Vana palkmaja renoveerimine – küsimused ehitusprojekti kohta

[kunn24]

Vanasti öeldi, et igast sitast saab kipsiga sileda asja ja pärast võib sita ümbert ära korjata, püsib ka kipsi karkassi najal.

[EH.INS.]

"Kipsiga sile asi" on kaasaegne elamu???

[kunn24]

See oli irooniaga öeldud ja illustreeris kunagisi trende, kus kips ja nn euroremont olid "imevahendid". Kuid horisontaalpalkmajas kipsikarkass võis mõningal juhul tõesti muutuda kandekonstruktsiooniks. Mäluvärskenduseks, on ka püstpalkmajad.

[EH.INS.]

Irooniaga OK
Püstpalkmajadest olen "midagi kuulnud"
Ma ei suuda mõista miks peab end rebestama palkmaja putitamisega?
Kas eesmärgiks on vastavalt vajadustele funktsionaalne kaasaegne elamu?
Või on eesmärk säilitada "vana hõngus" / mingi muinsuskaitseline väärtus?
Või on seatud mingid tingimused vana säilitamiseks?
Millist rahalist kokkuhoidu annaks vana palgi säilitamine?
Kas see rahaline kokkuhoid vs funktsionaalsus on määrav?
Saaks sellest esmalt aru...

[A23]

Pigem see "vana hõnguse" säilitamine olekski peamine argument.
Nt töökaaslane, kes hetkel talukompleksiga toimetab, tal põhiline, et väljast jääks autentne, seest on kõik tühjaks teinud ja ehitab ümber.
Aga nt üks sugulane, sai päranduseks korras maja, tahtis just seesolles "vana hõngust", lasi 10 kihti tapeeti ja paberit maha kiskuda, palkidele soodapesu teha ja ilmus välja päris ilus palksein. Tal küll asi venib, enamus aega eemal.
Teisest küljest, ühe 15 a tagasi vana palkmaja elamiseks ümberehitanu kahetsusest juba varasemalt kirjutasin.

[EH.INS.]

@A23
Kas Sinu nimetatud "vana hõnguse" austajatel on see nö põhikodu?

[A23]

@A23
Kas Sinu nimetatud "vana hõnguse" austajatel on see nö põhikodu?

Ei . Aga teoreetiliselt saaks elada ka aastaringselt.

[EH.INS.]

@A23
Kas Sinu nimetatud "vana hõnguse" austajatel on see nö põhikodu?

Nendel ei ole.

No millest me siis räägime...

[A23]

@A23
Kas Sinu nimetatud "vana hõnguse" austajatel on see nö põhikodu?

Nendel ei ole.

No millest me siis räägime...

Inimesi ja nende eelistusi on seinast seina. Meenus veel üks tuttav perekond. Perepoeg sai 30'ndate püstpalkmaja. Struktuur korras, aga ei pidanud absoluutselt sooja. Soojustas ära, tegi vannitoad - vetsud jms sisse, eemaldas ahjud ja tegi õuele tahkekütusel automaatkatlamaja.
Teisele vennale oli sünnikodu nii südamelähedaseks saanud, et ehitas omale väliselt identse maja mõned km eemale. (Küll mitte palk vaid puitsõrestik)
Mõlemad siis elumajaks.

[EH.INS.]

Täitsa nõus - aga tegemist on emotsioonidega mitte pragmatismiga...

[Kalvis]

Ma ei suuda mõista miks peab end rebestama palkmaja putitamisega?
Kas eesmärgiks on vastavalt vajadustele funktsionaalne kaasaegne elamu?
Või on eesmärk säilitada "vana hõngus" / mingi muinsuskaitseline väärtus?
Või on seatud mingid tingimused vana säilitamiseks?
Millist rahalist kokkuhoidu annaks vana palgi säilitamine?
Kas see rahaline kokkuhoid vs funktsionaalsus on määrav?

Eelkõige on majanduslik kasu, vähem tööd, vähem materjale, rahaline võit. Kõik uus sisaldab lisaks vana lammutamist ja on oht KOV inspektorite külaskäiguks...
Kandevseinad ongi maja kõige olulisem osa. Viimistlust võib iga kell uuesti maha katkuda ja uuega asendada. Kandevseinte lammutamine tähendab ka uut katust ja lagesi.
Kes kopikat ei korja, rublat ei saa...
Vana maja hõng mind üldse ei huvita... (oli tuttav kes just taastas vana palkmaja vaid selle pärast)

[EH.INS.]

