90-ndatel üks väheseid riigikeelseid väljendeid, mis ära õpiti ning omavahelistes vestlustes ka kasutati.

Küsiti ka:
"Kuidas kusi käib?"
Millele vastati nagu olukord lubas:
"Vastu maad ja vahutab" või
"Küsijale varbale/taskusse."

... Ole mureta, see läheb üle kui mõistus areneb välja!
Pole vaja solvuda ja kiidan postituse eest, et tuletasite meelde pubertediiga

Kuna tähtedega antakse edasi ainult ca 20% infost ja põhiinfo tekkib intonatsioonist ning miimikast, siis tegelikult kõik sellised lühendid kaotavad ajaga tähtsust.