Kas on olemas piki prussi kinnitus kruvisid?

[orgaanik]

Kas puit prussidele on olemas spetsiaalseid otsa sisse piki puitu keeratavaid kinnitus kruvisid?

Soov kinnitada mittekandva konstruktsiooni 45x95mm nurga prussid otstest omavahel nägusalt, vältides metall nurgikuid. See on väliterassi postidel paiknev ülemine dekoratiivserv, mis ühendab postid ülevalt kokku. Mõjuvad jõud on peamiselt tuul. Kõige lihtsam oleks selleks sobivad kruvid, kui selliseid on olemas.

[-virks-]

https://essve.com/et/tooted/konstruktsi ... t-corrseal

[addictedtowood]

Jah, selliseid kruvisid on olemas, kuid neid leiab Eesti ehituspoodidest harva. Kui soovid prusse ühendada nii, et metallnurgikud ei jää näha, sobivad hästi täiskeermelised konstruktsioonikruvid, näiteks HECO-TOPIX või Eurotec KonstruX. Need hoiavad ühenduse kindlalt koos ka siis, kui konstruktsioonile ei lange suurt raskust. Välitingimustes tasub valida roostevabad kruvid (A2 või A4), et niiskus ja ilmastik ei rikuks kinnitust. Kruvi pikkus võiks olla 150–220 mm, olenevalt prussi paksusest. Enne kruvi keeramist on mõistlik eelnevalt puurida, et vältida puidu lõhenemist, ning keerata kruvid kergelt nurga all, mitte täiesti otse. Kui soovid, et ühendus jääks täiesti peidetuks, on olemas ka spetsiaalsed hidden connectors või IdeeFix tüüpi lahendused. Eestis neid kruvisid tavaliselt poes ei müüda, kuid neid saab internetist tellida. Selline lahendus on tugev, peab hästi vastu ilmastikule ja jätab puidule puhta ning korraliku välimuse. See sobib hästi terrassi ülemise serva ühendamiseks ja aitab tagada tuulekindluse.

[vuuk]

Kuna siin juttu konstruktsioonikruvidest, siis tuli mõte, et arutleks sel teemal edasi.
Pilt 3d mudelist:

Mõlgutan mõtteid, et kuidas lahendada, kas nii või naa.
Ilmselt hinnas väga vahet ei ole, aga ikkagi.
Vaadates pildile, 130 mm pikkusega konstruktsioonikruvi näib olevat liialt pikk ja 90 mm lühikesevõitu.
Infos tuhnides hakkas silma, et neid on olemas 90 mm pikkused ja järgmine pikkus on 130 mm. Vahepealseid pikkusi ei märganud.
Ja muide, joonisel on mul praegu mudelisse pandud 50 mm prussid, tegelikkuses hakkavad olema kalibreeritud, ehk 45 x 145 mm prussid - seega 5 mm õhuksemad.
Konstruktsioonikruvid on mul paigutatud joonisele 45° kaldega. Seda sellepärast, et ühe tootja infost leidsin, et 45° on kõige tõhusam kaldenurk, sest nii hoidvat kruvi kõige tugevamini. Kallet ühele või teisele poole muutes kinnituse tugevus väheneks. See kõneleb mulle ühtlasi seda, et selle lahenduse puhul etendab suurt rolli see, kui täpselt saavad kruvid õige kalde alla. Nii, et väikesed mõtlemise kohad... .
Varasemalt (eelmise riigikorra ajal) on saanud puitkarkassi poste vöö külge ühendada näiteks 4 x 100 mm naeltega - 3 tk/liide.
Viimasel ajal (praeguse riigikorra ajal) on saanud teiste eeskujul kasutada liites metallnurkasid + nurgakruvisid (ankrukruvisid) või ankrunaelu, ning polte.
Kahjuks on projektid eelprojektid ja ehitamise detailne info jäetakse ehitajale ajutööks.
Et, millised on seisukohavõtud?

[Urmas]

Konstruktsioonikruvid on mul paigutatud joonisele 45° kaldega. Seda sellepärast, et ühe tootja infost leidsin, et 45° on kõige tõhusam kaldenurk, sest nii hoidvat kruvi kõige tugevamini. Kallet ühele või teisele poole muutes kinnituse tugevus väheneks. See kõneleb mulle ühtlasi seda, et selle lahenduse puhul etendab suurt rolli see, kui täpselt saavad kruvid õige kalde alla. Nii, et väikesed mõtlemise kohad... .

