Praod plaatvundamendis

[EH.INS.]

Milles küsimus? Kui on küttetorud siis tuleb ju veel konstruktiivse plaadi peale soojustus ja ujuv plaat. Aga ujuva plaadi all on juba siis horisontaalne tasapind. Kõik on loogiline.

Selge, kui nii mõtlesid siis arusaadav
Küll aga tekib küsimus miks siis kohe paksemat ujuvplaati ei vala (hind ja tööoperatsioonide arv ning aeg - viimased kajastuvad veel omakorda hinnas)

Selge, saan siis aru, et sina alla 100mm plaadi ei teeks mitte üheski olukorras.

Saad valesti aru, on tingimused kus 80mm on OK - viide oli sellele, et enamasti mul pisut suuremad / keerulisemad projektid

Mina jällegi eeldan, et kuna kõik ei ole insenerid siis ongi mõistlik asju nii selgitada, et kõik saaks sellest aru. Nii insenerid kui ka klient, arhitekt ja kõik muud asjaosalised.

Eeldus on vähemalt minu hinnangul vale
Erialase pädevusega inimesed saavad nagunii aru
KORDUVALT ja KORDUVALT viidatud - erialaste teadmisteta inimene nt tellija vajab / vajaks erialase pädevusega konsultanti - ja minu puhul ongi nii - ma sisuliselt ei suhtle tellijaga vaid konsultandiga
Seda teenust saab osta ja igaüks
Kas seda teha või mitte on juba tellija otsus ja ka vastutus - aga ei tahaks kuulata hala oma otsuste tagajärjel sündinud jama teemal - viitan ka sellele foorumile
Ja see võiks kehtida ka eramute puhul - ja vastutustundlikud ning kvaliteeti hindavad eramute tellijad nii teevadki
Miks: sest välistab arusaamatused - tellija teab täpselt mida saab ja projekteerija teab täpselt mida selleks teha, et tellija saaks selle mida tahab

"Kõik" ja "muud asjaosalised" ei puutu üldse asjasse
Kui viitad sellele foorumile siis kaua sa peaga vastu seina jooksed? Kasvõi selles teemas...
Ja kui ainekeseks prioriteediks on hind siis polegi midagi selgitada

[porjuh]

Milles küsimus? Kui on küttetorud siis tuleb ju veel konstruktiivse plaadi peale soojustus ja ujuv plaat. Aga ujuva plaadi all on juba siis horisontaalne tasapind. Kõik on loogiline.

Selge, kui nii mõtlesid siis arusaadav
Küll aga tekib küsimus miks siis kohe paksemat ujuvplaati ei vala (hind ja tööoperatsioonide arv ning aeg - viimased kajastuvad veel omakorda hinnas)

Me vist ei räägi siin samast asjast. Ma räägin konstruktiivsest pealevalust õõnekatele, et kui seda on niikuinii vaja. Ja siis selle peale ujuvad kihid

Selge, saan siis aru, et sina alla 100mm plaadi ei teeks mitte üheski olukorras.

Saad valesti aru, on tingimused kus 80mm on OK - viide oli sellele, et enamasti mul pisut suuremad / keerulisemad projektid

No aga armatuur ja küttetoru suurus on ikka sama ju. See ju ei olene õõneka sildest.

Mina jällegi eeldan, et kuna kõik ei ole insenerid siis ongi mõistlik asju nii selgitada, et kõik saaks sellest aru. Nii insenerid kui ka klient, arhitekt ja kõik muud asjaosalised.

Eeldus on vähemalt minu hinnangul vale
Erialase pädevusega inimesed saavad nagunii aru
KORDUVALT ja KORDUVALT viidatud - erialaste teadmisteta inimene nt tellija vajab / vajaks erialase pädevusega konsultanti - ja minu puhul ongi nii - ma sisuliselt ei suhtle tellijaga vaid konsultandiga
Seda teenust saab osta ja igaüks
Kas seda teha või mitte on juba tellija otsus ja ka vastutus - aga ei tahaks kuulata hala oma otsuste tagajärjel sündinud jama teemal - viitan ka sellele foorumile
Ja see võiks kehtida ka eramute puhul - ja vastutustundlikud ning kvaliteeti hindavad eramute tellijad nii teevadki
Miks: sest välistab arusaamatused - tellija teab täpselt mida saab ja projekteerija teab täpselt mida selleks teha, et tellija saaks selle mida tahab

