Labidas, trassilabidas.

[ping]

Ei tea, miks ei ole müügil korralikke kraavikaevamise labidaid ja need tuleb ise teha?

Trassilabidas, (mis võimaldeb ühe läbimisega 40cm sügavuse kraavi kaevamist), originaalvars ja raske pinnase jaoks tuunitud labidas, pika varrega ja (summutiklambriga kinnitatud) vinklist astmelauaga, mis vähendab oluliselt vaeva raskes pinnases trassikraavi kaevamisel.

https://www.bauhof.ee/et/p/726679/kraav ... rega-112cm

[Küülaline]

Tähendab, sa vajutad selle labida kuni vinklini maasse ja rebid siis labidatäie pinnast sellest sügavusest ühe tõstega välja?

[kunn24]

Mingi variant on drenaažilabida nime all.
https://www.google.com/search?q=drenaa% ... ws-wiz-img

Depo tarkpead on veel leiutanud drenaažikühvli. https://online.depo.ee/product/501434

[ping]

Tähendab, sa vajutad selle labida kuni vinklini maasse ja rebid siis labidatäie pinnast sellest sügavusest ühe tõstega välja?

Jah, pika varre abil kangutad terve sügavuse jagu, kuni 10cm laia ja 40cm pikkuse viilu ühe korraga välja.
Kui astmelaud tõsta kõrgemale, siis teise käiguga saab kuni 60cm sügavuseks.

Maast välja murdmisel jääb astmelaud toetuma kraavi servadele ja sellega muutub see toetuspunktiks, nii et ei pea mitte maa seest labidat välja kangutama vaid piisab varre otsale surumisest ja kui labidas on horisontaalseks surutud, siis kergitad labida üles.

Selles see suur efekt ongi, et kui tavalabidaga kaevates tuleb alumise käega pidevalt tõsta, siis sellisega labidaga kaevates põhiline energia kulub ülemise käega käepideme vastu maad (alla) surumises.

Pehmel pinnasel võib astmeleua teha 1/2m pikkuse, laiema toetuspinna saamiseks, et kraaviservi sisse ei vajutaks.

[ping]

Mingi variant on drenaažilabida nime all.
https://www.google.com/search?q=drenaa% ... ws-wiz-img

Depo tarkpead on veel leiutanud drenaažikühvli. https://online.depo.ee/product/501434

Olen neid kõiki vaatanud.
See Depo oma on ka pikkuselt "sapöörilabidas" ja kuna on rauast varrega, siis pikemat toru varreks keevitades võib see liiga raskeks muutuda ning muidugi tuleb lõikeserv kujusse lõigata.

[Hiid]

valgel inimesel on selleks otstarbeks kopp

[kaimagk]

Aga labidamehel on korralik sikspäk kopamehe õlleka asemel
Eks teemaalgataja võib ju oma leiutisele patendi ka sebida, noh nii igaks juhuks.

[ping]

valgel inimesel on selleks otstarbeks kopp

Ca 35 aastat tagasi ma väga imestasin, kui mu tuttav, hästiteeniv vanem härrasmees oma valdustes, oma isiklikkul maal kraavi kaevas, selle asemel, et koppa tellida.
Ta soovitas mul küsida vastust oma imestamisele 20 aasta pärast aga 20 aasta pärast ma vastust enam ei vajanud vaid sain ise aru.
Kasvad veel, hakkad ka vast mõistma.

Aga labidamehel on korralik sikspäk kopamehe õlleka asemel
Eks teemaalgataja võib ju oma leiutisele patendi ka sebida, noh nii igaks juhuks.

Selliste labidatega kaevati juba üle 100 aasta tagasi ja erinevaid labidate tüüpe on kindlasti üle poolesaja olemas, kuigi meil kaubanduses neid kõiki ei müüda.

(Muidugi see poe labidavars mis pildil, on väga nõrgake ja sellega peab ettevaatlikult kaevama, et ära ei murraks. Vastupidav tööriistavars tuleb ikka jugapuust teha ja hoida kuivamast.)

[netmaster]

praktikas on vist suhteliselt vähe kohti kus seda labidat kasutada saab. Esiteks on vähe asju, mida saab/võib ainult 40cm sügavusele kaevata ja teiseks on eestimaa pinnas selline nagu ta on. Reaalselt saab seda edukalt kasutada liiva või turba sees. Tüüpilises kive ja juurikaid täis pinnases läheb see labidas varem või hiljem lihtsalt pooleks. Sellest ilmselt ka vähene huvi müüa ja kasutada. Paarimeetrine täppistöö kuskil kitsas kohas, võibolla tõesti.

