Liigpingepiirikud

[revoest]

Millise ühendusskeemiga liigpingepiirikut (3+1 või 4+0) on praktikas õigem kasutada maja peajaotuskilbis kus on teostatud PEN lahutus ja kordusmaandus kuid PE ja N on omavahel sillatud? Kas keegi oskab anda ammendava vastuse millest see valik täpsemalt sõltub?

Jutt siis konkreetselt nendest liigpingepiirikutest:

3+1 https://noark-electric.ee/ee/toode/103355
4+0 https://noark-electric.ee/ee/toode/103357

[Küülaline]

Peakilbis, kus on PEN lahutus kasutatakse 3P+N piirikuid. Järgnevates kilpides, mille toide on TN-S (viiesooneline) kasutatakse 4P piirikuid.

[kunn24]

Kui piirikud on PE-N lahutuskoha juures, pole N ja PE vahelist vaja. OBO-l on kindlasti juhendid, siin on Trebla sellel teemal palju kirjutanud, lisaks standardid (näiteks 62305 erinevad osad). Panen 1 viite standardist, see on 1 näide, mitte täpne skeemilahendus. Kui sisendiks õhuliin, tuleks kasutada I+II klassi piirikuid (3 tk). Ühendused teostada võimalikult lühikesed, võimalusel läbiviikühendstena, piirikud paigutada kilbi 1-e serva sisendi ja PE-N lahutuskoha juurde. Küülaline, kust sa oma 1. lause tõmbasid? Lisaks teise lausega on ka probleem, kui N-i ei lülitata. Lühidalt, 4P piirikute jaoks meil praktiline kasutus puudub, üle 10 m toiteliinidel võiks II-se LPZ tsooni sisenemisel pista II klassi 3P+N toiteliinile.

[Küülaline]

Kui piirikud on PE-N lahutuskoha juures, pole N ja PE vahelist vaja ... kust sa oma 1. lause tõmbasid

Pole vaja, aga midagi paha ka ei tee. Nendest kahest konkreetsest piirikust, mis olid küsijal toodud sobib peakilpi 3P+N. Mina tõmbasin mõlemad laused oma peakolust, aga kuskohast sina oma teksti tõmbasid?

[kunn24]

Nendest kahest konkreetsest piirikust, mis olid küsijal toodud sobib peakilpi 3P+N

Vale vastus, 3P on vaja (teema-algataja tingimusel).

Mina tõmbasin mõlemad laused oma peakolust, aga kuskohast sina oma teksti tõmbasid?

Selline küsimus, kui ma olin viidanud standardile ja tüüpskeemi esitanud, on ikka tase omaette.

[revoest]

Vale vastus, 3P on vaja (teema-algataja tingimusel).

Kas viidatud standardi järgi peaks siis kasutama sellist 3P piirikut https://noark-electric.ee/ee/toode/103353 ?

[kunn24]

Pigem sellist https://noark-electric.ee/ee/product/103339 või õhuliiniga sellist https://noark-electric.ee/ee/product/105503. Sellel saad ilusti vormistada läbiviikühenduse.
Hinnad KM-ta mulle WEG-is 103338 97,9, 105503 331,10

Mina piirikuid siit pole üldse raatsinud osta, pigem vaadanud Ebayst kasutatud (nendega reeglina ei juhtu midagi).
Mingeid Phoenix Contact FLASHTRAB või Valvetrab või kombineeritud. Varistoridega Valvetrabid saab 500 V Meggeriga üle mõõta.
Kui skeemi vaatad, siis näed, et I ja II tsooni vahel võiksid samas kilbis olla drosselid https://www.ebay.de/sch/i.html?_nkw=LT- ... m570.l1313

[revoest]

Skeemi järgi oleks 1. paigaldise algus = elektrilevi kilp õues posti küljes ning 2. jaotuskilp = maja peajaotuskilp kus teostatud PEN lahutus.