"Kõik" ja "muud asjaosalised" ei puutu üldse asjasse
Kui viitad sellele foorumile siis kaua sa peaga vastu seina jooksed? Kasvõi selles teemas...
Ja kui ainekeseks prioriteediks on hind siis polegi midagi selgitada

Nojah, egas midagi. Ma usun jällegi, et asju on võimalik selgitada ka nii, et mitte ainult erialase kõrgharidusega inimesed aru saaks ja kõik saavad lõpuks sellest ühtemoodi aru ja mingeid probleeme sellest ei teki kui tehnikakalne sõnavara "tõlkida" eesti keelde. Mis selle konsultandi ülesanne siis on? Kuidas tema asja tellijale selgeks teeb? Sama hästi võiks ju insener kohe tellijale asja normaalselt ära seletada. Arhitektid ju samamoodi ei mõista mingit tugevusõpetuse detaile aga pead ju vajadusel kuidagi ikka selgitama, et miks see tala nii suur peab olema vms.

[EH.INS.]

Me vist ei räägi siin samast asjast. Ma räägin konstruktiivsest pealevalust õõnekatele, et kui seda on niikuinii vaja. Ja siis selle peale ujuvad kihid

Miks seda niikuinii vaja on?

No aga armatuur ja küttetoru suurus on ikka sama ju. See ju ei olene õõneka sildest.

Õõneka sildest ja koormustest oleneb eeltõus

Mis selle konsultandi ülesanne siis on

Tagada tellijale parim insenertehniline lahendus / tulemus

Sama hästi võiks ju insener kohe tellijale asja normaalselt ära seletada

Tõsi, omaette teenus (mitte projekteerimise teenus) ja omaette hinnastamine

Ma usun jällegi, et asju on võimalik selgitada ka nii, et mitte ainult erialase kõrgharidusega inimesed aru saaks

Tahad, proovime?
Tegelikult olen ju ka proovinud ja kaugelt mitte ainult siin teemas
Tulemus on 0 või negatiivse märgiga (saad sõimata ka) ning lisan:

Kui viitad sellele foorumile siis kaua sa peaga vastu seina jooksed?

[porjuh]

Me vist ei räägi siin samast asjast. Ma räägin konstruktiivsest pealevalust õõnekatele, et kui seda on niikuinii vaja. Ja siis selle peale ujuvad kihid

Miks seda niikuinii vaja on?

Rõhk sõnal "kui", alati ei olegi. Lihtsalt tõestus, et ka pikkadel silletel on võimalik eeltõusu mitte arvestada plaadi puhul.

No aga armatuur ja küttetoru suurus on ikka sama ju. See ju ei olene õõneka sildest.

Õõneka sildest ja koormustest oleneb eeltõus

Et siis miinimumpaksus on ikkagi 80mm siis? Krt mul on tunne et me oleme jälle selle sama küna juures .

Ma küsin siis niipidi, mis on plaadi minimaalne paksus mingis kindlas lõikes, et mahuksid ära armatuur ja torud, kõik eeltõusud jms unusta korra ära, lihtsalt plaadi minimaalne paksus. Kord sa väidad, et alla 100mm ei tee, ja siis jälle, et 80mm on ka ok..

Mis selle konsultandi ülesanne siis on

Tagada tellijale parim insenertehniline lahendus / tulemus

Kas see ei olegi inseneri ülesanne?

Sama hästi võiks ju insener kohe tellijale asja normaalselt ära seletada

Tõsi, omaette teenus (mitte projekteerimise teenus) ja omaette hinnastamine

ok

Ma usun jällegi, et asju on võimalik selgitada ka nii, et mitte ainult erialase kõrgharidusega inimesed aru saaks

Tahad, proovime?
Tegelikult olen ju ka proovinud ja kaugelt mitte ainult siin teemas
Tulemus on 0 või negatiivse märgiga (saad sõimata ka) ning lisan:

Kui viitad sellele foorumile siis kaua sa peaga vastu seina jooksed?

