Vana puumaja, plastakende vahetus ja ventilatsioon?

[odiak]

Mõlgub mõttes plaan vana puumaja amortiseerunud puitaknad välja vahetada plastakende vastu.
Olen aga kuulnud, et siis ei pidavat maja enam "hingama" ning siseõhk muutub lämbeks.
Kas see vastab tõele ja milline oleks sellisel juhul mõistlikuim ventilatsioonilahendus?

[vuuk]

Seda hingamise juttu ei maksaks tõsiselt võtta.
Ei oska küll arvata kui puumaja on üks puumaja ja kui palju see kusagilt "hingab", aga arvan (ka oma kogemuse põhjal), et sisekliima läheb üldjuhul akende vahetusega paremaks. Eriti, kui uued aknad paigaldada väga hea soojapidavusega. Mida väiksem U-arv, seda parem.
Soovitan lämbuse (ruumide suhtelise niiskuse ja temperatuuri taseme) mõõtmiseks, näiteks
https://www.euronics.ee/koduhoid/kliima ... rmomeetrid
Saab jälgida numbriliselt, milline on õhu suhteline niiskus ja temperatuur.
Kaasaegseid aknaid saab soovi korral seada ka tuulutusasendisse ja siis tuuldub ruum läbi akna konvektiivselt analoogselt vana akna pilude kaudu tuule läbi puhumisega.

Olen õhu suhtelist niiskust oma kodus pidevalt jälginud. Ainus aeg, mil suhteline niiskus kipub mõnedeks päevadeks kriitilise piiri lähedale (ehk ligi 80%) on soe ja suhteliselt niiske suvelõpp. Küteperioodi ajal ja eriti talvel on vahepeal toa õhk pigem liialt kuiv.
Meil on üldiselt siiani vanaaegne läbi ventilatsioonilõõri vabaventilatsioon. Ainult vannitoas ja mõnikord ka köögis lülitame vajadusel töösse ka sundventilatsiooni. Kui vaja, paotame erandkorras aknaid.
Õhku aitab kütteperioodi ajal kuivatada hästi kütmine ja seda eriti puukütteseadme abil, kuna see imeb kütmise ajal ruumist põlemisõhku. Sellisel juhul õhuhõrenduse mõjul imetakse ruumi õuest uus õhk.
Ei saa muidugi täielikult välistada, et maja muutub akende vahetusega liialt umbseks. Sellisel juhul ei pruugi ka kütteseade hästi tõmbama hakata, kuna õhku ei tule piisavalt peale. Aga siis aitab akna tuulutusasendisse seadmine.

[IlSaar]

Enamasti on ikka see probleem, et liiga palju "hingab"...

[juhtmepunt]

Mõlgub mõttes plaan vana puumaja amortiseerunud puitaknad välja vahetada plastakende vastu.
Olen aga kuulnud, et siis ei pidavat maja enam "hingama" ning siseõhk muutub lämbeks.
Kas see vastab tõele ja milline oleks sellisel juhul mõistlikuim ventilatsioonilahendus?

Tühja sest "maja hingamisest" kui seal elavatel inimestel endil enam õhku pole. Isegi see vana puumaja oma amortiseerunud puitakendega ei puhu niipalju läbi, et nt magamistoas kaasaja tervisenõuetele vastav CO2 tase (ca1000 ppm ja alla selle) tagada. Plastakende paigutamisega jääb see viimanegi hapnik akna taha. Siis tuleb ikka plastaknaid irvakil hoida, et ise hingata saaks. Soojakulude mõttes kokkuhoidu küll ei saa, kui ikka ise hingata tahad.
Osta alustuseks magamis- ja elutuppa CO2 mõõdikud. Kasvõi AliExpressist hinnas 60€ ja ülespoole sest need juba näitavad enam-vähem ka. See annab hinnangu, kui hull juba praegu olukord on ning tõuke vendi projektiga päris kindlasti tegemiseks võib-olla isegi enne aknavahetust.

[vuuk]

Vot see oli pauk.
Kusjuures ma ei välista, et CO2 seisukohalt on eelpool toodud väide õige. Vähemalt siis, kui CO2-te palju ruumi tekib.
Siiski tekib minu pähe paratamatult vandenõuteooriaid.
Ja kusjuures, siis võiks juba soovitada, et mis te oma vanades lobudikkudes elate, lükake kõik Eestimaa inimesed oma lobudikud kokku ja ehitage endile tööprojektide alusel kaasaja nõuetele vastavad elektriküttega ja soojatagastus-ventilatsioonisüsteemidega A klassi majad.

