Tuulduva põranda kondents

[Mikelnait]

Tere.

Vanal suvilal vahetasin põranda. Tegu alt tuulduva põrandaga. Kui enne oli 10*10 laagide vahel klaasvatt tõrvapapi peal. Siis panin nüüd 10 cm paksuse peno(peal 2 cm osb). Eelmisel aastal ei täheldanud, kuid nüüd vaatan et peno peale tekib alla kondents. Kui põrandat tegin, siis puurisin avad suuremaks ja tegin neid juurde ka.( Ca iga 80 cm tagant)

Kondents tekib pigem põranda keskosas, mitte avade juurde. Põranda ja pinnase vahel on 20-30 cm õhuruumi. Pinnaseks liiv.

Ideid kuidas lahendada?

[alarpiirfeld]

Tere. Mitte midagi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Mikelnait]

Tere. Mitte midagi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mis mõttes mitte midagi? kõik nii vale?

[kaimagk]

Kondents on sul seal nii või naa, sest ega sa ei saa meie kliima vastu võidelda. Vale pole midagi, lihtsalt sa näed seal füüsikalisi nähtusi. Eps märgub ja tuuldub ja tal on sellest üksköik. Veidi muretsema peaks(nimelt eps ei hoia soojust nii hästi kui ta on niiske), kui see kondents on seal aastaringi.

[vuuk]

Kõik materjalid, mis on endasse imenud niiskust, juhivad soojust rohkem, kui kuivana. EPS ei ole sellepoolest erand.
Ainult, et EPS imab endasse võrrelduna paljude teiste soojustusmaterjalidega niiskust ülivähe ning aeglaselt - põhiliselt siis, kui on vette uputatud. Ja just sellepärast, et ei absorbeeri endasse kergesti vett, tekivad talle ka suhteliselt kergemini kondensaadist veetilgad. Kui need veetilgad EPS-ga külgnevat puitu ei ohusta, siis pole probleemi.

Kusjuures niiskust on enamikes materjalides alati. Kord rohkem, kord vähem - olenevalt õhu niiskuse tasemest.

Kui tegu kondensaadi tilkadega, siis me lihtsalt märkame seda. Muul juhul saame niiskusest teada numbriliselt näiteks mõõtmise teel.

[Mikelnait]

Vaatasin, et ega kondents piire ei tunne ja puittalad mille vahel peno on samuti kondentiga. ja kohad millega nad toetudava pinnasele( kivid) on niisked ca 1cm ulatuselt kivi peal ja peno vahel, mis nagu ka hea pole. Samuti oli põranda all eelnevalt vamm ja sellele kurivaimule niiskus meeldib, seepärast sai ka sealt pinnas eemaltatud, kogu vana pärand minema ja liiv asemele pandud täna 3 aastat hiljem pole vammi märke näha, samas temal on aega oodata.

Kuna hetkel veel must põrand kaalun

1. lihtsam viis - lisada keskosasse kaks ventilatrsioonitoru, mis viiks prõanda alt seina seest läbi katusele õhu välja. ja ehk aitab

2. kallim ja raskem viis, must uus põrand minema ja betoon asemele

[vuuk]

Niikaua, kui õues temperatuur võrreldes tuulduva põranda alusega tunduvalt soojem ja suhtelise õhuniiskuse tase kõrge, läbi tuulutusavade sisenev õhk transpordib niiskust alla pigem juurde.
Väga soe ja kõrge õhuniiskusega aeg sai vist sellel aastal möödanikuks.
Aga näiteks oletame, et väljas õhutemperatuur 25° ja suhteline õhuniiskus 95%, siis auru osarõhk õuekeskkonnas 3000 paskalit.
10° ja 100% suhtelise niiskuse juures auru osarõhk 1230 paskalit.
Õue poolt rõhk 1770 pa võrra suurem. Millest see kõneleb? Eks niiskus tahab liikuda suurema rõhu poolt väiksema suunas kuni ühtlustumiseni. Alles kui rõhk vastupidi, hakkab niiskus väljapoole kuivama.

On ka lahendus selline, et puittalade asemele metalltalad ja OSB asemele tsementkiudplaat.
Ühe vammitanud puittaladel väikese keldrilae asemele olen kunagi selliselt ehitanud.
Toode AS-ist tellisin 2 mm paksusest plekist C-profiilid taladeks.