Pead endale tegema rakise mingist 2-3mm paksuse L-liistu või nurkraua jupist. Keevitad 45* nurga all vastava sisediameetriga toru jupikesed kruvi suunamiseks. Umbes nagu terrassikruvide rakisel kruvide suunamiseks. Nurga all torukesi saab keevitada erinevatele kõrgustele vastavalt kruvi pikkusele. Lihtsalt uitmõte, mida võid seedida ja kui ei kõlba, unusta ära. .

[vuuk]

Tänud Urmas
Praegu liigub mu mõte sinnakanti, et paneks ühele poole terasnurga 90 x 90 x 65 x 2,5 (müüakse praegu suhteliselt hea hinnaga ehk ligi 0,5 eurot tk) Läbi metallnurga üle ühe ehk 1200 mm sammuga nurga Ø 13 mm avast läbi M12 130 mm kiilankrud (vundamendi betoonisse vööprussi kinnitamiseks) ja kuna postidel samm on 600 mm, siis üle ühe metallnurgad alt 13 mm avadest 12 mm kuuskant või TX peaga puidukruvid. Esialgselt traageldaks 5 x 40 mm TX peaga nurgakruvidega 2 + 2
Teiselt puitposti poolelt kinnitan paraja nurga all kaldu SNK EVO 6 x 100 mm puidukruvidega.
https://espak.ee/epood/toode/puidukruvi ... -100tk-pk/

[A23]

Meenub Ins täpsustus teises teemas - üle 6 mm kruvile auk ette!
Selles valguses oleks vaja rakist puurile, mitte kruvile. Mingeid variante on ka müügil, vast leiab sobiva.

[vuuk]

Kuna sellel valitud kinnitusnurgal eeldatavasti on Ø5 mm avasid 8 tk, Ø 7 mm 4 ava ja Ø 13 mm 1 ava, siis tuli mõte jäme M12 kuuskantpeaga polt (kruvi) asendada TOPKON HEX 6,5 x 45 mm kruvidega.
https://espak.ee/epood/toode/kruvi-kuus ... 45-t30-c4/
Pääseb ka ette puurimise tülinast. Kiilankrutele tuleb muidugi niikuinii ette puurida - puidusse ja betoonisse.

[netmaster]

Et, millised on seisukohavõtud?

mul seisukohta pole, aga on mõned mõtted.

Su 3d pilt on ilus, kuid praktiliselt sõltub palju sellest, mis on antud kinnituse eesmärk. Klassikalise sõrestiku ehitamisel on eesmärk vertikaalset prussi horisontaalsuunas paigal hoida. Hilisema püsivuse tagavad muud materjalid (tuuletõkkeplaat, OSB, roovitus, diagonaalid, jne.). Sõrestikul ei ole (üldiselt) ühtegi arvestatava tugevusega jõudu, mis vertikaalset prussi ülespoole kisuks. Seega võiks öelda, et ehitusnurk ja peened kruvid on justkui üleliigsed. Klassikaliselt tehakse antud sõlme nelja püssist välja lastud 90mm naelaga. Lisaks on su kruvid justkui valelt pool sisse keeratud. Kruvide tugevus on tõmbes, kuid kui sinu prussi vasakule murda, siis lähevad kruvid lihtsalt kõveraks ja augud puidus muutuvad loperguseks. Mina panin oma majal sellisesse kohta neli tavalist (kuldse kattega) 6mm puidukruvi. Alusprussi kinnitasin vundamendile enne eraldi ankrutega. Terve kahekorruseline sõrestik jäi püsima ka siis kui katus juba peal oli ja seinad veel läbi paistsid.

Kui eesmärk on, et pruss iseseisvalt enamvähem edukalt püsti seisaks, siis tuleks pigem panna mõlemale poole ehitusnurk, paljude väiksemate kruvidega.

[Küülaline]

Kui see pilt on puitkarkassmaja alumisest vööst ja karkassipostist, siis on küll väga üle pingutatud. Ma mäletan kui minu maja ehitati (aastal 2001), siis see sõlm lahendati kahe 150 mm naelaga, kummaltki poolt posti 45 kraadi all sisse löödud.