[kaimagk]

Väga hea pauk! Täpselt! Väga paljud inimesed elevad väga kehva õhuvahetusega korterites/majades.
Kontrollitava õhuvahetuse planeerimine/ehitamine oma koju on kindlasti asi mis tõstab elamus elamise kvaltiteeti.
Aga jah, kahjuks isegi siin ‘ konnafoorumis’ ei saada sellest aru, rääkimata ülejäänust.

[EH.INS.]

Katsuks kuidagi selle "hingamise" siit foorumist eemal hoida...
Ei juhtu midagi kui plastaknad paned - jah tuulutuse peal on ilmselt vaja hoida

PS
Siit koorub kenasti selline mõnevõrra paradoks
Teeme maja õhukindlaks ja siis hakkame sundventi ehitama
"Vanasti" tuli õhk ka läbi piirete - tõsi, ka kütet oli vaja rohkem
Aga mis on lõpuks optimaalsem? Mina küll ei tea...

[kaimagk]

Vot see juba on päris pauk!

[juhtmepunt]

"Vanasti" tuli õhk ka läbi piirete - tõsi, ka kütet oli vaja rohkem

Ka see "vanasti" on tänapäeva mõttes ikka väga ebatervislik, kui ka vanade puitakendega majas on hommikuks magamistoas CO2 tase 2000-3000ppm. Vanasti pühiti peed ka ajalehega..... Olid ajad. Kas me peaks nüüd neist aegadest aga juhinduma ja pead "vanastit" korrutades liiva alla peitma!? Kui "vanastit" ikka tõsiselt aluseks aluseks võtta siis tõsi, koobas ja tuult läbi ulguv talutare olid tõesti CO2 osas täiesti tervislikud. Ainult et jube külm oli miskipärast.

[EH.INS.]

Aga kas ma väidan, et peaks tegema nagu "vanasti"?
Kas ma väidan, et kõike on vaja teha nagu "vanasti"?
Ma raäägin "mõnevõrra paradoksist" ja konkreetses asjas...

[kaimagk]

Ok, alustuseks võiks arvutada mitu liitrit sa vajad ‘ õhku’ 24 tunni jooksul. Siis võiks vaadata kuidas sada juhtida sinna kus seda vaja. Siis võiks mõlda ka ‘ kliima mugavusele’ ( soe/külm). Siis võiks mõelda mürale, tolmule. Ja siis mõelda kui palju oled nõus selle ‘ õhu’ eest maksma( ehitus kui ka tulevikus püsikulu).
Eh , nii lihtne/raske see ongi.

[juhtmepunt]

Paneme NB! inimeste hingamisele reaalelu numbrid taha. Ehk siis just see osa, mida "peaks katsuma hingamise siit foorumist eemale hoida".
Referentsiks kahe inimese väikese magamistoa (kubatuur 23,6m3) CO2 sisalduse mõõtmised 8h magamise ajal seitsmel järjestikusel ööl. Miskine odavama hotellitoa mõõtu ruum ühesõnaga. Ruumil on koridori avanev uks ja õueaken. Ruumil puudub sundvent ja mingi korstnalõõriava vms. Mõlema konstruktsioonist (uks ja aken) tulenevad pilud tagavad talvisel ajal õhu liikumise läbi nende pilude ca 2L/s. NB! Õhu läbi pilude liikumise määr sõltub tugevalt välistemperatuurist ja tuule suunast. Enne magamist ventileeriti rumide siseõhk välisõhu tasemele, ehk siis põhimõtteliselt aken (NB! mõõtmised teostati talvel) pärani lahti.
Tulemus, et kõigest peale kaht magamistundi oli ruumiõhu CO2 jõudnud tasmele 2000-2500ppm kuuel ööl seitsmest, jõudes edasi räige 3000-3500ppm juurde. Vaid ühelainsal "heal" ööl oli tuule suund "ventilatsiooniks" soodne ja CO2 tase jäi napilt alla 2000ppm kogu ööks.

