Kas on olemas piki prussi kinnitus kruvisid?

[RaJy]

Nende sadade treppide hulgas mida teinud olen meenub ehk 3 tükki mis on õnnestunud objektil kohapeal teha. Reeglina valmivad ikka töökojas ja kohapeal panen kokku. Muidugi esineb hälbeid, aga see ongi esmase mõõtmise - olukorra kaardistamise teema, kui pärast miski ei sobi siis tuleb korrigeerida (ja süüdlane vahib sulle peeglist vastu)

[vuuk]

Nõus ja trepi ehitamine kipub olema enamasti tunduvalt keerulisem, kui maja karkassi ehitamine. Samas muidugi sõltub keerukus alati ka oskustest. Oskajal ei ole ka "raketi" ehitamine miski raketiteadus. Pean siinkohal silmas ütlust, et ehitamine ei ole raketiteadus.
Ma ei ole olnud trepivalmistaja. Siiski mõned olen teinud. Puidust ja betoonist. Viimaste treppide puhul tegin need muidugi valmis eelnevalt arvutis 3D mudelina.
Üks suhteliselt keeruline trepp sai tehtud ligi 15 aastat tagasi endale saunamajja. Siis veel ei mudeldanud.
Pean tunnistama, et selle trepiga ise päris rahule ei jäänud. Puudused tulevad sellest, et ei oska kõike 100% ette näha. Eriti kui kogemused vähesed. Samas mudeldamine aitab "asju" ette näha. Aga alati kipub sellised tööd keeruliseks ajama veel ka ruumipuudus ja et tuleb ära paigutada kuidagi nii, et võimalikult vähe ruumi võtaks. Samas peab ka mugav ning ohutu käia olema. Ja muidugi peab trepp nägus välja nägema.

[RaJy]

Mul on tegelikult alles oma esimese pöördega trepi pildid. Ütleme nii, et avalikkusega ma neid ei jaga ja endalgi on piinlik vaadata. Asja parandas oluliselt enese koolitamine antud teemal ja nii need trepid on järjest paremini õnnestunud. Hakkan juba nii "ülbeks" minema, et ei viitsi isegi joonist endale teha, mudeldamisest rääkimatta. Esimesed paarkümmend sai ikka 1:1 seinale joonistatud.
Enamus treppe ongi mingis eriti kitsas ruumis olnud. sirgeid otse treppe on ehk mingi 1% olnud. On õnnestunud ka pöördega n.n. ühejalatrepp teha - vot seda joonistasin ikka päris mitu päeva, aga kohapeal paigaldus oli vist pool päeva.

[vuuk]

Nüüd, kus olen teemat üksjagu solkinud, panen siia kompensatsiooniks ühe kruvi info ka, mis peaks sobituma teemasse.
https://espak.ee/epood/toode/puidukruvi ... -100tk-pk/
Tegemist siis SNK EVO kruviga, mis tootja kinnitusel sertifitseeritud kasutamiseks puidus piki ja kaldu 0...90°.
Kavatsen neid kasutada kaldu nurga all kinnitamisel.
Korraliku võimsa trelliga hea kruvi sisse laskmine läheb vaid veidi aeglasemalt võrrelduna püssiga kõmmutamisest.
Ja kui vaja miskipärast korrigeerida tulemust, siis võib teha (eba)efektiivsuse topelt tasa.

[RaJy]

Oli au tunda ühte väga head ehituspuuseppa - tema jaoks oli mistahes kruvi konstruktsioonis esialgsek täppisfikseerimiseks - pärast fikseeris kõik sõlmed naelaga üle ja mitte püssiga vaid haamriga.

[kaimagk]

Tean ka ise selliseid ‘ naelamehi”, aga kumb paremini kinni hoiab ja kiiremini paigaldatud saab seda ei pea vist arutlema.

[tabarabarap]

Tapp hoiab kõige paremini aga vaatan neid pilte ja see nurgik, kruvi jne tundub liiast. Kallim ja aeglasem ja parem ka ei saa. Kas küsimus on kuidas üksi kergemini karkassi ehitada?

Kasuta höövelpuitu ja vea võimalus on väiksem. Tee suurem ja mugavam karkassivahe abimees nö kandiline osb plaat millel alla , üles nö keskele soone (kuhu liimid osb) ja hammastega (tapp mis läheb karkassimaterjali hoidma) pruss ja millel on ka mugav käepide tõstmiseks. Lisaks karkassi kamm nö tappidega prussijupp mis paned vajadusel sobivale kõrgusele karkasse hoidma. Neid abivahendeid võid kinnitada ka pitsidega. Sa ei saa sellega eksida. Postid kinnitad lihtsalt naeltega (püss) kaldu kui kohapeal püsti ja alt, ülalt kui ehitad pukkidel.

Kui tahad veelgi lihtsamalt ja tootmiseks on ruumi, siis võiks olla tapifrees (valid sellise mis ühe lõikega laseb sobiva soone) ja paned prussid lapiti peeglisse ja lased ülemisele, alumisele prussile karkassi sammuga 1cm või 0.5cm sügavuselt tapipesad sisse ja pärast kohapeal juba väga kerge poste nendesse naeltega fikseerida. Kammid hoidma ja tuld. Võib toota ka karkassi vahed töökojas valmis ja lasta paar alt või ülalt või sobiva kõrguse pealt (ajutised) horisontalid hoidma, selleks saab teha osb šablooni ja ka ajutised osbist välja lasta.pärast lööd ajutised küljest ja saad korduvkasutada.

