Tuulduva põranda kondents

[Mikelnait]

Tere.

Vanal suvilal vahetasin põranda. Tegu alt tuulduva põrandaga. Kui enne oli 10*10 laagide vahel klaasvatt tõrvapapi peal. Siis panin nüüd 10 cm paksuse peno(peal 2 cm osb). Eelmisel aastal ei täheldanud, kuid nüüd vaatan et peno peale tekib alla kondents. Kui põrandat tegin, siis puurisin avad suuremaks ja tegin neid juurde ka.( Ca iga 80 cm tagant)

Kondents tekib pigem põranda keskosas, mitte avade juurde. Põranda ja pinnase vahel on 20-30 cm õhuruumi. Pinnaseks liiv.

Ideid kuidas lahendada?

[alarpiirfeld]

Tere. Mitte midagi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Mikelnait]

Tere. Mitte midagi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mis mõttes mitte midagi? kõik nii vale?

[kaimagk]

Kondents on sul seal nii või naa, sest ega sa ei saa meie kliima vastu võidelda. Vale pole midagi, lihtsalt sa näed seal füüsikalisi nähtusi. Eps märgub ja tuuldub ja tal on sellest üksköik. Veidi muretsema peaks(nimelt eps ei hoia soojust nii hästi kui ta on niiske), kui see kondents on seal aastaringi.

[vuuk]

Kõik materjalid, mis on endasse imenud niiskust, juhivad soojust rohkem, kui kuivana. EPS ei ole sellepoolest erand.
Ainult, et EPS imab endasse võrrelduna paljude teiste soojustusmaterjalidega niiskust ülivähe ning aeglaselt - põhiliselt siis, kui on vette uputatud. Ja just sellepärast, et ei absorbeeri endasse kergesti vett, tekivad talle ka suhteliselt kergemini kondensaadist veetilgad. Kui need veetilgad EPS-ga külgnevat puitu ei ohusta, siis pole probleemi.

Kusjuures niiskust on enamikes materjalides alati. Kord rohkem, kord vähem - olenevalt õhu niiskuse tasemest.

Kui tegu kondensaadi tilkadega, siis me lihtsalt märkame seda. Muul juhul saame niiskusest teada numbriliselt näiteks mõõtmise teel.

[Mikelnait]

Vaatasin, et ega kondents piire ei tunne ja puittalad mille vahel peno on samuti kondentiga. ja kohad millega nad toetudava pinnasele( kivid) on niisked ca 1cm ulatuselt kivi peal ja peno vahel, mis nagu ka hea pole. Samuti oli põranda all eelnevalt vamm ja sellele kurivaimule niiskus meeldib, seepärast sai ka sealt pinnas eemaltatud, kogu vana pärand minema ja liiv asemele pandud täna 3 aastat hiljem pole vammi märke näha, samas temal on aega oodata.

Kuna hetkel veel must põrand kaalun

1. lihtsam viis - lisada keskosasse kaks ventilatrsioonitoru, mis viiks prõanda alt seina seest läbi katusele õhu välja. ja ehk aitab

2. kallim ja raskem viis, must uus põrand minema ja betoon asemele

[vuuk]

Niikaua, kui õues temperatuur võrreldes tuulduva põranda alusega tunduvalt soojem ja suhtelise õhuniiskuse tase kõrge, läbi tuulutusavade sisenev õhk transpordib niiskust alla pigem juurde.
Väga soe ja kõrge õhuniiskusega aeg sai vist sellel aastal möödanikuks.
Aga näiteks oletame, et väljas õhutemperatuur 25° ja suhteline õhuniiskus 95%, siis auru osarõhk õuekeskkonnas 3000 paskalit.
10° ja 100% suhtelise niiskuse juures auru osarõhk 1230 paskalit.
Õue poolt rõhk 1770 pa võrra suurem. Millest see kõneleb? Eks niiskus tahab liikuda suurema rõhu poolt väiksema suunas kuni ühtlustumiseni. Alles kui rõhk vastupidi, hakkab niiskus väljapoole kuivama.

On ka lahendus selline, et puittalade asemele metalltalad ja OSB asemele tsementkiudplaat.
Ühe vammitanud puittaladel väikese keldrilae asemele olen kunagi selliselt ehitanud.
Toode AS-ist tellisin 2 mm paksusest plekist C-profiilid taladeks.

[madis64]

On ka lahendus selline, et puittalade asemele metalltalad ja OSB asemele tsementkiudplaat.

Vana suvila kontekstis?

Lihtsam oleks vana maani maha tõmmata ja tänapäevasega asendada.