Ses mõttes on veider, et inimestele meeldib eldada soojas toas ja toatemperatuuri omale meelepäraseks kruttida. Ja kohati mõjub samadele inimestele punase rätina teadvustamine, et siseõhu kvaliteeeti võiks esmalt mõõta (odav ju tegelikult see olukorra teadasaamine) nagu ruumi temperatuurigi ja siis selle teadmise alusel proovida midagi ette võtta. On see siis alguses kasvõi augud (fresh klapid) seinas:
- odav teha, aga suurenenud küttekulu, ei ole paindlik ega automatiseeritav (vajaduspõhine) või edaspidi
- soojustagastusega vent (alginvesteering suur, hiljem soojuskulud väikesed, õhukvaliteet on alati soovitud tasemele vajaduspõhiselt seatav)

[EH.INS.]

Ja REAALSELT on nii, et soojatagastusega vent lülitatakse välja / pannakse miinimumi...
Ja selleks, et kulusid kokku hoida...

[juhtmepunt]

Ja REAALSELT on nii, et soojatagastusega vent lülitatakse välja / pannakse miinimumi...
Ja selleks, et kulusid kokku hoida...

See on juba valikute küsimus, aga vähemalt on juba tekkinud valik: kas hoida kokku küttekuludelt või oma ja laste terviselt. Kannatab eelkõige tööpäevaks välja puhkamine (une kvaliteet) ja aju töövõime järgneval tööpäeval. Jah, võib ju õigustada (eriti vanemad inimesed) et vanasti saadi ju ilma vendita hakkama. Nõukaajal eriti, joodi suht palju ja siis polnud aru saadagi, kas hommikune pea on paks eelmise päeva alkost ja/või umbses ruumis magamisest. Oli ka tekkinud lihtsalt harjumus selle hommikuse läppand õhuga, sest teistmoodi polnud ju kunagi olnudki.
Kusjuures korraliku soojatagastusega vendi välja lülitamine on juba inimese omaenese lollus.
Aga jällegi, tervisekahju määra saab teada, mõõtes kuhu see CO2 tase siis ikkagi vendi väljalülitatud olekus ronib. Võib-olla sunnib ümber mõtlema. Põmmpead panevad muidugui pea liiva alla edasi.

Panen siia kopi paste, ikka numbrite baasil:
When does air quality affect our sleep?
If ventilation keeps CO2* from persons sleeping in a bedroom below 750 ppm, then the air quality in the room is so good that it does not affect sleep quality. If CO2 exceeds 2,600 ppm, the air quality is so poor that it affects sleep quality to such an extent that cognitive abilities are affected the next day; this may also be the case at lower CO2 concentrations.

Below 750 ppm: Adequate ventilation—no negative effect on sleep quality. This will be a typical measurement for a well-ventilated bedroom.
Between 750 ppm and 1150 ppm: Possibly insufficient ventilation—in some cases, sleep quality may be adversely affected.
Above 1150 ppm: Insufficient ventilation—sleep quality will be adversely affected. CO2 levels that are higher than 1150 ppm will typically occur in bedrooms that are not fitted with a ventilation system and where windows and doors are closed.
Above 2600 ppm: Insufficient ventilation—both sleep quality and next-day performance are adversely affected.

[kaimagk]

Jutt sellest et välja lülitatakse ventmasin……. seda teevad need inimesed kes on hajunud aknad 30-40 aastat avama. Nö. normaalne inimene ei tee seda. Tasuta värsket õhku ei saa. Kusiklt otsast sa maksad ikkagi selle eest, esimese asjana maksad õhu soojendamise eest, isegi siis kui tuleb ruumi loomulikul teel.

[juhtmepunt]

Tulles teemaalgataja juurde tagasi.
1. Hangi CO2 mõõdik või mõõdikud. Annan viite ühele veidi odavamale, mis kasutatava anduri tüübi (NDIR) alusel võiks enam-vähem paikapidavaid numbreid näidata. Mingit lihtsat vanemat 5V moblalaadijat vajad ka CO2 mõõdiku püsikasutuses toitmiseks.
2. Mõõda mõnda aega ära CO2 praeguste kasutusharjumuste (akende tavaline avatus või suletus) juures eelkõige magamistoas ja laste olemasolul ka elutoas, kus kõige rohkem viibitakse. Tõenäoliselt satud mõõtmistulemustega punasesse.
3. Proovi leida selline akende avatus, mille juures saavutad nt öise CO2 taseme 1000ppm kandis. Kasuta seda akende seadistust NB! kütteperioodil erinevate õuetemperatuuride juures nädal või kaks. Sealt saad hinnangulise küttekulude suurenemise, juhul kui jätkaksid peale akende vahetust soojustagastuseta, aga tervislikke tingimusi tagavate ventlahendustega, on see siis akende avatud hoidmine ja/või nt fresh klapid seintes. Kui küttekulude selline suurenemine ja pidev akende kinni-lahti kruttimine on talutav, siis võib samamoodi jätkata ka uute akendega. Oluline on, et Sa tead, mis on tegelik CO2 olukord Su magamistoas ja eluruumides peale misiganes liigutuse tegemist. Siis teed edasisi valikuid juba olukorrast teadlikuna.
PS. Kui raha on siis pigem juba kohe akende vahetus ja soojustagastusega ventlahendus.