Vanasti võis kraavikaevajal ju sixpack olla, kuid 40’neselt olid tal liigesed läbi ja 50’neselt mulla all.

[ping]

praktikas on vist suhteliselt vähe kohti kus seda labidat kasutada saab.
Esiteks on vähe asju, mida saab/võib ainult 40cm sügavusele kaevata ja teiseks on eestimaa pinnas selline nagu ta on.
Reaalselt saab seda edukalt kasutada liiva või turba sees.
Tüüpilises kive ja juurikaid täis pinnases läheb see labidas varem või hiljem lihtsalt pooleks. ...

Kitsa kraavi labidat kasutataksegi "kitsa kraavi kaevamiseks" ja korterielanikul ei olegi labidaga midagi suurt teha.
Kuna varem on labida pikkus määranud kaevise sügavust?
Arusaadavalt puudub teil raske pinnase kaevamise kogemus, kui ei oska riista omadusi hinnata.
Selle lebidaga kaevasin nii kõva savipinnast, mida tavalise labidaga ilma kangi abita kaevata ei saanudki.
(Loll võib mu**i ka ära murda.)

[netmaster]

Kuna varem on labida pikkus määranud kaevise sügavust?

sellest ajast alates, kui kraavid nii kitsaks läksid, et sinna ei saa sisse ronida. Ma tahaks näha kuidas sa selle kitsa labidaga käpuli maas 15cm laiust ja meetri sügavust kraavi kaevad, kui ainult varre ots pihku ulatub. Lisaks on selline pikk ja kitsas labidas nii pehme, et pika varre ja karmi pinnasega läheb ta lihtsalt kõveraks.

Arusaadavalt puudub teil raske pinnase kaevamise kogemus

mul on ainult raske pinnase kaevamise kogemus (peopesa suurusi paekive täis savi ja kruusa segu). Üsna ruttu sai selgeks, et elu on liiga lühike, et seda raisata kangiga tagumise ja kivide kraapimise peale. Kui olin kaks labidat ära lõhkunud, ostsin tuttavale kopamehele mõnesaja € eest 30cm laiuse kopa ja siiani olen kõik oma majaümbruse kraavid (kokku ca. 150m) sellega tehtud saanud.

Lipumasti auk, peenra servad, taimede istutamise augud, vee ära juhtimise nired, jms. olen muidugi käsitsi kaevanud. Mulle sellest täiesti piisab ja ei ole sellisest peenest labidast veel puudust tundnud. Vana kaheksakandiline raudteelase kang ja alumiiniumist varrega Fiskarsi labidas ajavad asja suurepäraselt ära.

[Urmas]

Ma tahaks näha kuidas sa selle kitsa labidaga käpuli maas 15cm laiust ja meetri sügavust kraavi kaevad, kui ainult varre ots pihku ulatub.

Eeh, meetri sügavuse kraavi kaevamisel ei ole probleem mitte varre pikkus, vaid see, kuidas lahti kangutatud labidatäis maapinnale tuua. Lahtikangutatud pinnase maapeale tõstmine on vist paras tagaajamine mööda kraavi. Aga noh, kui vaja, siis saab ju sellele labidale ka nurga all varre otsa organiseerida.

Lisaks on selline pikk ja kitsas labidas nii pehme, et pika varre ja karmi pinnasega läheb ta lihtsalt kõveraks.

Kasutaja pingi eelmises kommentaari viimases lauses olev tarkusetera on vägagi tänapäevane.

[netmaster]

Eeh, meetri sügavuse kraavi kaevamisel ei ole probleem mitte varre pikkus,

veelkord, ma tahaks näha, kuidas kaevatakse 15cm laiust kraavi, kui labida vars kraavist vaevu välja ulatub. Isegi kui see kuidagi võimalik on, siis mis on sellise asja mõte? Miks ei võiks kraav olla 20-25cm lai, et normaalne labidas ja kaks kätt sinna sisse mahuks?

Kasutaja pingi eelmises kommentaaris viimases lauses olev tarkusetera on vägagi tänapäevane

mis on siis sinuarust alternatiiv? Kaevad lusikatäite kaupa, et kulbilaiune labidas kuidagi vastu peaks?

