Hallitus

[sipsuuu]

Kahekordsetele pakettakende tihenditele on tekkinud hallitus. Olen püüdnud hallitust ise eemaldada käsimüügi toodetega, kuid üsna pea on hallitus tagasi. Hallitus on katnud mitmeid tube ja aknaid. Kas keegi oskaks soovitada firmat, mis aitaks teha edukalt hallituse tõrjet? Mis suurusjärku on maksumus jäänud? Kas õhkuklappi paigaldamine ühes või mitmes ruumis on edasist hallituse naasmist takistanud?

[Vko]

Hallitus on tagajärg, tegeleda tasub põhjuse likvideeerimisega, mitte tagajärje "tõrjumisega". Ikkagi temperatuuride (õhk vs pind) ja õhuniiskuse teema on see.

[elektron]

Hallitusetõrje keemia on selline asi millega eluruumides regulaarselt küll toimetada ei tahaks. Õhuklapid on õige suund asjaga tegelemisel.

[Prill]

See on jah puuduliku ventilatsiooni tagajärg. Kunagi olin samuti hädas, mitte hallitusega aga akende-aknalaua märgumisega - kõik lahened kui ventilatsioonisüsteem lõplikult välja ehitatud töösse sai.

[kunn24]

Hallitusetõrje keemia on selline asi millega eluruumides regulaarselt küll toimetada ei tahaks. Õhuklapid on õige suund asjaga tegelemisel.

Ventilatsioon on väikeste aukude puhul 2 otsaga süsteem. Ehk vähemalt 1-st peab puhuma ja teisest tõmbama.
Miks väiksete puhul? Kui teha suur auk (näiteks aken pärani lahti, siis selle kaudu on võimalik samaaegselt juba mõlemasuunaline ohuvool.
Hädalahendus on perioodiliselt avada aknad pärani ja õhk kiirelt ära vahetada ilma, et jõuaks toas materjale jahutada. Seda tuleb korrata perioodiliselt, ka tuleb lisada hügromeeter, mille infot saab samuti võtta aluseks. Aknad peavad selle tulemusel jääma kuivaks.

[vuuk]

Nõus, et hallitus on tagajärg ja üks põhjuse osategur võib olla ülemäärane niiskus.
Aga huvitav oleks teada, kui palju numbriliselt niiskusprotsenti ja temperatuuri neis hallitanud aknatihenditega ruumides on?
Kaldun arvama, et vaestel inimestel ei jätku kütmiseks vahendeid ja ruumi temperatuur liiga madal.
Oleks toatemperatuur kõrgem, siis oleks ka akende tihendite temperatuur kõrgem ja tõenäoline põhjus oleks likvideeritud.
Asi selles, et niiskus kondenseerub kastepunktitemperatuurist madalama temperatuuriga pindadele ja need kohad on liigniisked.
Teine põhjus tuleneb neist probleemsetest kaheklaasiga akendest, mis on liialt halva soojapidavusega, mis annab oma osa selleks, et ei jõua ruume kütta. Ja küllap ka tihendid on vanad ja enam ei pea korralikult.
Kusjuures ruumi õhus ei pruugi üldse niiskuse tase liialt kõrge olla. Kulunud aknatihendite vahelt võib küllaltki palju toaniiskust välja tuulduda ja osa niiskusest kondenseerub tihenditele.
Kui siiani ei ole olemas, siis tasuks soetada niiskuse ja temperatuuri jälgimiseks termo-/hügromeeter, näiteks kasvõi: https://www.apollo.ee/et/kenner-digitaa ... eeter.html

[elektron]

Hallitusetõrje keemia on selline asi millega eluruumides regulaarselt küll toimetada ei tahaks. Õhuklapid on õige suund asjaga tegelemisel.

Ventilatsioon on väikeste aukude puhul 2 otsaga süsteem. Ehk vähemalt 1-st peab puhuma ja teisest tõmbama.
Miks väiksete puhul? Kui teha suur auk (näiteks aken pärani lahti, siis selle kaudu on võimalik samaaegselt juba mõlemasuunaline ohuvool.
Hädalahendus on perioodiliselt avada aknad pärani ja õhk kiirelt ära vahetada ilma, et jõuaks toas materjale jahutada. Seda tuleb korrata perioodiliselt, ka tuleb lisada hügromeeter, mille infot saab samuti võtta aluseks. Aknad peavad selle tulemusel jääma kuivaks.

