anomaalia rõhuga

[camillus]

Peale eelmise paisupaagi kummikoti rebenemist paigaldasin uue 150 l Elbi, misjärel algasid veidrad anomaaliad: peale eelmise päeva kütmist on järgmiseks hommikuks süsteemi rõhk praktiliselt kadunud - u 0,2-0,3 bar ning akupaagist põrandaküttesse väljuva vee pump ketrab mulinal õhku.
Pumpan siis paisupaaki matsu juurde kuni akupaagis on ca 1,2 bar ning alustan kütmisega; ajaks mil akupaagi ülemine termomeeter näitab 70 C ja alumine 50 C, on rõhk süsteemis tõusnud juba u 2,6 barini. Ülerõhuklapp ei avane ning vett kuskilt välja ei pressi, aga järgmiseks hommikuks on süsteemi alles jäänud tavapärased 0,2 bar, misjärel algab kütmisprotsess juba rutiiniks kujunenud pumpamisrituaaliga...
Mõned korrad proovisin rõhku tõsta ka mõningase veekoguse lisamisega, kuid see lõppes reeglina ülerõhuklapi avanemisega temperatuuri tõusu korral. Elbi kummikott on terve, süsteemis nähtavad lekkei puuduvad.
Katel Atmos 32, akupaak 2000 l, köetavat pinda ca 120 m2, majal 2 korrust: 1 korrus põrandaküte + radikad, 2 korrus radikad; katlasõlm keldris.
Värsked ideed ja nõuanded on oodatud - endal on juhe juba lõplikult koos...

[dumbuser]

Kuskohas sa seda rõhku tõstsid ?
Ülejäänu on teoreetiliselt selge. Paisupaagi eelrõhk on niipalju suur, et vesi sinna ei lähe. Segaseks jääb, et kuhu see vesi siis läheb. Aga nagu ma aru sain siis on sul seal vee hulk ühtlane aga muutub paisupaagis oleva rõhu väärtus ? Veel segasem on see, et mis rõhku sinna piasupaaki juurde pumbatakse. Mina olen siiani sedasi aru saanud, et kogu süsteem on ideaalis koguaeg ühtlase rõhuga. Ja see ühtlus saavutatakse paisupaagiga. MIlles on siis see kummikott. Ühelt poolt pressib vesi teda väiksemaks ja teiselt poolt pressib gaas (see ei ole tavaline õhk, vähemalt tehasest väljudes) seda kummikotti suuremaks. Ja tuleb leida selline gaasisurve mille puhul vesi veel seda gaasi kläbi kummikoti suudab kokku pressida, selle asemele, et läbi ülesurveklapi kuskile laia maailma kaduda. Aga kirjeldusest sain ma aru, et sul ei ole vaja üleüldse vett lisada, küll aga lisad sa paisupaagile midagi, mis hiljem kuskile teadmata suunas ära kaob ?
Või sain ma üleüldse valesti aru ?

[camillus]

Rõhku tõstan paisupaagi täiteventiilist autopumbaga. Paisupaagis on hommikuti täpselt sama rõhk, mis akumulatsioonipaagis ehk siis 0,2-0,3 bar, seega pole kindlasti mitte tegemist paisupaagi liigse eelrõhuga. Segane on see kupatus minu jaoks samuti.
Resümeerides oleks kindlat visiooni omavate spetsialistide pakkumised teretulnud - asjatundja koduvisiidit on ilmselt möödapääsmatu

[dumbuser]

Hmm. See paisupaagi eelrõhk on selline asi, mis peab olema üks ja sama. Kuna vesi allub kokkusurumisele palju vähem kui õhk siis peab see ülejääk paisupaaki minema. Ehk siis süteemi kogurõhku ei reguleerita gaasi lisamisega. Vett peab panema niipalju, et oleks töörõhk. Mõõda nüüd paisupaagi rõhk sellisel juhul, kus tal ei ole vee poolt mingit survet. Selle reaalse väärtuse arvutamiseks on eraldi valem ka olemas. Kui sul on see paagi eelrõhk õige siis jäta ta selliseks nagu ta on ja edasine jama rõhukao puhul on siis see, et vedelik lahkub süsteemist teadamata kohas. Eeldame, et paisupaak ise on töökorras. Paisupaagi korrasolekut saad ju ka kontrollida. Mõõda rõhk, pane kirja, siis tee oma ööpäevane protseduur kütmisega. Paisupaaki ära näpi sel korral. Ja siis mõõda uuesti rõhk. Väärtused peavad olema samad. Mõõtmised tee siis selliselt, et vesi ei avaldaks mingit survet sellele kummimembraanile. Veel on pisike võimalus, et see kummimembraan on üleüldse kesta küljes kinni. (Kuigi sel juhul peab juba kirjelduse põhjal ventiil lekkima.) Sellisel puhul on kõige lihtsam veetrassist sinna lihtsalt vett lasta. See surve on niipalju suur, et suudab üldjuhul selle membraani sealt kesta küljest lahti pressida.
Kuskohas see süsteem asub ? Aadressi mõttes siis.