Ehk siis alajaam -> õhuliin 400m -> elektrilevi liitumiskilp -> maakaabel 25m -> maja peajaotuskilp

[kunn24]

Elektrilevi kilpi neid ei paigalda, see langeb ära. Ideaaljuhul võiksid seal olla lahendid (I piirik). Kui Elektrilevi kilpi midagi kuidagi pressid, siis audiitor hakkab reeglina jaurama. Sinu jaoks algab skeem oma jaotuskilbist, kus on lahutus. Sama jaotuskilp võib olla sektsioneeritud tsoonideks I ja II (skeemil numbritega 1 ja 2) või siis teed nö legaalse haltuura ja pistad piiriku I+II ja saad kohe tsooni II.

[revoest]

Elektrilevi kilpi mitte jah. Ehk siis 1. paigaldise algus oleks maja peajaotuskilp ning sinna 3P 1+2 kombipiirik paigaldada? Küülaline samas soovitab 3+1 varianti. Kui PEN lahutus/maanduspunkt on kohe seal samas kas see lisa N/PE moodul annab lisakaitset?

Selline OBO piirik https://www.obo.ee/tooted/liigpingepiir ... 93380.html pidavat hästi levinud olema eramaja kilpides. Peaks samuti 3+1 skeemiga olema.

[kunn24]

Kui sul on põhimõttelised kõikumised ja ei saa täpselt aru, no telli siis projekt, mida antud töö ka nõuab. Loe oma viidatud asja spetsi ka ja kui aru ei saa, et ta on alamajaoturitele (mitte sisestusele I-se tsooni ette) B+C või II+III, siis on 2 võimalust- pane neid palju või ära pane ühtegi, kui liinist litakas sisse tuleb, on nagunii puhas plats. Mõtle veel hoolega, kui sul on 400 m õhuliini üle põllu, vahetult kõrval metsa pole, siis 5 aasta jooksul lööb sinna nagunii sisse. Siis lao juba oma liitumiskilp ka kiiresti Phoenixi Flashtrabe täis (mis oleks kõige õigem lahendus), kui audiitor tuleb, saada kukele ja näita oma üle põllu kulgevat õhuliini jne.
Ja mis lisakaitset, kui N ja PE on samas lähedal koos?! No anna kannatust. Ja milleks ma siis skeemi panin ja standardile viitasin? Standardi 24 h lugemine maksab 2-3 €, selle aja jooksul saad teha screenshotte nõrkemiseni. Ma ütlesin kõik ära, mida oskasin, rohkem ei tea lisada.

[revoest]

Kui sul on põhimõttelised kõikumised ja ei saa täpselt aru, no telli siis projekt, mida antud töö ka nõuab. Loe oma viidatud asja spetsi ka ja kui aru ei saa, et ta on alamajaoturitele (mitte sisestusele I-se tsooni ette) B+C või II+III, siis on 2 võimalust- pane neid palju või ära pane ühtegi, kui liinist litakas sisse tuleb, on nagunii puhas plats. Mõtle veel hoolega, kui sul on 400 m õhuliini üle põllu, vahetult kõrval metsa pole, siis 5 aasta jooksul lööb sinna nagunii sisse. Siis lao juba oma liitumiskilp ka kiiresti Phoenixi Flashtrabe täis (mis oleks kõige õigem lahendus), kui audiitor tuleb, saada kukele ja näita oma üle põllu kulgevat õhuliini jne.
Ja mis lisakaitset, kui N ja PE on samas lähedal koos?! No anna kannatust. Ja milleks ma siis skeemi panin ja standardile viitasin? Standardi 24 h lugemine maksab 2-3 €, selle aja jooksul saad teha screenshotte nõrkemiseni. Ma ütlesin kõik ära, mida oskasin, rohkem ei tea lisada.

Ei ole põhimõttelisi kõikumisi. Mina ise tegelikult ei ole üldse elektriinseneri taustaga inimene, et siin erilist sõna võtta. Teema aga algas sellest, et tahetakse minu paigaldises kasutada 4+0 piirikut.
Selle otsuse juba on teinud siis projekteerija. Häiriv on kogu teema juures see, et kui tõstatada samasugune küsimus siin foorumis siis mingit ühtset seisukohta selles teemas ei leita. Mulle siiski tundub, et sellise lihtsa paigaldise juures peaks olema ainult üks ja õige vastus. Tegemist on ju ikkagi kõige lihtlabasema eramaja elektrikilbi ühendamisega Elektrilevi võrku. Selliseid paigaldisi on ju pool Eestit täis?