Minu jutu point on selles, et iga töö jaoks tuleb valida õiged vahendid ja selline pikk ja kitsas labidas sobib kohalikku geoloogiat arvestades ainult suhteliselt vähestes kohtades ja kohaliku kliimat arvestades suhteliselt väheste asjade maha kaevamiseks. Sellepärast teda eriti ei müüdagi. Kindlasti on kohti ja asju, mida selle labidaga teha saab, kuid kui tulemuseks ei pea mingil põhjusel olema just täpselt 15cm laiune madal kraav, siis kõike sama saab teha ka tavalise labidaga.

[RaJy]

Kui jätta see kitsas labidas hetkeks kõrvale siis olen kuskil filmis näinud seda horisontaaltuge tavalisel labidal ja filmis kaevati kraavi, Hetkel pole viitsimist ega aega eesti filmiklassikaga taastutvumiseks, aga umbes pakun, et võis olla kas "Põrgupõhja uus vanapagan" või "Näitleja Joller". Mälu järgi mõlemas kraavi kaevati ja vähemalt ühes neist see (puidust) tugi olemas oli. Lisaks oli vist ka tõstmiseks varre alumises pooles lisa kark.
Kui natuke järele mõelda siis ei ole üldse halb mõte.

[kunn24]

Ma olen näinud, kuidas elektriposti jaoks ca 2 m auku kaevatakse nii, et auk näeb välja nagu puuritud.

[RaJy]

Oleneb muidugi pinnasest - kivirikast kruusa sellega (nagu ka lihtsalt labidaga) väga ei kaeva.

[ping]

... Lisaks on selline pikk ja kitsas labidas nii pehme, et pika varre ja karmi pinnasega läheb ta lihtsalt kõveraks. ....

Ah, et kohe nii tarka kraavihallijuttu tuleb, et hakka või uskumagi, et suudab pildilt metalli tugevust määrata.

Miks ei võiks kraav olla 20-25cm lai, et normaalne labidas ja kaks kätt sinna sisse mahuks?

Minu jutu point on selles, et iga töö jaoks tuleb valida õiged vahendid ja selline pikk ja kitsas labidas sobib kohalikku geoloogiat arvestades ainult suhteliselt vähestes kohtades ja kohaliku kliimat arvestades suhteliselt väheste asjade maha kaevamiseks. Sellepärast teda eriti ei müüdagi. Kindlasti on kohti ja asju, mida selle labidaga teha saab, kuid kui tulemuseks ei pea mingil põhjusel olema just täpselt 15cm laiune madal kraav, siis kõike sama saab teha ka tavalise labidaga.

Miks kaevata laiemat kraavi, kui on vaja?
Nagu näha, et väga suure spetsialistiga on tegu, kui oskab 25cm laiuse labidaga mugavalt 15cm laiusega kraavi kaevata.

Iga töö jaoks on muidugi õiget riista vaja ja selle just valisingi vajaduse järgi ning alles siis, kui sain seda ise katsuda.

[netmaster]

Lisaks oli vist ka tõstmiseks varre alumises pooles lisa kark.

jah, olen sellist isegi kuskil muuseumis näinud. Alguses tundus, et tegemist on mingisuguse järjekordse eest tõmmatava künnivahendiga.
Jänapäeva kasutatakse vist pigem suure kõbla moodi kühvleid, et sügavast august või kraavist materjali välja tõsta. Vanamoodsa “sahaga” võrreldes võibolla veidi universaalsem lahendus.

[ping]

... mõlemas kraavi kaevati ja vähemalt ühes neist see (puidust) tugi olemas oli. Lisaks oli vist ka tõstmiseks varre alumises pooles lisa kark.
Kui natuke järele mõelda siis ei ole üldse halb mõte.

Pehmes pinnases kaevamisel piisab tugevast lisakäepidemest labidavarre alumisse otsa.
See on nikats aga seljale abiks: https://online.depo.ee/product/75117

Kraavipervele toetuv risttugi on esimeste käikude kaevamiseks abis.
Sügavamal savis seotakse köiega sobiva pikkusega latt ca 2m pikkuse labidavarre alumise otsa külge ja üks mees surub labida pinnasesse ja 2 meest ülevalt sikutavad labida maast välja.
Kui savi on väga kleepuv, siis on vaja veel ühte labidat, millega kaevamislabidas puhtaks tõugatakse.

[RaJy]

Nendes filmides kaevati ikka vähe suuremaid kraave mitte selliseid kus kõplaga midagi välja vedida.

[RaJy]

... mõlemas kraavi kaevati ja vähemalt ühes neist see (puidust) tugi olemas oli. Lisaks oli vist ka tõstmiseks varre alumises pooles lisa kark.
Kui natuke järele mõelda siis ei ole üldse halb mõte.

