Maja laseb külma sisse.

[Urmas]

+10 aknanurgas on küll tsipa madal. Aga kui siseniiskus on piisavalt madal, siis hallitust ka ei teki. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Peale seda kommentaari kiikasin huvi pärast meie aknapale küljes olevat laiatarbe termostaati, mis näitab nii välis- ja sisetemperatuuri. Hetkel väljas -2,6* ja sesspoolt ca 15cm kaugusel akna raamist +20,1*. Kuna ise pidevalt näitusid ei jälgi, siis sai direktori käest küsitud. Vastas, et isegi suurte külmadega enam-vähem ca 18* pidi olema, hommikuti vähem, sest ööseks rulood ees(mitte täielikult kasside pärast), aga päeva jooksul jääb mainitu piiridesse.

[Vko]

Keegi polegi veel hakanud tähte närima, et äkki teemaalgataja probleem ei ole see, et maja laseb külma sisse, vaid hoopis sooja välja.

[Urmas]

Keegi polegi veel hakanud tähte närima, et äkki teemaalgataja probleem ei ole see, et maja laseb külma sisse, vaid hoopis sooja välja.

Väga hea tähelepanek.

[alarpiirfeld]

Tere. Urmasele infoks, et selliselt ei saa mõõta pinnatemperatuuri aknapõsel või - nurgas. Selleks oleks vaja kontakttermomeetrit. Need kodutermomeetrid mõõdavad siseõhu temperatuuri (akna ligiduses). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[A23]

..., kui oleks külmasilla probleem, siis oleks terve akna serv/ külg ühtlaselt jahe, kuid siin on tegu selgelt eristuva laiguga hinge juures. Kusjuures lekkiva õhu jahutav mõju võib kanduda kaugemale, kui vaid lekkekoht. Külmasillad peaksid tulema jutuks alles siis, kui õhulekked on välistatud.

Kahtlustaks ka esmalt õhuleket. Teemaomanik saaks selle vähese vaevaga kindlaks teha. Siis edasi kas sulgurite reguleerimine, tihendite vahetus või tihendi „tagasikoolutamine“. (Viimane lihtne meetod võib anda ka üllatavalt positiivse ja kuluefektiivse tulemuse.)
Teine võimalus on, et läbi ei puhu mitte lengi ja tihendi vahelt, vaid lengi ja „toore avause“ vahelt, praod viimistluskihis näha, kui ka tuuletõke puudulik ja lengivahe kehvasti „topitud“, siis täitsa võimalik.
Mis ei tähenda, et ei võiks (ka) olla tegu külmasillaga. Aga kui oleks külmasild, siis peaks see olema enam-vähem sama mõjuga nii ülal kui all, fotode järgi on allnurgas temp. vahe 16,4 ja ülal vaid 8,5. Samuti peaks see külmasild olema veelgi jõhkram kui Vuugi esimesel joonisel, pigem sinnapoole, et lengi sisekülg on paigaldatud tuuletõkkega enam-vähem samasse tasapinda ja nurkade kokkupuutekohas soojusisolatsioon praktiliselt puuduks.

Need, kes tahavad kangesti aknaid välisvoodriga „tasa“, siis on olemas nn Soome tüüpi aknad, oletan, et ka meil on neid võimalik tellida, kuna vähemalt ühes kohas tean selliseid seinas olevat.

[vuuk]

...Samuti peaks see külmasild olema veelgi jõhkram kui Vuugi esimesel joonisel...

Siinkohal tekkis tahtmine numbrit närida. Mis number see "veelgi jõhkram" on? Ma niisugust ei teagi veel.
Need numbrid, mis mina oma postitustes pakkusin, näitas mulle arvuti programmi vastav mõõdutööriist. Ei olnud laest võetud.
Täpsemalt see, millega saab jooniselt pikkusi mõõta:

mõõdulint.jpg (1.46 KiB) Vaadatud 479 korda

[A23]

...Samuti peaks see külmasild olema veelgi jõhkram kui Vuugi esimesel joonisel...

Siinkohal tekkis tahtmine numbrit närida. Mis number see "veelgi jõhkram" on? Ma niisugust ei teagi veel.
Need numbrid, mis mina oma postitustes pakkusin, näitas mulle arvuti programmi vastav mõõdutööriist. Ei olnud laest võetud.
Täpsemalt see, millega saab jooniselt pikkusi mõõta:
mõõdulint.jpg

Veelgi jõhkram = "külma teekonna pikkus" lähenemas 0 mm'le.
Pidasin silmas olukorda, mil leng on soojustuse tasapinnast (peaaegu või täielikult) välja viidud. Pilt laenatud Kunni viidatud PDF'st.

[vuuk]

Tore pilt jah. Spetsiaalselt õppuritele mõeldud ja keeratud üle võlli, et oleks mõjusam.
Kas päriselt ka tänapäeval nii olla saab, see on iseasi. Mul kunagistes konspektides ka analoogseid pilte..., aga see selleks.
Pildil proportsioone vaadates võiks tegu olla serviti õhukese 65 mm tellisega. Õhuvahe 30 mm ja aknaks kahese paketiga kitsaim lengiga variant, mis kunagi paigaldatud. Samas kahtlustan, et joonistaja materjalide ja toodete tegelikest mõõtmetest ei teadnud tuhkagi. Meil on ju nii, et kes ise ei suuda ehitada, see juhatab, kes ei suuda ka juhatada, see õpetab.

Pildil näidatuga analoogselt võib olla kiusatus lahendada, kui soovitakse tellisvoodril vältida avakülgede juures kiviga ärapöördega seotud nikerdamist.
Mitteköetava suvemaja puhul ilmselt on sedamoodi küllalt tehtud ja polegi probleemi.
Energiatõhusa maja puhul peaks aga kindlasti sellist jama vältima.

[A23]

... kes ei suuda ka juhatada, see õpetab.

...

On's asi tõesti nii karm?! Loodan, et mitte igal pool, omal üks lähikondsetest just õpib ehitusinseneeriat TTÜ's.

[vuuk]

Ma päris nii kõrges koolis pole käinud, aga Tallinna Tehnikakõrgkoolis 1 õppejõud pool naljatamisi nii väitis.
Ja ega minusugusel puupeal väga palju ju muud meelde ei jäägi kui seesugused teadmised.
Targemad inimesed on väitnud, et suuremal osal õppuritest palju üle 10% õpetatust kindlalt meelde ei jää ja kui ei järgne praktikat, siis varsti ajust pühitud.... .

[A23]

... palju üle 10% õpetatust kindlalt meelde ei jää ja kui ei järgne praktikat, siis varsti ajust pühitud.... .

Meelde (tõenäoliselt) kellelegi kõik ei jää, aga jääb teadmine, et mida ja kust otsida, kui vaja. Omal ajal pidid valemid eksamil peas olema, nüüd on kuulda, et abimaterjalid on ka lubatud, ei tohi vaid naabrilt otsest abi paluda.