Jah, alati ei õnnestu aga see ongi elus ikka nii. See ei ole minu jaoks piisav põhjus et mitte üritada. Jään siinkohal eriarvamusele siis lihtsalt. Kui ma vahel ei oska midagi teistele arusaadavalt selgitada, siis ma pigem näen seda nii, et ma ise järelikult ei oska piisavalt hästi seda seletada, mitte et vastaspool on võimetu seda mõistma. Ei midagi isiklikku sinu suunas, see on lihtsalt minu isiklik tõekspidamine ja filosoofia. Aga eks ma olengi loomult pigem veidi naiivne

[EH.INS.]

1. Asi selles, selle foorumi kontekstis ei õnnestu peaaegu kunagi
2. Asi selles, et kokka ei õpeta foorumi kaudu keevitama, ei õpeta ka aru saama põhimõtetest

[ping]

... Ma usun jällegi, et asju on võimalik selgitada ka nii, et mitte ainult erialase kõrgharidusega inimesed aru saaks ja kõik saavad lõpuks sellest ühtemoodi aru ja mingeid probleeme sellest ei teki kui tehnikakalne sõnavara "tõlkida" eesti keelde. ....

Ei ole vaja olemasolevaid sõnu tõlkida vaid tuleb saada aru, et erialases keeles on alati sõnadel üks ja kindel tähendus, mitte meelevaldne ilukirjanduslik tõlgendus.

Et tuleb kõigepealt teha endale selgeks sõnade tähendus, täpselt sammuti nagu arstiga tuleb rääkida arstide keeles, juristiga juristide keeles ja lukksepaga lukksepa keeles.

Kui üksteise sõnadest ei saada üheselt aru, siis ei saagi mõtestatud suhtlust tekkida.

Kindlasti on nii insener, arst või lukksepp nõus väga põhjalikult kliendile oma erialast keelt õpetama, kui klient kogu jutustamisele kulunud aja tunnihinnaga kinni maksab.

Aga kui spetsialist mõistab, et mitte midagi selgitatust pärale ei jõua, siis ei taheta isegi suure raha eest enam midagi seletada.

[EH.INS.]

pingi kommentaari nö esimene pool kirjeldab täpselt seda mida mina mõtlen erialaselt professionaalse projekteerimise lähteülesande all ja sealjuures viitan erialaselt pädevale konsultandile
Kommentaari nö teine pool ühtib täielikult minu seisukohtadega
Ühte neist ole siin isegi pakkunud - lisatingimustega
Teisele olen mitmeid kordi viidanud

[EH.INS.]

Rõhk sõnal "kui", alati ei olegi. Lihtsalt tõestus, et ka pikkadel silletel on võimalik eeltõusu mitte arvestada plaadi puhul.

Millal siis on see vajalik? Mis tõestus?

Et siis miinimumpaksus on ikkagi 80mm siis? Krt mul on tunne et me oleme jälle selle sama küna juures

Ei ole - kehtib vaid vahelagedes ja kindlates keskkonnatingimustes (kõik ei ole eluruumid)

Ma küsin siis niipidi, mis on plaadi minimaalne paksus mingis kindlas lõikes, et mahuksid ära armatuur ja torud, kõik eeltõusud jms unusta korra ära, lihtsalt plaadi minimaalne paksus. Kord sa väidad, et alla 100mm ei tee, ja siis jälle, et 80mm on ka ok..

Küsimuse esimesele osale on võimatu vastata
Küsimuse teine osa - nii ja naa - viitan veekord - oli selge viide, et vahelagedes ja minu projektides, minu projektide nö iseloom oli ka täpsustatud

Kas see ei olegi inseneri ülesanne?