Ma eeldasin, et tegemist on majaga, kus väljatõmme on korstnalõõride näol ikka olemas. Aga ega neist lõõridest kasu ei ole, kui õhk kuskilt peale ei tule. Fresh klappe on ka muidugi erinevaid ja isegi mingil määral soojustagastusega, millel sisse-välja tsüklid vahelduvad. Kõige parem on muidugi õhuringlus.

[sipsuuu]

Nõus, et tegema peab eelkõige hallituse põhjusega. Aga hallituse tahaks siiski eemaldatud saada ja iseseisvalt see pole õnnestunud kahjuks.

Tegu korteriga mitte majaga. Ventilatsioonisüsteem on tegelikult olemas, aga tundub, et mitte piisavalt tõhus.

[Urmas]

Kui siiani ei ole olemas, siis tasuks soetada niiskuse ja temperatuuri jälgimiseks termo-/hügromeeter, näiteks kasvõi: https://www.apollo.ee/et/kenner-digitaa ... eeter.html

Kui kohe vaja, siis võib ka sealt tellida + saatmiskulu, kuid sama asja on müüa ka vähemalt 6x soodsamalt Temust. https://www.temu.com/ee/6pcs-bedroom--t ... 2urbovzwxc Jääb ka sugulastele jagamisteks.
Samasuguseid digitermomeetreid oli müüa ka Lidlis ja kolmene pakk maksid vist 6€.

[madis64]

Nõus, et tegema peab eelkõige hallituse põhjusega. Aga hallituse tahaks siiski eemaldatud saada ja iseseisvalt see pole õnnestunud kahjuks.

Tegu korteriga mitte majaga. Ventilatsioonisüsteem on tegelikult olemas, aga tundub, et mitte piisavalt tõhus.

Mõlemaga peab tegelema, nii põhjuse kui tagajärjega.

Tekkinud hallituse vastu olen kasutanud seda toodet:
https://tallmac.ee/toode/8680256690191/

Ventilatsioni tõhususe (loe: toa õhuniiskuse taseme) hindamiseks soeta hügromeeter nagu ka eespool soovitatud. Teadmine valgus, mitteteadmine pimedus.

Paratamatult kondenseerub teatud oludes (sooja õhu voolu takistab kardin, aknalaud jms)vett vanematel akendel (endal paarkümmend aastat vanad kahekordsed paketid soliidse valmistaja puitraamides) aknaklaasi alaserva niiskus - kui seda mitte ära pühkida, on tulemuseks hallitus.

[madis64]

Mis niiskusmõõtja valikusse puutub, siis võib ju soetada igasuguseid jubinaid igasuguse hinnaga, kuid otstarbekas on neid "vähegi normaalsega" võrrelda.
Ah, et mis on "vähegi normaalne"?

Esimeseks katsetuseks see:

https://ventaestonia.ee/toode/venta-dig ... rmomeeter/

[optimist88]

Mis paneb arvama, et see on usaldusväärne? Oled selle näitu mõne taadeldud seadmega võrrelnud?

[madis64]

Mis paneb arvama, et see on usaldusväärne? Oled selle näitu mõne taadeldud seadmega võrrelnud?

Ei ole võrrelnud, kuid suhtlesin enne ostu kohaliku tarbijaskonna osas maaletoojaga.
Sellest minu isiklik veendumus asja kasutuskõlblikkuse osas (kodukasutuseks).

Tootjafirma ka soliidsem kui nende valgete plastkobakate anonüümsed tootjad.

Tõe kriteerium on praktika - Boneco õhuniisuti näitab sellega üsna sarnast näitu ja need "valged plastikobakad" näitavad umbes kümne protsendipunkti võrra metsa poole.

[elektron]

Hügromeeter on tore asi, aga mis probleemi teemaalgataja sellega lahendama peaks?

[madis64]

Hügromeeter on tore asi, aga mis probleemi teemaalgataja sellega lahendama peaks?

Vaimu näriva küsimuse "kas mul on vaja ventilatsioonisüsteemi või saab lihtsamalt hakkama?".