[Mikelnait]

Kuna põrand must, siis saaks selle lahti võtta. Kui nüüd see tuulduvale osale samuti tihendada panna maapinnale kile siis XPs(20cm) nüüd siis võimalus ja panna betoon, kuid kas lendaks mõte kui jätta need 10*10 laagid ja selle vaheline soojustus alles nö betooni asemel.

[kaimagk]

Puit (100x100mm) saab sul seal otsa sellise kohapeal kui sa ei lase puidul kuivada( tuulduda), selle see point ongi. Küsid , aga vaheleas ju samad talad ja kestavad? Konks ongi selles et põrandal tiba teine niiskuse jms liikumine. Samas betoonile meeldiks seal olla

[abe]

Tõsta põrandaaluse tempi e. soojusta pinnas ja vundament seestpoolt. Kui tuulutusauke on piisavalt peaks põrandaaluse temp ja niiskus olema samad, kui väljas ja kondensi ei tohiks tekkida?

Näiteks nii: https://blog.kiirunatalot.fi/lammin-alapohja

Soome keeles päris palju materjali selle teema kohta: https://www.google.com/search?sca_esv=c ... 41&dpr=1.5

[madis64]

Kui tuulutusauke on piisavalt peaks põrandaaluse temp ja niiskus olema samad, kui väljas ja kondensi ei tohiks tekkida?

Auto seisab sul hoovis, hommikul kere kastemärg.

[abe]

Kui tuulutusauke on piisavalt peaks põrandaaluse temp ja niiskus olema samad, kui väljas ja kondensi ei tohiks tekkida?

Auto seisab sul hoovis, hommikul kere kastemärg.

Autole tekib hommikuks kaste sellepärast, ta soojuskiirgab end kastepunktini. See võrdlus pole kohane.

[vuuk]

Tänaste tingimustega, kus õhuniiskus kõrge, põranda aluse ruumi tuulutamine läbi tuulutusavade ei anna tulemust. Vaadates ilmajaama https://www.yr.no detailset infot, ainult 2...3 tundi päeval liigub niiskus väljapoole. Ülejäänud ajast liigub sisse või on piiripealne ehk paigal. Seega õigem on augud sulgeda.
Homme sama lugu. Alates kolmapäevast olukord paraneb ja tunde on juba rohkem, kus tuuldub.
Mõjutab mitte ainult suhteline niiskus (mõlemas vaadeldavas keskkonnas) vaid ka temperatuurid, millede vahekordadest tulenevad aururõhud. Niiskus liigub suurema rõhu poolelt väiksema poole.
Ja nagu varemgi olen tähelepanu juhtinud, seda saab vaadata minu tehtud veebikalkulaatori abil:
https://vuuk.ee/kalkulaator_niiskus.php
Kuidas kasutada? Sellel on 2 vormi (keskkonda) - alumine ja ülemine. Sisestad ühe vormi väljadele õue tingimused ja teise vormi väljadele teise vaadeldava keskkonna tingimused. Kalkulaator näitab infot numbriliselt ja noolega kuhu poole niiskus liigub.
Võibolla küll väga lihtsustatult ja tegelikkus on mõnevõrra keerulisem, aga üldjoontes peaks see paika pidama.

Silmnähtava piiskade kujul kondensaadi teke autole või mis iganes materjalile ei olene aga ainult niiskuse tasemest ja pinnatemperatuurist (kastepunktist) vaid ka materjalide omadustest.
Lisa 2 materjali (puit ja EPS) samasse auto ninale. EPS kattub enam vähem samas tempos kondensaadi piiskadega nagu autogi, aga puit mitte.

[madis64]

Autole tekib hommikuks kaste sellepärast, ta soojuskiirgab end kastepunktini. See võrdlus pole kohane.

Mis vahe on - keskkonnaga soojusvahtuse aspektist - nädal aega õuel seisnud autol ja ehitustarindil?

Kumbki ei oma sisemist energiaallikat ja temperatuuri mõistes jooksevad keskkonnaga mingi viivitusega kaasa.

[abe]

Autole tekib hommikuks kaste sellepärast, ta soojuskiirgab end kastepunktini. See võrdlus pole kohane.

Mis vahe on - keskkonnaga soojusvahtuse aspektist - nädal aega õuel seisnud autol ja ehitustarindil?

Kumbki ei oma sisemist energiaallikat ja temperatuuri mõistes jooksevad keskkonnaga mingi viivitusega kaasa.

Kõik absoluutsest nullist soojemad kehad omavad energiaallikat:)

ChatGPT:
Auto katus võib Eestis öösel üsna märkimisväärselt jahtuda, eriti selge taeva ja rahuliku ilmaga. See toimub kiirgusliku jahenemise kaudu — soojus kiirgub pinnalt (nt auto katuselt) otse avakosmosesse, kus temperatuur on väga madal (~ -270 °C).