Loomulikult on
Aga selleks peabki olema korduvalt viidatud lähteülesanne - viitan veel, et kirjalik - et hiljem poleks arusaamatusi
Vastasel korral on see võimatu ülesanne - sellest ka minu korduvad viited - "uks on seal"
Ja selle lähteülesande koostamine ei ole inseneri kohustus
Ta võib seda KOKKULEPPEL ja VÕIMALUSEL teha aga see on eraldi teenus - see ei ole projekteerimisteenus
On ka viidatud - mida teha lähteülesandega: projekteerida 2korruseline maja kogupindalaga 160m2???
Vt ka ülalpool pingi kommentaar ja minu vastus sellele
Lisaks on selline standard nagu EVS 932 - Ehitusprojekt
Seal on selged viited ka projekti tellija kohustustele
Ei saa eeldada, et kui lepingu üks pool ei täida oma kohustusi siis vaatamata sellele teine pool peab neid täitma
Ennetan märkust, et EVS ei ole veel leping
Ja viitan, et võib ja saab olla lepingu osa ja paljuski ongi

[T25]

7 lehte juttu, aga on keegi välja peilinud, milline see õige plaatvundament siis on. Palju paksus, kus paikneb soojustus, kui sügaval maa sees võiks plaat olla, kuidas kaitstud külmakerke eest , kuidas takistatud külmasild läbi seina plaati jms?

[EH.INS.]

7 lehte juttu, aga on keegi välja peilinud, milline see õige plaatvundament siis on. Palju paksus, kus paikneb soojustus, kui sügaval maa sees võiks plaat olla, kuidas kaitstud külmakerke eest , kuidas takistatud külmasild läbi seina plaati jms?

ON ja kuidas veel...
Aga tsiteerin ping-i

...kõigepealt teha endale selgeks sõnade tähendus...

Ega Sa ometi eelda, et nt mina (või keegi teine) teeks Sulle TASUTA projekti...
Tegelikult on ka see, mis siin on antud tavaolukorras tasuline teenus

[T25]

Ei eelda, mind huvitab põhimõtteline lahendus. Kogu maailm topib tänapäeval peno või xps plaadi alla, aga see ei pidavat ju õige olema.

Lisan veel niipalju, et omale ma plaatvundamenti nagunii ei teeks. Pinnas on savi . Kui oleks puhas liiv või kruus , siis vast julgeks teha. Ei peaks külmakerke pärast muretsema.

Nii et jõuan ikka ja alati tagasi lintvundamendi juurde. Ainus häda on selles, et tänapäeva seinad on juba nii paksuks läinud, et vundament tuleb nii tummine, et hakkab juba pommivarjendi mõõtu välja andma.

[EH.INS.]

Ei eelda, mind huvitab põhimõtteline lahendus. Kogu maailm topib tänapäeval peno või xps plaadi alla, aga see ei pidavat ju õige olema.

Lisan veel niipalju, et omale ma plaatvundamenti nagunii ei teeks. Pinnas on savi . Kui oleks puhas liiv või kruus , siis vast julgeks teha. Ei peaks külmakerke pärast muretsema.

Nii et jõuan ikka ja alati tagasi lintvundamendi juurde. Ainus häda on selles, et tänapäeva seinad on juba nii paksuks läinud, et vundament tuleb nii tummine, et hakkab juba pommivarjendi mõõtu välja andma.

Taies ulatuses loll jutt
Ja lihtsalt ei taha enam punkt-punkti haaval läbi käia
Võin KORRALIKU tasu eest osutada vastavat konsultatsiooniteenust
Parim mina öelda, on seesama ping-i kommentaar

...kõigepealt teha endale selgeks sõnade tähendus...

[T25]

Taies ulatuses loll jutt

Kui ei usu, siis vaata kasvõi bauroci enda joonist:

https://bauroc.ee/uploads/sites/2/2024/ ... bauroc.pdf

Ma tean, et sina võtaks selle plaadi aluse soojustuse ära, aga sellisel juhul kütad sa seina ja vundamendi kaudu otse maakera. Ja see on päris korralik külmasild seal.

[vuuk]