@ Kalvis

Jään täiesti erinevale seisukohale
Ja seda konkreetsetest kogemustest ning ehitusettevõtjate tagasiside põhjal
Kandvad seinad pole rahaliselt kindlasti mitte maja kõige olulisem osa
Ka katus ei puutu asjasse
Ehitusettevõtjate tagasiside on selgemast selgem - uue ehitamine on odavam kui vana rek kaasaegseks
Kõigele lisaks pole tulemused funktsionaalselt võrreldavad

[Kalvis]

Jään kah eriarvamusele.
Olen püüdnud ehitusmeestelt teada saada aga peamine põhjus on vist laiskus ja tööaeg. Vana maja jätkamisel peab loodiga rohkem tööd tegema ja ehitusmeestele see ei meeldi - aega kulub rohkem. Jube hea on tellijale peedistada, ma siis ei tee tööd, köhi papp välja.
Millegipärast ükski ehitusmees ei taha seda varianti - ostad materjalid kah oma raha eest - mind huvitab lõpptulemus ja võidab see kes vähem pakub. Ise vaatad - kas vana maha ja ostad kõik ka materjalid - mul on ükskõik. Pakkusin seda varianti ükski polnud nõus... (tööle lisandus ka vana lammutamine, omast taskust uue materjali ost).

[EH.INS.]

Mina ei tea "ehitusmeeste jutust" midagi
Ja ei huvita ka
Näen laual erinevaid pakkumishindu

[EH.INS.]

Aga meil on siin min 1 ehitusettevõtja - vuuk
Palun tema kommentaari
See maja on vaja saada kaasaegseks elamuks sh kõik tehnosüsteemid
Ja oletame, et palk on korras ning projektid so vana rek ja uus on olemas

Plaanis on alustada vana palkmaja renoveerimist.
Hetkeolukorras on maja vundament vajunud ning suurem osa palkidest on mädanenud.
Kavatsen vana vundamendi suures osas lammutada ja ehitada selle asemele uue.

Osa palkseintest soovin siiski säilitada – peamiselt selleks, et siseseinte viimistluses jääks nähtavale vana palk. Väljast plaanin need seinad soojustada. Need seinad, mis tuleb täielikult lammutada, ehitaksin uuesti üles Aeroc-plokkidest.

Lisaks soovin maja veidi tõsta, et teisele korrusele saaks katusealused toad. Sisuliselt läheb ümbertegemisele kogu hoone. Soojustamise tõttu suureneb ka maja välismõõt.

Saan aru, et sellise ulatusliku renoveerimisprojekti puhul on vajalik ehitusprojekt.

[pikk88]

Suht koomiline on seda eepost siin lugeda. Teemaalgataja ise oli viimati foorumil sisse logituna 17. juunil ehk siis rohkem kui kolm nädalat tagasi ja sai siit omale vajalikud vastused kätte, sest rohkem siia pole nägu näitanud. Aga järelkaja ei taha mitte kuidagimoodi vaibuda...

[EH.INS.]

Ja teemaalgataja on mõne aja tagasi ja uurib, et huvitav miks kõik pekki läks...

[vuuk]

Jään kah eriarvamusele.
Olen püüdnud ehitusmeestelt teada saada aga peamine põhjus on vist laiskus ja tööaeg. Vana maja jätkamisel peab loodiga rohkem tööd tegema ja ehitusmeestele see ei meeldi - aega kulub rohkem. Jube hea on tellijale peedistada, ma siis ei tee tööd, köhi papp välja.
Millegipärast ükski ehitusmees ei taha seda varianti - ostad materjalid kah oma raha eest - mind huvitab lõpptulemus ja võidab see kes vähem pakub. Ise vaatad - kas vana maha ja ostad kõik ka materjalid - mul on ükskõik. Pakkusin seda varianti ükski polnud nõus... (tööle lisandus ka vana lammutamine, omast taskust uue materjali ost).