[vuuk]

Jah, sest maja või korteri õigesti "juhtimiseks" on samuti vaja näidikuid nagu näiteks on autol või traktoril terve näidikute paneel. Miks? Rikete vältimiseks. Et mitte tegelda rikete parandamisega.
Minul on selles toas, kus arvuti taga igapäevaselt istun, 3 digitaalset näidikut.
Üks on see, mille lingi panin ja mis sellel lingil maksab mingi 6 eurot. Teine on SENCOR ilmajaam, mille andur on pandud ülakorrusele ja selle tabloolt saan jälgida ka ülakorruse näitusid.
Kolmas on CO2 näidik, millelt saab soovi korral niiskuse %-i vaadata.
Kõik digitaalsed näidikud näitavad peaaegu sama ja pisut näit aegajalt kõigub. Et 1...2 protsendipunkti erinevad, seda pean normaalseks, sest igasugune mõõtmine ongi alati suhteline. On oluline näha, kas niiskuse tase on näiteks 100%, 80%, 20% või jäävad kusagile nende näitude vahale. Ja muidugi saab nende numbrite abil hinnata ruumi ventileerimise vajadust.

Hetkel on inimestel arvamus, et ventilatsioon vajab tõhustamist. Aga tegemist on arvamisega, mitte kindla teadmisega.

Küsimus. Miks kõikidel ei ole sellist hallitamise probleemi? Pakun, et kaasaegne, tark ventilatsioonisüsteem on paigaldatud ja töötab pigem vähestel. Näiteks meil siiani vaid lõõrid korstnas ja kõikides tubades sissepuhet ja väljatõmmet ei ole.
Akende osas erinevus selles, et meil on 3 klaasiga pakettaknad, mille klaaspakettide Ug=0,50 W/m2K ja
Uw=0,8 W/m2K. Need aknad ei ole kordagi udused olnud ka kardinate taga mitte. Vaatasin huvi pärast tihendeid - hallituse ega niiskuse märke näha ei olnud.
Kütte osas ilmselt see erinevus, et meil on ahiküte ja temperatuuri hoian 22...25 °C peal.
Niiskust näitab praegu vaid 25%, mis on tegelikult pigem liialt kuiv õhk hingamisteedele.
Niiskusega on nii, et kui väljas on külm aeg, siis aururõhkude suure erinevuse mõjul tahab niiskus ise välja saada ja suvel soojaga trügib niiskus õuest tuppa.

[Vko]

Sõltub ka aknast ja millise kattega/kardinaga aken on kaetud. Mida umbsemalt kinni kaetud (akna pind külmem), seda kergemini niiskus kondenseerub. Kui kardinat ees pole, võibolla ei teki üldse. Kui ei ole väga hea soojapidavusega aken, siis võib olla vajadus toas hoida väga (ebameeldivalt liiga) kuiva õhku, et kondents ei tekiks. Mõningate keskküttega majade "originaal"aknalaudade sees olid pilud, et kui kardinad just päris vastu seina pole paigaldatud (või tänapäeval ruloo vms pandud), siis aknalaua all oleva radiaatori kohalt pääseb sinna soe õhk, ilmselt aitas kondenseerumise/jäätumise vastu. Kuna sel ajal olid aknad väga kehva soojapidavusega, siis aknal tekkinud kondentsi jäätumine oli tavaline. Praegusel ajal isegi 2-kordsel paketil tekib külmema ilmaga jää kui on umbselt kinni kaetud ja niiskust toas veidi paljuvõitu on.

[vuuk]

@Vko, kuidas siis minu eelmises postis toodud numbrite järgi minu akende soojapidavust hindad?
Jääb mulje, et mul on aknad viletsad ja sellepärast hoian toas õhu kuiva.
Tegelikult ei ole ma midagi ette võtnud toa õhu kuivatamiseks. Kusjuures pesu kuivama ei viida ka praegusel külmal ja lumisel ajal õue ja kuivatatakse toas. Ja iseenesest, ilma ventileerimata on meil toas pigem liialt kuiv.
Aga minupärast olgu enne kuivem kui niiskem.
Kusjuures CO2 näit on ka olnud enamasti normis. Seda ilma tõhusa kaasaegse ventilatsioonisüsteemita.

[Vko]

3-kordse paketiga ongi kondenseerumise oht oluliselt väiksem ja kõrge õhutemperatuur tuleb ka kasuks (kui kuni 24, siis isiklikust seisukohast ütleksin "kõrge"). Kui sundventilatsioonita on toas nii kuiv õhk ja CO2 madal, siis järelikult kusagilt imeb ikka päris korralikult õhku sisse... tegelikult peabki imema kui ahiküte on, ühe korraliku kütmiskorra jaoks läheb reeglina vaja kümneid m3 õhku ja see peab kusagilt tulema.