See, et ilma soojustuseta plaatvundamendi lindi osa (ribi) alt kuni VS ja põranda nurka oleks suhteline külmasild, sellega võiks ju pealiskaudsel joonisele peale vaatamisel nõustuda.
Aga... .
Siinkohal küsiks. Mis numbrilise väärtusega on omadussõna "korralik"?
Soojusjuhtivuse puhul etendab rolli külmasilla teekonna pikkus ja materjalide soojusjuhtivuste summa selles teekonnas.
Külmasillast rääkides tasuks ka enesele selgeks teha külmasilla definitsioon. Ehk, et peab olema oluliselt suurem soojusjuhtivuste erinevus. Nüüd tekib küsimus, et mis on "oluline". Ma pakuks, et oluline selles kontekstis on näiteks vähemalt suurusjärgu võrra suurem. Konkreetsel juhul võiks enne väitmist teha arvutuse ja vaadata otsa tulemuse numbritele.
Kui arvestada selles viidatud teekonnas olevaid materjale (näiteks Bauroc ECOTERM, läbi mille on teekonna pikkus 300mm + betoon 300mm), tehes nendega vastavad arvutused, siis minu hinnangul tegelikult sealtkaudu soojusenergia kadu on suhteliselt väheoluline, kui kasvõi näiteks võrrelda akende või uste kaudu väljuva soojusenergia osaga.
Samas talla all eeldatavasti ei lange temperatuur kunagi alla +2°C. Akna taga seevastu ulub külmal perioodil miinuskraadidega temperatuuriga tuul.

Sellele eelviidatud Bauroc lehelt pärit plaatvundamendi tüüpjoonisele peale vaadates ja mõeldes, et kui seda konkreetset õhukese plaadiga lahendust pole projektikoosseisus majale määranud arvutusoskusega insener, siis minu arvates pole üldse imestada, kuhu "koer on maetud".

[alarpiirfeld]

Tere. Selliseid oma pädevuse ületanud inseneride joonistusi on terve internet täis. MIda ilusam, värvilisem ja 3D-m pilt on seda usutavam - arhitektid teevad neist copy/paste ja ongi järjekordne "ehitustava" sündinud. Bauroci (ja teiste tuntud kaubamärgi all töötavatel) inseneridel on võimalus paluda appi vastava pädevusega insenere. Aga ei - peab ikka ise mingi nifnifi käki joonistama. Külmasild on seal all nurgas ka ilma plaatvundamendi alla joonistatud EPS-ta hoone energiabilansi kontekstis täiesti ebaoluline. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

[EH.INS.]

Hr Piirfeldi kommentaarile lisaks:

Repliigina vahele - see on naelapea pihta (eriti meeldib väljend "pilt" joonise asemel):

MIda ilusam, värvilisem ja 3D-m pilt on seda usutavam

Mingit bauroci tüüplahendust nimetada kontekstis "üle maailma" on ikka täitsa jabur...
Ja kahtlen isegi selles, et seal insenere palgal on...
Ja mida krd-t mind peaks huvitama, et kasvõi "üle maailma" lollusi tehakse
Siit ka minu kommentaarid nt ehitajate kohta, kes projekti kätte saades pärivad a-la: aga me seal tegime nii, teeks siin ka nii ja on üllatunud vastuses, et mind see üldse ei huvita mida te kuskil mujal teinud olete aga siin teete selle järgi mida ma projekti panin

PS

Ei eelda, mind huvitab põhimõtteline lahendus...

Vastuseks juba mainitud:

...kõigepealt teha endale selgeks sõnade tähendus...

ja siis loe kõik see teema algusest lõpuni 3x läbi
Kui siis ka aru ei saa siis polegi midagi teha - funktsionaalne lugemisoskus puudub - ikka juhtub
Tahtmata kuidagi solvata: ma ise olen selles juba ammu veendunud ja ma ei mõtle ainult seda teemat

[A23]

...projekteerida 2korruseline maja kogupindalaga 160m2

Veidi ekstreemne, aga iseenesest täiesti normaalne ülesanne. Küll aga ei anta sellist ülesannet kunagi insenerile, vaid arhitektile. Arhitekti asi on on siis uurida (või lasta büroos kellelgi) kõik asukohast tingitud piirangud, küsida tellijalt lisatäpsustusi ja kaasta õigel hetkel projekti muude erialde spetsaialistid. Esmalt sirgeldabki arhitekt paar-kolm visiooni, klient valib ühe välja või tehakse käigult ümber ja selle alusel läheb alles CAD projekteerimine lahti.
Kliendi ülesanne on valida ehitaja ja ehitusjärelvalve, viimane tuleks kaasta juba projekteerimise käigus.

plaatvundamenti ei soojustata altpoolt

Ise oma peaga poleksi ka kunagi sellise idee peale tulnud, et paigaldada vundamendi talla alla kokkusurutav materjal (plaaatvundamendil siis "tald" praktiliselt kogu pind). Aga kui vaadata, kuidas reaalselt tehakse, siis ajab segadusse küll.