[vuuk]

Tänud minu poolt "juhtmepunt".
Kindlasti on see väärt info. Olen ka varem mõelnud mõõduriista soetamisele, et saaks CO2 infot toa õhus - kahtlus on olnud, et õhk kipub mõnikord minema paksuks jah.
Teie soovitusel nüüd peab selle riista ikka ära ostma ja paigaldama.

Aga sellega ei tahaks nõustuda, et kõik on põmmpead, kel pole kaasaegse kodu omamise võimalust.
Kõik ei mahu marjamaale, enamus peab leppima olema karjamaal. Ja ka leppima paha õhuga.
Teine teema on see, et oleneb, millega kütta.
Kui elektriga, siis jah olgu ka soojatagastusega ventilatsioonisüsteem.
Kui oma metsast tehtud puudega, siis eriti vahet pole, kas visata ahju 10 puud või näiteks 12 puud. Eriti, kui metsas niikuinii palju metsakuivi või tuulemurtud puid, mis vajaksid ära tegemist.

[juhtmepunt]

Aga sellega ei tahaks nõustuda, et kõik on põmmpead, kel pole kaasaegse kodu omamise võimalust.
Kõik ei mahu marjamaale, enamus peab leppima olema karjamaal. Ja ka leppima paha õhuga.

Põmmpea käis vaid nende kohta, kes käituvad "nagu vanasti" edasi, isegi kui CO2 täiega punases olek saab neile teatavaks. Ei tee nt akent rohkem lahti, las lapsed marineerivad oma ajusid paksus õhus edasi. Tegelikkuse ingoreerimine stiilis "siit pole mitte kunagi ühtegi autot tulnud, lähen üle tee punast vaatamata kasvõi silmad kinni".

[EH.INS.]

Aga mina ei räägi üldse eramutest - räägin avalikest hoonetest nt riigigümnaasium...
Ja räägin REAALSUSEST

[kaimagk]

Huvitaks millises avalikus hoones/gümnaasiumis krutitakse ventmasinaid min peale? Pigem on nendes hoonetes ventmasinate puudulikkus.
Ja kuidas see puutub siia, kui inimene küsis puitmaja kohta kus ta soovib vanad aknad ära vahetada?

[EH.INS.]

Huvitaks millises avalikus hoones/gümnaasiumis krutitakse ventmasinaid min peale? Pigem on nendes hoonetes ventmasinate puudulikkus.
Ja kuidas see puutub siia, kui inimene küsis puitmaja kohta kus ta soovib vanad aknad ära vahetada?

Paljudes avalikes hoonetes...
Ja kuidas puutub - jutt käis "hingamisest" - niipalju puutubki...

[madis64]

Olen ka varem mõelnud mõõduriista soetamisele, et saaks CO2 infot toa õhus - kahtlus on olnud, et õhk kipub mõnikord minema paksuks jah.

Ostsin sellise pikki aastaid tagasi - kui "kollaseks läheb" (näit üle 800) teeme rist-tuulutuseks aknad lahti ja 5...10 minuti pärast on jälle "kõik roheline".

Ei mingit sundventi, torustike aastast hooldust jms.

[EH.INS.]

Seda ma ju räägingi, et teemalgatajal mingit probleemi platstakendega pole...

[madis64]

Hetkel olukord (näitena) selline:

[juhtmepunt]

Hetkeseis puitakna ja õue avaneva puituksega väikeses magamistoas. Aken ja uks suletud. Mingit õhutusava vms toas ei ole. Tuppa läksid vanaema ja tema lapselaps. Päeval kedagi toas ei olnud või oldi episoodiliselt. Toa koridori avanev siseuks on pärani avatud. Tasub vaadata CO2 tõusukiirust ajas, ehk siis kui kauaks "tuuldunud" toast jagus.