Pehmes pinnases kaevamisel piisab tugevast lisakäepidemest labidavarre alumisse otsa.
See on nikats aga seljale abiks: https://online.depo.ee/product/75117

Kraavipervele toetuv risttugi on esimeste käikude kaevamiseks abis.
Sügavamal savis seotakse köiega sobiva pikkusega latt ca 2m pikkuse labidavarre alumise otsa külge ja üks mees surub labida pinnasesse ja 2 meest ülevalt sikutavad labida maast välja.
Kui savi on väga kleepuv, siis on vaja veel ühte labidat, millega kaevamislabidas puhtaks tõugatakse.

Meenutab natuke ekskavaatorit - ainult inimjõul käivituvat. Eee - meil siin 21 sajandi euroopa...Kui endale ja oma lõbuks siis ok, katsu palgatöötajaid leida sellisele tööle ja siis neile ka palka maksta.

[netmaster]

Ah, et kohe nii tarka kraavihallijuttu tuleb, et hakka või uskumagi, et suudab pildilt metalli tugevust määrata

selle mõistmiseks ei pea küll eriline spetsialist olema, et 15cm laiust metallplaati on lihtsam murda, kui 25cm laiust. Vähetõenäoline, et see labidas on kordades paksem kui tavaline või tehtud mingist ulmelisest materjalist.

Miks kaevata laiemat kraavi, kui on vaja?

sest seda on lihtsam teha. Mida kitsam ja sügavam kraav, seda keerulisem. Elektrikaablid ja veetorud mahuvad üsna lihtsalt 5cm kraavi ära. Oled sa näinud, et keegi käsitsi 5cm laiust kraavi kaevaks? Kolm korda vähem materjali peaks ju välja tõstma kui 15cm laiusest! Harjavars aedniku kühvli taha ja tee proovi.

Ma olen omal hoovipeal teinud käsitsi ühe 3m jupi kahe kaevu vahele ja kuigi mu drenaazitoru oli 110mm tuli see kraav lõpuks 35-40cm lai, sest sinna sisse ronimata oleks ta kaevamata jäänud. Lõppudelõpuks pead sa mahtuma kraavis kükitama, et labida saaks pikali panna ja mõistliku tempoga mõistlikus koguses sodi välja tõsta. Ma ei tea kedagi, kes ulataks maapinnalt meetri sügavuse kraavi põhjast labidaga midagi tegema. Jah, otsaga nokkida saab küll mingil määral.

Nagu näha, et väga suure spetsialistiga on tegu, kui oskab 25cm laiuse labidaga mugavalt 15cm laiusega kraavi kaevata.

ma ei ole kusagil väitnud, et ma oskan 25cm labidaga 15cm kraavi kaevata. Ma ütlesin, et ei saa aru, miks võib kraav olla 15cm lai aga ei või olla 25cm, et teda normaalse labidaga normaalselt kaevata saaks.

Jah, kui maapind on nii pehme, et see kitsas labidas õnnestub iga kord lõpuni maasse suruda ja pinnas välja tõsta, siis võib sellega suhteliselt kitsa ja madala kraavi kaevamine lihtsam olla. Iseasi palju sellised kohti ja töid reaalselt teha on. Kui keegi elab kuskil liivahunniku otsas, siis miks mitte.

[Prill]

Lahtise materjali õngitseb kitsast kraavist välja https://tooriistapood24.ee/et/postiaugu ... err-ca-36e sellega
Aga ise ka ei kujutaks sügava kraavi nagu 70cm ja sügavama kaevamist selle kitsa kraavilabidaga.
Ise kahtlustaks, kus nimetus "kraavilabidas" annabki ajaloolise vihje, kus seda võidi kasutada peamiselt maa kuivendamiseks, kus põldudel, niitudel oli vajadus liigveest lahti saada ja inimjõul kõige efektiivsem kaevata nii kitsas kraav kui võimalik. Lisaks Eesti talu-mõisa-linna ehituskultuuris ei suuda manada ühtegi muud otstarvet milleks muuks sellist kitsast labidat saanuks kasutada. Vundamendi kraavi pigem meeter laiad ja torud-kaablid polnud moes
Minevikus võis ka mullaharimise nö sügavus olla pinnapealsem, laias laastus vist maaharimine toimub ca 30cm pinnakihis, vbl minevikus hobuse ja inimrammuga pigem vähem. Seega drenaaži kaevamiseks piisanuks ka 50-70cm kraavist. Ajalool drenaaži jaoks kaevati kaevik täideti see okste-kividega, kus pinnasesse jäi kivide-okste vahele tühimik, mis kogus pinnasest liigvett ja lasi sellel ära voolata.