[camillus]

Tänud soovituste eest, kuid moel või teisel olen erinevate mateeriate lisamisega n hulga katsetusi juba teostanud, mille tulemusena segadus ainult süveneb. Fakt on see, et kui rõhk akumulatsioonipaagis on olematu, siis on ta seda ka paisupaagis; samas paisupaagi membraan ei leki.
Aadressi mõttes asub kõnealune gaasireaktor Tallinnas Nõmmel.

[dumbuser]

Ma ei saa aru ? Akupaak ja paisupaak ongi ju kokku ühendatud, jäigalt. Neis peabki samasugune rõhk olema, kui süsteem töötab. Ainuke uba on selles, et paisupaak ei ole süsteemi jaoks nö konstantne ruumala. Vastavalt süsteemi rõhule ta paisub. Nüüd sa väidad, et survestad süsteemi sel hetkel, kui vesi on jahtunud. Saad mingi surve. Vesi läheb soojaks, surve suureneb. Vesi jahtub maha surve väheneb, aga mitte esialgse surveni, mida sa enne kütmist sinna pumpasid, vaid ta langeb veel madalamale. Ja sa pole ikkagi suutnud teada saada kuhu see lisatud gaas kaob mida sa sinna survestamiseks juurde pumpad. Teoreetiliselt saab see gaas lahkuda ainult ja ainult paisupaagi ventiili kaudu. Juurde sa ju pumpad ka sealtkaudu seda. Praktikas muidugi võib ta ka selle kummimembraani kaudu minekut teha, mis on aga uue paagi puhul üsna vähetõenäoline aga mitte võimatu. Sel juhul peaks ta miema vette ja sealt siis omakorda mõne õhueraldaja kaudu veest väljma. Mind hakkab juba huvitama, et misasi seal valesti on. Saada mõni telnumber mailile : meistrimees@email.ee siis saaks kokku leppida, et asja elusuuruses näha.

[tcumen]

Camillus, tee üks tassitäis seebivett, pumpa paisupaagile rõhk sisse, ja pintselda see paak seebiveega üle. Eriti ventiil ja liitekohad. Kui leke on, hakkab mullitama. Ja pumpa nats rohkem, kui tavaliselt.
Kui leket pole, peab see õhk minema süsteemi, seega kott ikkagi katki. Sel juhul peab ventiili vajutamisel või eemaldamisel sealt vett tulema (eeldusel, et süsteemis rõhk on).
Edu.

[warlock]

paisupaagi vahetuse käigus sattus kindlasti süsteemi õhku. võtab aega, enne kui see lõplikult sealt välja tuleb. kui sul on automaatõhutus, siis alguses õhk langebki sedamööda kuidas õhk välja tuleb.
on sul paisupaak ikka korralikult veega täitunud? seal on tavaliselt mingi ventiil sisendis, mis mõnikord laseb suht halvasti vett paispaaki ja sealt jälle välja ning paisupaak reguleerib rõhku viitega.

[tcumen]

Kas viga sai leitud? Kui jah, anna siia kah teada. Lihtsalt huvitav oleks teada.

[lembitl54]

Rõhku tõstan paisupaagi täiteventiilist autopumbaga. Paisupaagis on hommikuti täpselt sama rõhk, mis akumulatsioonipaagis ehk siis 0,2-0,3 bar, seega pole kindlasti mitte tegemist paisupaagi liigse eelrõhuga. Segane on see kupatus minu jaoks samuti.
Resümeerides oleks kindlat visiooni omavate spetsialistide pakkumised teretulnud - asjatundja koduvisiidit on ilmselt möödapääsmatu

oled kontrollinud seebiveega kas paisupaagi ventiil peab

[hannes178]

Tervist. Ei hakka uut teemat tegema,mure vist pea sama.
On hakanud ka äkki jupsima.
Hommikul akupaagi rõhk pea 0 bar , hakkan kütma,lükkan pumbad sisse, koliseb nii mis hirmus.
Oleks nagu vett vähe. Ja kui kogu paak soe, 80 kraadi, siis akupaak 1,3 bar.
Enne oli külmalt 0,7 bar akupaak, ja kui 2000 l 80 kraadi on, siis ~1,3bar. (paisupaagi klapp ka ~ sama bar, kui rohkemaks läheb, laseb vett vähemaks).
Mismoodi ma saan süsteem täita nii, et kogu süsteem on kindla peale täitsa täis?

[M metsast]

Kindel, et kaitseklapp avaneb 1,3 bar juures, mitte 3 bar? Huvitav miks nii madal? Kui tõesti nii, siis lase paisupaagist õhu rõhk 0,5 bar peale (seejuures vee rõhk peaks 0 olema)