---

Huvitab ka see õõnespaneeli "eeltõusu" teema. Kui saan õigesti aru, et kasutamise kägus (pealevalu, põrandakate, seadmed, mööbel jm koormus) peaks see "eeltõus" praktiliselt sirgeks või siis oluliselt sirgemaks vajuma. Kui nüüd teeme konstruktsioonilise tasandusvalu 0° kumerusega ja selle peale siis valu koos küttetorudega ja lisandub kõik muu, siis kas ei vaju põrand hoopis "lohku" selle tulemusena?
Kas ei peaks siiski "pealevalu" tegema ka veidi "kaardus"?
(Veel veidi (teoreetiliselt) häirib tõik, et kuna paneel ilmselt ei tööta võlvina ja töötab allosas paiknev sarrus, siis selle tõmbepinge väheneb just paneeli "sirgestumisel" geomeetrilisel põhjusel. Aga kuna nii tehakse, siis võib eeldada, et see pinge vähenemine on olulise tähtsuseta.)

[EH.INS.]

@A23
Arhitekt ei saa ilma insenerita (ja ka teiste osapoolteta) midagi teha
Ja antakse (minu puhul püütakse anda) insenerile selline lähteülesanne
Sina väidad, et normaalne - mina väidan, et lollus
Kui aga arhitekt teeb selle järgi ja teisi osapooli kaasamata projekti (nt EP) siis see pole projekt väid käkk

Eeltõus (ja see ei peaks olema jutumärkides) ja sellega kaasnev ("lohku", "kaardu", "sirgestumine", sarrus - täpsemalt trossid, vajumine, tõmbepinge sh eelpinge või hoopis järelpinge jms) pole selle foorumi teema - seda sai mainitud nö kõrvalpõikena

[T25]

Külmasild on seal all nurgas ka ilma plaatvundamendi alla joonistatud EPS-ta hoone energiabilansi kontekstis täiesti ebaoluline.

Väga julge väide. Arvestades millised normid järjest peale tulevad ja suund on passiivsuse poole, siis varsti ei jää lihtsalt midagi muud üle, kui maakera kütmine vundamendi kaudu lõpetada.

Teine asi on see, et külmasilla piirkondades tekib niiskuse kondenseerumise oht. Külma vundamendiplaadiga kokku puutuv läbi bauroci minev aur saab seal ilusti kondenseeruda ja auroc niiskub ning tema soojusjuhtivusomadused halvenevad võimalik et isegi kordades. Aurul pole ka kuhugi minna, sest igast otsast on ta ummuksis tiheda peno/xps-i vahel.Tuppa võib ilmuda hallitus külmasilla koha juures .

Ilmaasjata ei töötata maailmas välja lahendusi, et saaks seda külmasilda vältida. Paraku on nende hinnad liiga kallid.

Passiivmaja serti kindlasti kätte ei saa, kui ehitada taolise külmasillaga vundament, nagu piirfeld ja EH.INs siin promovad.

[T25]

Sealjuures paneme veel tähele, et EH.INsile bauroc kui ehitusmaterjal eriti ei meeldi. Ta kasutab kolumbia jms tugevamaid plokke. Põhimõtteliselt on tegemist betooniga. Ja nüüd läheb see külmasild eriti räigeks.
15cm puitsein on võrdne umbes 2m betooniga, soojusjuhtivuse seisukohast. Nii et tegemist on otsese maakera kütmisega, kui sinna jätta selline jõhker külmasild.

[EH.INS.]

1. "Passiivmaja" filosoofia võid pista endale...
2. Mitte julge väide vaid mõistlik ja täiesti põhjendatav väide ja koos numbritega
3. Kondensaat - kenasti saab vältida
4. Maksumus - ei huvita maksumus vs insenertehniliselt korrektne lahendus
Tellija aga võib objektil teha iga kell mida aga tahab - projekteerijat see ei huvita - aga ega ta siis projekti seepärast, et tellija hindab midagi "liiga kalliks" veel muutma ei hakka

[EH.INS.]