[vuuk]

...
Lisaks on su kruvid justkui valelt pool sisse keeratud. Kruvide tugevus on tõmbes, kuid kui sinu prussi vasakule murda, siis lähevad kruvid lihtsalt kõveraks ja augud puidus muutuvad loperguseks.
...

Tänud seisukohta võtmast ja infot jagamast.
Jah nõus eeltooduga, kui vaadata iga üksiku posti seisukohalt. Mul on mõttes üle ühe nurk kord ühel pool ja siis teisel pool posti, siis hakkavad kinnitused ühel postil üht- ja teisel postil teistpidi hoidma. Koos aga hoiavad mõlemas suunas. Selle lahenduse mõte on poole vähema metallnurkade arvuga hakkama saada.

Kirjutasin eelpool, et olen samuti (vanasti) 4 x 100 mm (või 4 x 120 mm) naeltega need sõlmed kinnitanud.
Olen ka pead murdnud, et miks nüüdisajal tehakse metallnurkadega.
Jõudnud järeldusele, et metallnurkadega ja kruvidega lahenduse eelis on see, et on võimalik saavutada täpsem tulemus. Lööd naela sisse, kontrollid üle, post paigalduse käigus paigast nihkunud.
Aga kui postide vahele läheb vill, siis on põhimõtteliselt iga millimeeter arvel.
Nihkub üks post 5 mm ühele poole teine samapalju teisele poole ja juba saab öelda, et vill on paigaldatud halvasti. Järelevalve tuleb ja teeb märkuse. Pool raha võidakse õigusega jätta maksmata, sest töö on praak.
Muud mõtet nurgikul ja kruvil ilmselt tõesti ei ole.
Kui on tegu soojustamata kuuriga, siis poleks üldse vahet.
Kusjuures mul on tegelikult akuga karkassinaelapüss ka olemas, millega saab lüüa kuni 100 mm naelu. Selle kasutusjuhendis on märgitud, et püssi tuleb hoida puidu suhtes otse. Viltu naelte laskmine oleks tööohutusnõuete rikkumine. Sellepärast olen seda meetodit esialgu välistanud.

[netmaster]

see sõlm lahendati kahe 150 mm naelaga

jah, vanem generatsioon nii teebki. Nooremad lasevad püssiga kaks naela ühelt poolt servadesse ja 1-2 teiset poolt keskele. Mõnel pool maailmas on üldse kombeks sõrestik maas valmis teha ja naelad/kruvid läbi alusprussi sisse lasta. Nurkade ja mingite erikruvidega ei jända keegi. Või kui, siis peab selleks mingi põhjus olema.

Mulle isiklikult tundusid naelapüssi naelad kuidagi liiga lahjad ja suuremate naelte käsitsi sisse peksmine liiga vaevaline. Osalise keermega Torx peaga 100mm kruvid olid just parajad 45 kraadise nurga all sisse lasta. Kaks ühelt pool servadesse ja üks teiselt poolt keskele.

Nihkub üks post 5 mm ühele poole teine samapalju teisele poole

post pannakse enne kinnitamist ikka vastu mõõduklotsi vms. See tagab, et ta paigale jääb ja on ilusti risti alusprussiga. Nagunii peab ju mingi abivahend olema, mille järgi sa postide vahed paika paned. Ega vahesi siis iga kord mõõdulindiga mõõdeta. Kuna ma oma poste üksi paigaldasin, siis tegin niiõelda kolmnurkse mõõduklotsi, et post kinnitamise ajal ise enamvähem vertikaalne seisaks.

Aga kui pruss peab terves pikkuses ise püsti seisma nagu viimasel pildil, siis on nurkade kasutamine võibolla õigustatud. Samas, ju sinna ikka mingi sein ka külge tuleb.

[kaimagk]

“”Selle kasutusjuhendis on märgitud, et püssi tuleb hoida puidu suhtes otse. Viltu naelte laskmine oleks tööohutusnõuete rikkumine. Sellepärast olen seda meetodit esialgu välistanud.””