Üksi ongi nukram teha, aga kui on ruumi, siis pukkide peal tehes ei kummarda ega upita ja kohapeal midagi rasket püsti tõsta teed/ostad vintsiga kraana.

Kui nüüd vaja oli teha nähtavale jäävat karkassi, siis ikkagi tapid, tüüblid. Tapisaag ei ole väga raske kasutada.

[A23]

...
Küllap on siin neid, kes on mõelnud, et mida see "vuuk" nii väga mudeldamisega "tilu-lilu"-tab?
...
Ja 1 nipp minul ongi, et ma üritan suure osa tööst eelnevalt ära teha arvuti taga (seal hulgas mudeldades).
... .

Selliseid pilte on kosutav vaadata, silm kohe puhkab!
Olen ise ka, küll hobiehitamisse, samamoodi lähenenud. Kõik enne "haamri haaramist" viimase kui detailini 3d's mudeldanud ja vajalikud joonised välja printinud. DIY puhul pole efektiivsus teemaks, õhtuti arvuti taga just põnev toimetada, ei pea seda aega rahaks ümber arvestama. Oma suvemaja karkassi detailid tegin nt koos poldiavadega "peakorteris" valmis ja "objektil" jäi vaid kokkukruvimise rõõm.

Pildilt hakkas silma müürilati külge kruvitud liist, mis otstarve sellel on?

PS. Vist mõtlesin välja - vaade on seestpoolt, vastav liist on sisevoodri kinnitamiseks, liistu ja müürilati vahele (samuti ülalpool sõrestikupostide ja samasuguste hor liistude vahele) on ette nähtud aurutõke?

[vuuk]

Arvasid õigesti, kuidas tuleb seest poolt.
Täpsustan, et kõnealusel pildil on tegu välimise küljega.
Projektis siis seina lõige nii (seest välja):
1) OSB;
2) 50 x 50 mm horisontaalsuunas puit, vahel vill;
3) aurutõkkekile
4) 50 x 150 mm vertikaalne puit, vahel vill;
5) 50 x 50 mm horisontaalne puit, vahel vill;
6) tuuletõke RKL-31 Facade 50 mm;
7) 25 x 50 mm horisontaalne liist;
8') 22 mm vertikaalne fassaadilaud.

Otsustasime muuta nii, et 50 mm Isover RKL-31 Facade asemel läheb Isover VKL-13 ja lisandub vertikaalne 22 mm liist, et tekitada puitvoodri ja tuuletõkke vahele tuulduv õhuvahe. Ilma selleta, ei oleks saanud minu arusaamise kohaselt lahendada nii, et alt saaks õhk voodri taha, tuulutuskanalit pidi üles ja ülevalt parapeti pleki ääre vahelt välja.
Peamine argument ongi siis see, et voodri taga oleks toimiv tuulutus. Aga oli veel argumente.
Seina arvutuslik soojusjuhtivus küll veidi väheneb, aga arvestades, et tegu B energiaklassi elumaja juurde ehitatava garaažiga, siis 0.130 W/(m²K) isegi pigem hea ja minu hinnangul sobiks ka liginullenergia hoonele.
Teisalt, kui seinas ei oleks voodri taga tuulduvat õhuvahet, siis villa võimalikul märgumisel soojusjuhtivus ikkagi suureneb, kuna niiskel materjalil on alati soojusjuhtivus suurem, kui kuival samal materjalil. Lisaks on vaja mõelda ka sellele, et välispiirde puit võib kahjustuda, kui niiskus õigeks ajaks ei saa konstruktsioonist väljuda.
Illustreeriv pilt tööjärjest eile õhtupoolikul:

[EH.INS.]

Mõistlikud mehed - need kes esmalt "paberil ehitavad"
Mis see projekteeriminegi muud on
Hea on see, et suht odavalt saab teha mitmeid variante ja "lammutada ja uuesti ehitada" ja muuta jne

PS
vuuk - kas pildil on see asi millest me omavahel arutlesime?
Ja veel rohkem huvitaks, et mis tala lõpuks paika läks?

[vuuk]

@EH.INS, jah on sama asi.
Taladeks Ruukki LP C-250 3 mm, L=8200 mm, s= 600 mm.
Kaalutud sai erinevaid variante, omanik otsustas terastaladega lahenduse kasuks.
Paika said need 8,2 m pikkused ja 80 kg kaaluvad talad tõstetud kahekesi käsitsi.

[EH.INS.]

Ma tegelikult küsisn ses mõttes, et kas 2,0 ei julgenud ikka panna...

[vuuk]

Asi pigem mõne inimese põhimõttes, et olgu tummisem. Kasvõi igaks juhuks. Samuti kardeti lumega koormatult kõveraks vajumist. Seal parapettide vahel võib lumekoti võimalikkuse tõttu ka mõnevõrra suurem lumekoormus olla.
3 mm talaga tunne kindlam mitmes mõttes. Võibolla ka sellepärast, et kogemusi selles vallas veel vähe.
Aga tänud, hea on teada, et optimaalne oleks olnud 2 mm ja selle teadmise panen edaspidiseks kindlasti kõrva taha.