Hinnanguline jahenemine:

Tüüpilisel selgel ja vaiksel ööl:

Õhutemperatuur võib olla näiteks +10 °C, aga

Auto katuse pind võib jahtuda isegi kuni 5–10 °C madalamaks kui ümbritsev õhk, st 0 kuni +5 °C (või isegi alla nulli).

Miks see juhtub?

Selge taevas tähendab, et pilved ei takista soojuse kiirgumist tagasi atmosfääri (pilved toimivad kui soojust peegeldav tekk).

Metallpind, nagu auto katus, on hea kiirgaja (eriti kui see on puhas ja läikiv).

Soojuskiirgus (infrapunases piirkonnas) viib energiat ära otse avakosmosesse.

Kui on rahulik ilm, ei vaheta õhk kiiresti soojust jahtunud katuse ja soojema õhu vahel, mis süvendab jahenemist.

Reaalne mõju:

Seetõttu võib auto katusel tekkida kondens või härmatis, kuigi ametlik õhutemperatuur jääb selgelt üle nulli.

Näiteks öökülm võib tekkida autole või rohul, kuigi ilmajaam näitab +2...+3 °C, sest ilmajaam mõõdab õhutemperatuuri 2 meetri kõrgusel.

Kokkuvõte:

Auto katus võib Eestis öösel jahtuda 5–10 °C võrra madalamaks kui õhutemperatuur, eriti selge ja vaikse ilmaga. Jahedus võib viia härmatise või isegi jää tekkeni, isegi kui ametlik temperatuur jääb plusspoolele.

[madis64]

Auto katus võib Eestis öösel jahtuda 5–10 °C võrra madalamaks kui õhutemperatuur, eriti selge ja vaikse ilmaga.

Tõsiselt ka?
Konvektsioonist oled ka midagi kuulnud?
Võta gpt asemel põhikooli füüsikaõpik ette - on kasulikum ajaviide

Edit:
Seadsin uudishimu pärast sammud õue - maja puit ja metalltarindid on ca 12,7 kraadi (siia sinna natuke kõigub), tumedamat tooni (ca 24 tundi seisnud) autod on ca 13 kraadi s.t. väga vähe soojemad, ilmselt päikese hajutataud kiirgus läbi pilvkatte midagi mõjub.
Kui meeles seisab, peaks hommikul enne töölemineut mõõtmist kordama.

[abe]

Auto katus võib Eestis öösel jahtuda 5–10 °C võrra madalamaks kui õhutemperatuur, eriti selge ja vaikse ilmaga.

Tõsiselt ka?
Konvektsioonist oled ka midagi kuulnud?
Võta gpt asemel põhikooli füüsikaõpik ette - on kasulikum ajaviide

Edit:
Seadsin uudishimu pärast sammud õue - maja puit ja metalltarindid on ca 12,7 kraadi (siia sinna natuke kõigub), tumedamat tooni (ca 24 tundi seisnud) autod on ca 13 kraadi s.t. väga vähe soojemad, ilmselt päikese hajutataud kiirgus läbi pilvkatte midagi mõjub.
Kui meeles seisab, peaks hommikul enne töölemineut mõõtmist kordama.

mmm, hakkame lahmima ja läheme isiklikuks, mmm.

Aga mõõda öösel, tuuletu ja pilvitu ilmaga taevale võimalikult avatud võimalikult väikese soojusmahtuvusega pinna (auto, maja plekkkatus) temp ja võrdle õhu temperatuuriga. Anna siia kah teada.

[madis64]

mmm, hakkame lahmima ja läheme isiklikuks, mmm.

Aga mõõda öösel, tuuletu ja pilvitu ilmaga taevale võimalikult avatud võimalikult väikese soojusmahtuvusega pinna (auto, maja plekkkatus) temp ja võrdle õhu temperatuuriga.

Milles sa lahmimist ja isiklikuks minekut näed - ega ometi sõbraikus soovituses koolitarkust enne kirjutamist omandada selmet gpt-mõttetusele oma elu kulutada?

Tuuletud ja pilvitut ilma võid ise oodata, seni pole ma elu sees näinud jäätanud autoklaase +5 õhutemperatuuri juures.
Kondensaati/kastet aga suve lõpupoolel ja sügisel pea igal hommikul.

Nii et miks auto ja tarindi võrdlus sinu väite kohaselt ei päde?

[abe]

mmm, hakkame lahmima ja läheme isiklikuks, mmm.