[kunn24]

Ma andsin sulle standardi skeemi, see on 1 ja ühene vastus. Rohkem ei oska aidata. Mina sinu objekti ei sekku ja sinu projekteerija veidrusi ei lahenda. Oleks minu objekt, saadaksin projekteerijale kobina. Õigemini, ma ei laseks sellist asja allkirjastatagi, käsiksin 1. pealevaatamise järel õigeks panna või korralikult põhjendada, et miks?
Suurem probleem on sul seal hoopis sellega (nagu ma ennist aru sain su aparaatide valikut vaadates), et pannakse õhuliinilt tulevasse sisendisse II LPZ-i aparaat. Mis on lubamatu. Kui projekteerija on sellise jama teinud, tuleb saata vali noomitus, paluda lähtuvalt standardist ringi teha või kui ise soperdasid, siis anna täpne spets ja skeemiosa, mis seal kirjas. Skeemi oleks juba vaja arusaamaks, miks sinna 4P aparaati ikkagi tahetakse suruda.

Lisasin 1-le oma joonisele valgega täiendava piiriku. Kui hoolega vaatad, ta on mõttetu, kui juhtmed jäävad sama kilbi piiresse ja on eeldatavalt alla 0,5 m. Ta on sillatud.

[revoest]

Ma andsin sulle standardi skeemi, see on 1 ja ühene vastus. Rohkem ei oska aidata. Mina sinu objekti ei sekku ja sinu projekteerija veidrusi ei lahenda. Oleks minu objekt, saadaksin projekteerijale kobina. Õigemini, ma ei laseks sellist asja allkirjastatagi, käsiksin 1. pealevaatamise järel õigeks panna või korralikult põhjendada, et miks?
Suurem probleem on sul seal hoopis sellega (nagu ma ennist aru sain su aparaatide valikut vaadates), et pannakse õhuliinilt tulevasse sisendisse II LPZ-i aparaat. Mis on lubamatu. Kui projekteerija on sellise jama teinud, tuleb saata vali noomitus, paluda lähtuvalt standardist ringi teha või kui ise soperdasid, siis anna täpne spets ja skeemiosa, mis seal kirjas. Skeemi oleks juba vaja arusaamaks, miks sinna 4P aparaati ikkagi tahetakse suruda.

Lisasin 1-le oma joonisele valgega täiendava piiriku. Kui hoolega vaatad, ta on mõttetu, kui juhtmed jäävad sama kilbi piiresse ja on eeldatavalt alla 0,5 m. Ta on sillatud.

LPP1.PNG

Minu objekt on samasugune nagu mitmel tuhandel järgmisel eestlasel. Selliseid asju tegelikult juba peaks projekteerijad une pealt teadma.
Õhuliinilit tulevasse sisendi alla on mõeldud 25 meetrit maakaablit Elektrilevi posti küljest? Siin jällegi öeldi mulle et seda sisendit ikkagi käideldakse kui maakaablit ja ei ole vajadust 1+2 vaid piisab tüüp2.

Kas see on tõesti nii keerluline teema, et isegi siin foorumi alateemas ei suudeta leida ühte ja konkreetset vastust?

[kunn24]

Õhuliinilit tulevasse sisendi alla on mõeldud 25 meetrit maakaablit Elektrilevi posti küljest? Siin jällegi öeldi mulle et seda sisendit ikkagi käideldakse kui maakaablit ja ei ole vajadust 1+2 vaid piisab tüüp2.

Nojah, puuduvad sõnad.
See projektijupp, millele joonistasin valgega juurde, on reaalne asi ja ju siis ei käi selle väidetava 1000 alla. Seal oli esimestele õhuliinilt tuleva liini piirikutele selgelt kirjutatud: T1 ja spetsis 3x Flashtrab FLT-60-400
Muus osas olen öelnud, pole rohkem lisada.