EH.INsile bauroc kui ehitusmaterjal eriti ei meeldi

Küsimus pole ehitusmaterjalis vaid no 2 ühes lahendusega
Mina eristan tarindi juures tarindikihtide erinevaid funktsioone
Ning jah - kandekonstruktsioonide materjalina mina Bauroc-t ei hinda
Ja ei hinda ka soojustusmaterjalina - vt viide 2 ühes
Bauroc nt mittekandveteks vaheseinteks (aga mitte niisketes ruumides) või karkasshoone mittekandvateks välisseinteks - OK
Külmasilla kohta vt eespool ja lisan, et see on ka välditav
Ning lisan veel: esmalt tee endale selgeks erialased terminid, seejärel ürita aru saada insenertehnilisest loogikat ja kui need asjad on selged siis räägime edasi

PS
KAUA VÕIB???

[T25]

Leidsin ühe kommetaari Viking-House nimeliselt postitajalt, kes ehitab passiivmaju. Kommentaar on aastast 2010:

There has been over 800,000 houses (some up to 10 stories high) built on EPS foundations in Scandinavia over the last 40 years with only a fraction of the insurance claims for structural failure that the UK has had over a similar period for strip foundations.

Siin on link , milliseid vundamente ta ehitab:

https://viking-house.co.uk/passive-slab ... tions.html


Nii et tundub suhtelist tavapärane ehitustava olevat EPS-ile ehitamine.

[A23]

@A23
Arhitekt ei saa ilma insenerita (ja ka teiste osapoolteta) midagi teha
Ja antakse (minu puhul püütakse anda) insenerile selline lähteülesanne
Sina väidad, et normaalne - mina väidan, et lollus
Kui aga arhitekt teeb selle järgi ja teisi osapooli kaasamata projekti (nt EP) siis see pole projekt väid käkk

Eeltõus (ja see ei peaks olema jutumärkides) ja sellega kaasnev ("lohku", "kaardu", "sirgestumine", sarrus - täpsemalt trossid, vajumine, tõmbepinge sh eelpinge või hoopis järelpinge jms) pole selle foorumi teema - seda sai mainitud nö kõrvalpõikena

Arhitekt koordineerib kogu protsessi, täpsustab kliendi soovid / nõuded, kaasab õigeaegselt teised vajalikud spetsialistid. Eriti hea, kui kogu projekteerimine toimub samas "majas", siis on kõigil võrgust alati aktuaalne versioon ees.

"Selle foorumi teema" - paljud postitused siin (ja mujal) kalduvad algsest teemast kõrvale. Küll teemaalgataja vajadusel jutu "rööpasse" tagasi suunab, kui tal veel oma teema vastu huvi jätkub.

[T25]

1. "Passiivmaja" filosoofia võid pista endale...

Seda pead sa rääkima euroonukestele, kes igasugu norme välja lasevad. Võib aga päris kindel olla, et nad ei kuula midagi, vaid lasevad oma joru edasi.

Mitte julge väide vaid mõistlik ja täiesti põhjendatav väide ja koos numbritega

Kindlasti mitte. Nagu ennist mainisin, siis 2m betooni on soojusjuhtivuselt umbes võrdne 15 cm puiduga. Ja 15 cm puitu pole ka nagu eriline norm tänapäeval. Seega matemaatiliselt ja numbriliselt on sul tarvis betoonist külmasilla katkestust , et lõpetada maakera kütmine.

Chatgtp väitel on puidust seina normidele vastas seinapaksus ca 72 cm. Normidele vastava betoonist seina paksus peaks olema 9,72 meetrit.

Need on nüüd numbrid ja matemaatika, mis on arusaadav ka 3nda klassi juntsudele. Muud pole siin midagi.


Ja mind paneb imestama ka see, kuidas seda üht kõige jõhkramat ja karmimat külmasilda alahinnatakse. Maapind on märg, niiskust täis. Ideaalne keskkond soojuse imamiseks. Isegi kui ta on 2+ kraadi. -25 kraadi õhk väljas on seevastu hõredam ja kuivem ja õhk ise on ju ka tegelikult isolaator.

Kui teha arvutus, siis läbi vundamendi maapinda kaob kordades rohkem soojust +2 kraadi juures, kui mõne väiksema külmasilla kaudu -25 kraadisesse õhku. Lihtne talupojaloogika. Muud pole siin midagi.