Aga mõõda öösel, tuuletu ja pilvitu ilmaga taevale võimalikult avatud võimalikult väikese soojusmahtuvusega pinna (auto, maja plekkkatus) temp ja võrdle õhu temperatuuriga.

Milles sa lahmimist ja isiklikuks minekut näed - ega ometi sõbraikus soovituses koolitarkust enne kirjutamist omandada selmet gpt-mõttetusele oma elu kulutada?

Tuuletud ja pilvitut ilma võid ise oodata, seni pole ma elu sees näinud jäätanud autoklaase +5 temperatuuri juures.
Kondensaati/kastet aga suve lõpupoolel ja sügusel pea iga ilmaga.

Nii et kardad seda katset teha? Eks ma teen Sinu eest.

Minu väide on, et lahtise taeva all saab pind jahtuda õhutemperatuurist madalamale. Sina väidad, et pole võimalik?

[madis64]

Nii et kardad seda katset teha? Eks ma teen Sinu eest.

Otsesele ja teemasse puutuvale küsimusele sa ei vasta, räägid udujuttu millegi "kartmisest" - imelik on sinu sisemaailm.

Aga tee katse ära ja anna teistelegi teada.

[abe]

Otsesele ja teemasse puutuvale küsimusele sa ei vasta, räägid udujuttu millegi "kartmisest" - imelik on sinu sisemaailm.

Nii et miks auto ja tarindi võrdlus sinu väite kohaselt ei päde?

Autole tekib hommikuks kaste sellepärast, ta soojuskiirgab end kastepunktini. See võrdlus pole kohane

Vastasin ju. Selgituseks: jahtumine toimub sellepärast, et auto on avatud selgele taevale. Juhul, kui tarind on samades tingimustes, toimub samuti jahtumine (ntx maja katus, aga mitte sisemised tarindid).

[madis64]

Vastasin ju. Selgituseks: jahtumine toimub sellepärast, et auto on avatud selgele taevale.

Pool tõde, tegelikult saabub termiline tasakaal, kus auto poolt kiiratav soojus saab võrdseks välisõhust võetava soojusega. Muidu muutuks auto seistes "jäämäeks".

Küsimus on ainult selles, milline on selles tasakaaluolekus temperatuuride vahe auto ja keskkonna (õhu) vahel.

Taevas ei puhu pilli, soojuskiirgus levib igas suunas ja võib neelduda ka kuuriseinas või põranda aluses maapinnas.

Nii et analoogia auto ja põranda vahel on sisult pädev - mõlemad saavutavad oma tasakaalutemperatuuri sõltuvalt oludest ja see kas on allpool õhu kastepunkti või ei ole..

[abe]

Auto katus kiirgab ja annab soojust ära, katuse suunas soojuskiirgust pole, toimub jahtumine. Mida väiksem on konvektsiooni mõju (tuuletu ilm), seda suurem jahtumine.
Põrand kiirgab ja annab soojust ära, aga maapind kiirgab samaväärselt vastu, jahtumist ei toimu.
Aga sinu arvates, miks autole siis kaste tekib? Ja millega seletad asjaolu, et lageda taeva all olevale autole tekib kaste, aga puu all olevale tunduvalt vähem?

[madis64]

Põrand kiirgab ja annab soojust ära, aga maapind kiirgab samaväärselt vastu, jahtumist ei toimu.

Kes seda samaväärsust küll tõestanud on? Lisaks jätad sa arvestamata tuulutusõhu jahutava toime.
Lisaks on meil ka sügis, talv ja kevad kui maapind ei ole sugugi sama soe kui suvel.

Aga sinu arvates, miks autole siis kaste tekib? Ja millega seletad asjaolu, et lageda taeva all olevale autole tekib kaste, aga puu all olevale tunduvalt vähem?

Kaste tekib sellepärast, et ühel hetkel hakkab päevases soojas õhus talletunud niiskus öösel jahedamas õhus kondenseeruma - udu, kaste jne.
Sama võib toimuda ka ventileeritava põranda all - kõik sõltub konkreetsetest asjaoludest.

Puu alla parkimise kohta sõna ei võta, ise arvaksin, et puu kiirgab ise sedavõrd palju soojust ja takistab ümbritseva õhu liikumist, et auto ei jahtu sedavõrd maha ja välisõhk ei too sedavõrd palju niiskust kohale kui avamaastikul.

Nii et kui sa ei suuda näidata põranda aluspinna ja auto välispinna olemuslikku vahet väliskeskkonna mõjude suhtes, siis võib selle poleemika kokku tõmmata - kõik on kinni keskkonna ja tarindi konkreetsetes arvulistes väärtustes.