[madis64]

On ka lahendus selline, et puittalade asemele metalltalad ja OSB asemele tsementkiudplaat.

Vana suvila kontekstis?

Lihtsam oleks vana maani maha tõmmata ja tänapäevasega asendada.

[Mikelnait]

Kuna põrand must, siis saaks selle lahti võtta. Kui nüüd see tuulduvale osale samuti tihendada panna maapinnale kile siis XPs(20cm) nüüd siis võimalus ja panna betoon, kuid kas lendaks mõte kui jätta need 10*10 laagid ja selle vaheline soojustus alles nö betooni asemel.

[kaimagk]

Puit (100x100mm) saab sul seal otsa sellise kohapeal kui sa ei lase puidul kuivada( tuulduda), selle see point ongi. Küsid , aga vaheleas ju samad talad ja kestavad? Konks ongi selles et põrandal tiba teine niiskuse jms liikumine. Samas betoonile meeldiks seal olla

[abe]

Tõsta põrandaaluse tempi e. soojusta pinnas ja vundament seestpoolt. Kui tuulutusauke on piisavalt peaks põrandaaluse temp ja niiskus olema samad, kui väljas ja kondensi ei tohiks tekkida?

Näiteks nii: https://blog.kiirunatalot.fi/lammin-alapohja

Soome keeles päris palju materjali selle teema kohta: https://www.google.com/search?sca_esv=c ... 41&dpr=1.5

[madis64]

Kui tuulutusauke on piisavalt peaks põrandaaluse temp ja niiskus olema samad, kui väljas ja kondensi ei tohiks tekkida?

Auto seisab sul hoovis, hommikul kere kastemärg.

[abe]

Kui tuulutusauke on piisavalt peaks põrandaaluse temp ja niiskus olema samad, kui väljas ja kondensi ei tohiks tekkida?

Auto seisab sul hoovis, hommikul kere kastemärg.

Autole tekib hommikuks kaste sellepärast, ta soojuskiirgab end kastepunktini. See võrdlus pole kohane.

[vuuk]

Tänaste tingimustega, kus õhuniiskus kõrge, põranda aluse ruumi tuulutamine läbi tuulutusavade ei anna tulemust. Vaadates ilmajaama https://www.yr.no detailset infot, ainult 2...3 tundi päeval liigub niiskus väljapoole. Ülejäänud ajast liigub sisse või on piiripealne ehk paigal. Seega õigem on augud sulgeda.
Homme sama lugu. Alates kolmapäevast olukord paraneb ja tunde on juba rohkem, kus tuuldub.
Mõjutab mitte ainult suhteline niiskus (mõlemas vaadeldavas keskkonnas) vaid ka temperatuurid, millede vahekordadest tulenevad aururõhud. Niiskus liigub suurema rõhu poolelt väiksema poole.
Ja nagu varemgi olen tähelepanu juhtinud, seda saab vaadata minu tehtud veebikalkulaatori abil:
https://vuuk.ee/kalkulaator_niiskus.php
Kuidas kasutada? Sellel on 2 vormi (keskkonda) - alumine ja ülemine. Sisestad ühe vormi väljadele õue tingimused ja teise vormi väljadele teise vaadeldava keskkonna tingimused. Kalkulaator näitab infot numbriliselt ja noolega kuhu poole niiskus liigub.
Võibolla küll väga lihtsustatult ja tegelikkus on mõnevõrra keerulisem, aga üldjoontes peaks see paika pidama.

Silmnähtava piiskade kujul kondensaadi teke autole või mis iganes materjalile ei olene aga ainult niiskuse tasemest ja pinnatemperatuurist (kastepunktist) vaid ka materjalide omadustest.
Lisa 2 materjali (puit ja EPS) samasse auto ninale. EPS kattub enam vähem samas tempos kondensaadi piiskadega nagu autogi, aga puit mitte.

[madis64]

Autole tekib hommikuks kaste sellepärast, ta soojuskiirgab end kastepunktini. See võrdlus pole kohane.

Mis vahe on - keskkonnaga soojusvahtuse aspektist - nädal aega õuel seisnud autol ja ehitustarindil?

Kumbki ei oma sisemist energiaallikat ja temperatuuri mõistes jooksevad keskkonnaga mingi viivitusega kaasa.