[Vko]

Kas see on tõesti nii keerluline teema, et isegi siin foorumi alateemas ei suudeta leida ühte ja konkreetset vastust?

Teema kohta ei oska sõna võtta, aga üldiselt paljude asjade puhul ei ole ega peagi olema ainult 1 võimalikku lahendust, mis on ainuke õige, vaid sobivaid võib mitu olla ja ühtegi ei saa valeks nimetada.

[revoest]

Õhuliinilit tulevasse sisendi alla on mõeldud 25 meetrit maakaablit Elektrilevi posti küljest? Siin jällegi öeldi mulle et seda sisendit ikkagi käideldakse kui maakaablit ja ei ole vajadust 1+2 vaid piisab tüüp2.

Nojah, puuduvad sõnad.
See projektijupp, millele joonistasin valgega juurde, on reaalne asi ja ju siis ei käi selle väidetava 1000 alla. Seal oli esimestele õhuliinilt tuleva liini piirikutele selgelt kirjutatud: T1 ja spetsis 3x Flashtrab FLT-60-400
Muus osas olen öelnud, pole rohkem lisada.

Aitäh sulle kunn24 arutelu eest

[Küülaline]

Õhuliinilit tulevasse sisendi alla on mõeldud 25 meetrit maakaablit Elektrilevi posti küljest? Siin jällegi öeldi mulle et seda sisendit ikkagi käideldakse kui maakaablit ja ei ole vajadust 1+2 vaid piisab tüüp 2

Küsimus ei ole õhuliinis või maakaablis vaid piksekaitse tsoonidest LPZ 0 (väljas) ja LPZ 1 (hoone sees) millest üleminekul tuleb paigaldada T1 piirikud ja hoone sees T2 piirikud. Kombineeritud T1+T2 piirikud on kinglasti soodsamad.
Ja muidugi, kui juba üldse (T1 ja T2) piirikud kasutada, mis ei ole meil kohustuslik, tuleks nö asi lõpuni viia ja telekate, ruuterite, switchide jms ees kasutada ka T3 piirikuid.

[kunn24]

Kui ELV laseks kohe liitumiskilpi pista, siis sinna näiteks (see on minu ost) https://www.ebay.de/itm/187199633818 ja edasi juba B+C aparaadiga, millele kodanik korra viitas. Variant oleks ka liitumiskilbi juurde nende jaoks eraldi kilbike pista. Jääb ka võimalik tahmareostus sinna.

[A23]

Veidi OT, oli juhus, et lõi kuvari kutuks, aga sellega ühendatud seadmed (toiteblokk ja digiboks) jäid terveks. Lisaks läks ka teispool digiboksi asunud Telia telefoniliini ruuter. Arvatavalt lõi sisse telefoniliini kaudu, mis on küll 100% maa alune. Tehnik väitis, et tõenäoliselt lõi kuhugi liini lähedusse, muidu oleks seadmed kõrbenud olnud.

[Kalvis]

Millise ühendusskeemiga liigpingepiirikut (3+1 või 4+0) on praktikas õigem kasutada maja peajaotuskilbis kus on teostatud PEN lahutus ja kordusmaandus kuid PE ja N on omavahel sillatud? Kas keegi oskab anda ammendava vastuse millest see valik täpsemalt sõltub?

Vastus sõltub mida kaitsta tahad, kuid asukoha vihje ja tüüpjuhtum - sa tahad kaitsta kodutehnikat Sel juhul on hea T2+T3 liigpingepiirik peakilpi. Muud soovitused mis eespool - on mõeldud teistele, tõsi üks soovitus oli enam vähem õige

[trebla]

Millise ühendusskeemiga liigpingepiirikut (3+1 või 4+0) on praktikas õigem kasutada maja peajaotuskilbis kus on teostatud PEN lahutus ja kordusmaandus kuid PE ja N on omavahel sillatud? Kas keegi oskab anda ammendava vastuse millest see valik täpsemalt sõltub?