Päriselt ka! Siis pead tõesti nurgikuid kasutama, pane ikka mõlemale poole posti, need ju olid hea hinnaga

[netmaster]

Viltu naelte laskmine oleks tööohutusnõuete rikkumine.

mul on tööohutusest ükskõik, aga need naelad lihtsalt ei lähe lõpuni sisse. Ma loodan, et kruvisi ikka võib diagonaalis sisse lasta.

[Küülaline]

pane ikka mõlemale poole posti, need ju olid hea hinnaga

Ja veel 2 siledat plaati mõlemasse serva ka.

[vuuk]

..
post pannakse enne kinnitamist ikka vastu mõõduklotsi vms. See tagab, et ta paigale jääb ja on ilusti risti alusprussiga. Nagunii peab ju mingi abivahend olema, mille järgi sa postide vahed paika paned. Ega vahesi siis iga kord mõõdulindiga mõõdeta.
...

Mõõduklotsi meetodit olen kasutanud, aga ainuüksi sellele lootma jäädes võib tünga saada.

Paned mõõduklotsimeetodil 10 posti või roovi ära, hakkad tuuletõket paigaldama ja nagu nõiaväel asi ei klapi.
Igat posti muidugi eraldi ei mõõda. Märgin kõikide postide asukohad ühest algus- või lõpp punktist lähtuvalt:
0, 600, 1200, 1800, 2400, 3000, 3600. ... .
Aga jah mõõduklotsi olen ikka ka täiendavalt abiks võtnud. Selle peale on kusjuures kõige lihtsam tulla.

[netmaster]

Mõõduklotsi meetodit olen kasutanud, aga ainuüksi sellele lootma jäädes võib tünga saada.

kuna iga normaalse seina sees on ka avasi, siis läheb nagunii samm kuskil teistsuguseks ja vahepeal peab mõõdulindi abiks võtma. Kuid ikkagi, mingi arvu postivahesi saab kindlasti klotsi järgi lasta. Ja ükski mõõtmine ei välista klotsi kasutamist. Toetad põlvega peale ja niipalju kui vaja seisab paigal küll. See, et post paigal ei seisa pole küll mingi põhjus nurkade kasutamiseks.

[vuuk]

Mõõduklotsi meetodit olen kasutanud, aga ainuüksi sellele lootma jäädes võib tünga saada.

kuna iga normaalse seina sees on ka avasi, siis läheb nagunii samm kuskil teistsuguseks ja vahepeal peab mõõdulindi abiks võtma. Kuid ikkagi, mingi arvu postivahesi saab kindlasti klotsi järgi lasta. Ja ükski mõõtmine ei välista klotsi kasutamist. Toetad põlvega peale ja niipalju kui vaja seisab paigal küll. See, et post paigal ei seisa pole küll mingi põhjus nurkade kasutamiseks.

Nõus. Ja kui paigal ei seisa, saab ka klotsi väikese kruviga kinni traageldatud. Eriti ülemisi kinnitusi tehes. Alumised on köki-möki võrreldes ülemistega.
Aga muidugi profimatel tegijatel käib vast nii, et 1 mees hoiab klotsi ja posti paigal teine kinnitab.
Mitte nii nagu mina - üksi enamasti kõike tehes.

[kunn24]

Pane seinaraam maas kokku, kui sile plaatvundament all. Milleks on vaja üles-all hüpata selle koostamisel? Abijõudu pead varuma püstitõstmiseks või on olemas vana, aga toimiv frontaalkopaga traktor.

[vuuk]

Kusjuures kõige esimesena soovitasin kliendile varianti, et telligu Tenter-i tehasest valmis moodulid, tõstavad kraanaga ludinal paika, projekt ka neil pealekauba.
Aga ei - nii ei tahetud. eks oli ka argumente, miks see variant ei sobinud.
Väiksemaid puitkarkasshooneid olen mõne teinud ka sellise meetodiga, et kõigepealt tegin detailse 3D mudeli, koostasin mudeli alusel materjalide mahutabeli, ostsin ise kõik materjalid, tegin täpsed moodulid mudeli järgi kodus valmis, nummerdasin plaani järgi ära, panin haagisele ja objektil oli vaid kokku montaaž. Kliendile nii mugavam. Peab ehitajat taluma objektil palju vähem aega.