Tänapäeval pigem suuremaid labidatöid välditakse, kui suur on suur, kas päev või kuu labidale valu anda on igaühe füüsilise ja vaimse taluvuspiiri küsimus..
Enda kogemus on ka pigem kus labidatööd planeerides kipun oma vormi ülehindama, see hunnik mis kopale on minut-paar sinna tänna teisaldada ise labida-käruga higistad tunde..

Kuskohas sellised käsitööriistad au sees oleks, on ligipääsmatud paigad, Eestis neid vähe kuhu tehnikaga ligi ei saa, või pigem selliseid kohti välditaksegi asustamast, sest ligipääsetavus kehv või puudub, nt väikesaared, soosaared või kuskil sügavas metsas kuhu teed ei ole rajatud.
Samas mujal ilmas ikka ronitakse ime kohtadesse, nt Alaskal ostetakse kuskile karup.erse maalapp, kuhu pääseb kas jala või kopteriga ja veeteedpidi loetud kuud aastas. Nendes kohtades on hinnas kõik mida seljas ja käeotsas kanda jaksab. Näiteks mootorsaag, sest puit on nii ehitusmaterjal kui küte ja bensiini saab seljas kenasti transportida. Lisaks kettsae otsa müüakse nii palgifreesi, vintsi jm mis oluliselt kõike lihtsustab. Kuskil saates lasti põder kuskil märgalal, ja mootorsae vintsiga lohistati kuivemale kohale, et saaks nülgida-tükeldada nii, et seljas-kelgul ära kanda jaksaks.

Labida juurde tagasi tulles, kuskil enda elamises ehk jah mingid kümned meetrid nokitseks ära kui vaja kuskile kaabli- või torujupp vedada, aga et a'la 400 meetrit maakütet oleks vaja meetri sügavusele panna, olen kaval ja vot ei lase koppa ligi õue segamini pöörama, ostan kitsa labida ja asi see suurema songermaata ära visata ei ole, onju Paar vaba suve varuda, ehk teeb äragi..

[ping]

.....
Ma olen omal hoovipeal teinud käsitsi ühe 3m jupi kahe kaevu vahele ....

Kohe näha, et tõsine spetsialist, kes on koguni ISE 3m kraavi kaevanud!

Nagu näha, et väga suure spetsialistiga on tegu, kui oskab 25cm laiuse labidaga mugavalt 15cm laiusega kraavi kaevata.

Jah, kui maapind on nii pehme, et see kitsas labidas õnnestub iga kord lõpuni maasse suruda ja pinnas välja tõsta, siis võib sellega suhteliselt kitsa ja madala kraavi kaevamine lihtsam olla. ....

Meenutades põhikooli loodusõpetust:
Kui kaevajal on ainuke survevahend labida maa sisse surumiseks on tema enda omakaal, siis loodusseaduste järgi on 2x kitsama (väiksema terapindalaga) labida maasse surumisel erisurve pinnasele 2x suurem ja seega kitsas labidas läheb kergemini maasse, kui lai labidas.
Ehk, kõvasse savipinnasesse, kuhu laia labida sisse surumine on võimatu, on võimalik kitsas labidas sisse suruda ja selle labidaga kaevata.

[ping]

....
Labida juurde tagasi tulles, kuskil enda elamises ehk jah mingid kümned meetrid nokitseks ära kui vaja kuskile kaabli- või torujupp vedada, ...

Kui keskmise eramukrundi pikem külg on max 30m ja sinna on vaja 10m madalat kraavi tekitada, siis kas vähe piinilik ei ole selleks oma põõsaste vahele ekskavaator tellida?

....aga et a'la 400 meetrit maakütet oleks vaja meetri sügavusele panna, olen kaval ja vot ei lase koppa ligi õue segamini pöörama, ostan kitsa labida ja asi see suurema songermaata ära visata ei ole, onju Paar vaba suve varuda, ehk teeb äragi..

Kust nüüd selline mõte tuli, et tänapäeval suuremahulisi mullatöid ühe mehe ja tema ühe käsilabidaga teha?

(See pidev pehme pinnase ja liiva jutt sunnib arvama, et tegelikud kaevamise kogemused on tänapäeval paljudel vist ainult lasteaia liivakastist pärit ja labidat on ainult poes nähtud?
Nõuka ajal oli labidamehe päevanorm teisaldada 2m3 pinnast vahetuses aga kõvad mehed õigete tööriistadega viskasid rohkem.)