...

Kui PE ja N on omavahel sillatud, siis pole nendevahelisel piirikul mingit mõtet. Seega sellises kilbis 3P.

Juba järgmises kilbis 10 - 20 m piki kaablit edasi on kasulik panna ka piirik N ja PE vahele, meie TNC- S juhistiku puhul siis 4P. Või 3P+N. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Veel parem on panna piirikud kõigi juhtide vahele aga läheb nagu paljuks. Kuid sellise skeemiga T2 piirikuid isegi toodetakse.

3P+N skeem on möödapääsmatu TT juhistiku korral, aga see ei ole Eestis reeglina teemaks.

Küll aga on Euroopas päris palju TT juhistikku (kusjuures TNS-ga segiläbi - kodumajapidamistes TT, tööstuses TNS) siis rohkem universaalse 3P+N skeemiga piirikut on ka tootjal lollikindlam turustada.

[revoest]

Teemaks olev liigpingepiirikutega peajaotuskilp sai vahepeal valmis ehitatud ja tulemus on selline:

[kunn24]

N ja PE vahel piirik samas kilbis, kus PEN-i lahutus? Milleks kogu see teema siis vajalik oli?
B25A kaitselüliti selle järel kilpi sisenevas osas? Kui oli tahtmine 1 korraga tema järel asuvat gruppi välja lülitada, siis miks ei ole seal lülitit?
Alanev C20A? Kas sellest aru saad, et C20A on lühisvoolu osas "kangem" kui B25A? Mis on projektis liini nr 23 järel?
Magus küsimus, miks pole kilpi jäetud 20 % vaba ruumi?
Kui kõik vastused ja, kas projekti tegi insener?
L1 jne hargnemisklemmide kasutus on selline, et need võinuksid olla olemata. Nende mineviskamise järel pea-aegu leiab siis puuduva reservruumi.
Kaablid kõrides- kui pikalt ja millisel eesmärgil?

[revoest]

N ja PE vahel piirik samas kilbis, kus PEN-i lahutus? Milleks kogu see teema siis vajalik oli?

Projekteerija tahtis 4P T2 piiriku paigaldada. Kuna ainult T2 laideti siin maha ja öeldi, et sobib ka 3PN siis sai minu enda soovil 4P T2 asendatud T1+T2 3PN piirikuga.

B25A kaitselüliti selle järel kilpi sisenevas osas? Kui oli tahtmine 1 korraga tema järel asuvat gruppi välja lülitada, siis miks ei ole seal lülitit?
Alanev C20A? Kas sellest aru saad, et C20A on lühisvoolu osas "kangem" kui B25A? Mis on projektis liini nr 23 järel?

Sellest nn B25 "peakaitsme" vajalikkusest ma seal tõesti aru ei saa. Pealüliti ees on liitumiskilbis C25. Alumise rea peal liin 22 abihoone jaotuskilp, liin 23 tehnoruumi jaotuskilp ja liin 1 köögi ahi/pliit. Nagu ma aru saan siis kõik ülejäänud maja grupid lähevad ka läbi selle B25 "peakaitsme".

Magus küsimus, miks pole kilpi jäetud 20 % vaba ruumi?

Suuremat kilpi ei saanud ilma suurema seina lammutamiseta paigaldada ja siis tuli kogu kompott sinna kuidagi ära mahutada. See sai sinna isegi kuidagi hästi ära mahutatud arvestades seda, et kilbist läheb välja 29 liini mis tuli 20 kombikaitsme peale ära jaotada.

L1 jne hargnemisklemmide kasutus on selline, et need võinuksid olla olemata. Nende mineviskamise järel leiab siis puuduva reservruumi.

Tõesti saaks lahendada ilma nende hargnemisklemmideta.

Kaablid kõrides- kui pikalt ja millisel eesmärgil?

Kaablid on kõridesse tõmmatud täispikkuses peamiselt näriliste tõttu. Miks selline küsimus?

Kas selline paigaldis läheb hetkeseisuga auditist läbi?