Kaldun arvama, et asi saab alguse suhtumisest.
Kui on ikka nii, et töö tegija tajub tellija poolt suhtumist, et projekt olgu olematu, pinnapealne, tööde mahtude arvutamine olgu tegija poolt tasuta, pakkumuse tegemine olgu tasuta, kohalesõit tasuta (kasvõi teisest Eestimaa otsast), lõpptulemust mõõdetakse supleriga (kuigi kokkuleppimisel on jutt a la "pole vahet, peaasi, et silma all ei karju, jne"), hinnad olgu miinimum, siis enamik tegijaid ei näe mõtet.
Ma parem leian koduses majapidamises või arvuti taga mingit tegevust, kui oleksin huvitatud kellelegi suvalisele (orjapidajaliku suhtumisega) inimesele midagi tasuta või poolmuidu tegema.
Aga loodi kasutama peab ikka. Ka uusehitusel. Vähemalt mina kasutan.
Renoveerimisobjekte on mul olnud suhteliselt vähe. Peamiselt saanud tegutseda ikkagi uusehitustel. Kõige parem (ja ilmselgelt tellijatele soodsam ning tulemuslikum) on olnud teostada töid, kui eelnevad tööetapid on olnud ka minu enda tehtud.
Miks? Aga toon näite. Kui ma ise panen seinad maha, siis kõigepealt lähtun projektist ja veendun mitu korda mõõtes, et mõõtmed oleksid õiged, seinad paralleelsed jne. Ja kui ma hakkan ükskord parketti paigaldama, siis on mul palju lihtsam viimaseid parketilaudu vajalikku laiusesse saagida. Miks? Sel juhul sätin plate-saele kindla mõõdu ja saen sirinal välja. Teisel juhul pean igat lauda eri laiuseks ja kiilu kujuliseks märkima ja saagima. Esimesel juhul läheb aega tunduvalt vähem.
Aga nagu me võime lugeda tsiteeritud postitusest, inimesed ei taha tehtud töö aja eest maksta.
Aga see on vaid 1 näide. Võin tuua analoogseid näiteid tohutult.
Ja lisaks on kuradi ilus vaadata kui kõik ilusti istub, lähestikku olevad ja hästi võrreldavad jooned on visuaalselt vaadatuna paralleelsed ja ühtlased.
Vana "asja" teisele inimesele renoveerimine kipub tihti olema nagu sitast saia tegemine - no ei saa head saia. Ja väga raske on asjatundmatule inimesele selgitada, miks ei saa.
Endale renoveerides - siis on iseasi.

[Kalvis]

Oled kuulnud ehitamisest võtmed kätte? Mina olen. Ehitaja teeb projekti, ostab kõik materjalid, korraldab vajadusel isegi ehitusloa. ainus mis Tellijat esitab talle on ligikaudne hanke maht ja ehitaja võib nõrkemiseni enne pakkumise koostamist objektiga tutvuda. See meetod on üsna levinud Eestis kui mujal ja on tegelikult Tellijale kõige mugavam ja mõlemale osapoolele soodsaim. Kusjuures sobib just vägagi vana asjade üles putitamiseks.
Kuna kirjutan just selliseid ehitamise hanke mahtusi siis on protsess selge kui seebivesi. algul oli kah eelprojekt - Tellija oma projekt. Sellega oli üsna kiirelt selge - Ehitajatele oli see liiga lahja ja tuli ümber projekteerida alati. Milleks sellele raha raisata. Pvrematel ehitajatel on nagunii oma projekti meeskond olemas kes tüüpselt kasutavad ehitaja lahendusi - N: Puitkarkassmaja või mõnel lausv valmis paneelidega.
Minu kogemus on - jätsin hanke mahtu nii olemasoleva remonttöö koos renoveerimisega kui nullist uue ehitamise. alati võitsid hanke renoveerijad kuigi alati oli küsimus - kas võime ka nullist. Jah sõna oli olemas.

Võtmed kätte suurim konfliktide allikas on tellija ebaselgelt sõnastatud hanke maht. N: Tellija mõtles 200 mm lisasoojustust renoveerimisel või 300 mm kõik uus puitkarkassmaja korral. Paraku hanke mahust ei selgu see viimane eelistus. Kui tellija on loll ja ei oska mahtu kirjeldada siis on tüli majas. Ühest küljest aitab jälle tülisi vähendada tellija projekt. Samamoodi kui on määramata tolerantsid jne. muud kvaliteedi tingimused. See nõuaks minimaalselt RYL sissekirjutamist ja soovitavalt ehitajal sellega tutvumist. Või siis standardid. (väga head asjad aga tellija peaks enne ehitamist neid teadma...). Hanke mahtu tuleks kirjutada kõik standardid mis ehitamist puudutavad. Mistahes mõõteviga - lähtutakse tüli korral standardist...
Tellija kohus on kirjutada võtmed kätte meetodil nn. hall ala - tülide lahendamine, hankest taganemine jne. See on kõige olulisem, sest muidu hakatakse kohtuuksi kulutama. Peksa võib saada nii Tellija kui Ehitaja.
Vähempakkumine ongi konkurents - mõlemad saavad seda mida soovivad. Tellija minimaalsed kulud ja ehitaja omale äratasuva töö teiste konkurentide ees.

[EH.INS.]

Minu jutt pärineb samuti võtmed kätte lahendusest...
Ehitusmaksumused PP baasilt / TP ehitusettevõtja ülesanne
Lihtsustatult - ehitusmaksumus uus vs rek rõhuvas enamuses võidab madalama hinnaga uus
TP-s asi veelgi rohkem sinna kaldu - ehitajal võimalus "sättida" endale parimad tingimused
Mitte segi ajada sellega, et muudetakse tehn lahendusi parameetriliselt halvemaks