Päikselt tuleb energiat ainult pool ööpäeva ja pimedal ööpäeva poolel kiirgub soojusenergia maailmaruumi poole.
... ühele pinnaühikule. Kui maakera pöördub päikese suhtes, siis soojusenergia lahkub maalt kosmose poole, millisel viisil sõltub hetke atmosfäri omadustest.
Maa sees on veel teine "päike" ka olemas, mis annab energiat. Seesamune sisemine päike on ka põhjuseks, miks Veenusel on meeletu temperatuur ja tihe atmosfäär. Päikesevalgus Veenusel maapinnale praktiliselt ei jõuagi ( ainult 1-2%) ja seetõttu nn kasvuhooneefekt seal ei saa üldse pilli puhuda, kuigi Veenusest on tehtud kasvuhooneefekti postripoiss. Valgus ei jõua seal ju maapinnani tiheda atmosfääri tõttu.Päikeselt tuleb ju kogu aeg energiat juurde.
Kõige olulisem temperatuuri mõjutaja on siiski päike. Selles võite veenduda poolustel või siis öösel. Veenust ei maksa Maaga võrrelda, liiga palju erinevusi. Vedela vee puudumine (keskmine pinnatemperatuur 462 °C), lähedus päiksele, päikesetuulte eest kaitsva magnetvälja puudumine, ööpäev kestab 243 meie ööpäeva, väike kalle- puuduvad aastaajad jne.T25 kirjutas: 09 Juul 2023, 10:26Maa sees on veel teine "päike" ka olemas, mis annab energiat. Seesamune sisemine päike on ka põhjuseks, miks Veenusel on meeletu temperatuur ja tihe atmosfäär.Päikeselt tuleb ju kogu aeg energiat juurde.
Et ma pean nüüd vareste ja värvuliste toitmise lõpetama ja mingi potjomkinlusega hakkama tegelema? Aga mis saab linnukestest? Peab oma meilboksi spämmifiltrit kohendama.Tere!
Tuletame Teile meelde, et alates 1. juunist k.a. muutus biojäätmete liigiti kogumine kohustuslikuks kõikidel Tallinna kinnistutel, sõltumata sihtotstarbest või elamu tüübist. Biojäätmed tuleb koguda tekkekohal eraldi mahutisse ja anda üle jäätmevedajale (Tallinna jäätmehoolduseeskiri § 9 lg 1). Biojäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostamist, kuid minimaalselt kaks korda kuus.
Jäätmevedaja andmetel ei ole Teie kinnistul biojäätmete äraveo lepingut sõlmitud ega taotletud nõusolekut tekkekohal kompostimiseks. Palume Teil viivitamatult korraldada oma kinnistul biojäätmete liigiti kogumine.
Biojäätmed on biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning toidu- ja köögijäätmed. Aia- ja haljastujäätmed on näiteks niidetud muru, puulehed, umbrohi, lõikelilled, hekipügamise jäägid, riknenud õunad. Toidujäätmed on näiteks riknenud toit, puu- ja köögiviljade koored, kalaluud, kondid, muna- ja pähklikoored, kohvi- ja teepaks koos filtriga, potitaimed ilma potita. Biojäätmete mahutisse võib panna ka teisi biolagunevaid jäätmeid nagu salvrätid, majapidamispaber ning papist munarestid.
Üksikelamu, paarismaja, üksikelamuna registreeritud ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga kinnistul ei pea olema biojäätmete mahutit juhul, kui köögi- ja sööklajäätmed kompostitakse samal kinnistul, kus tekkivat komposti on võimalik ära kasutada ning asukohajärgselt linnaosavalitsuselt on saadud nõusolek köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimiseks (Tallinna jäätmehoolduseeskiri § 9 lg 2). Nõusolekut saab taotleda Tallinna jäätmevaldajate registri iseteenindusest, kuhu tuleb lisada foto aias olevast kompostrist. Iseteeninduse aadress on https://evald.ee/tallinn/app/jaatmekaitlus/. Kui Tallinna jäätmevaldajate registrit ei ole võimalik kasutada, siis tuleb esitada allkirjastatud taotlus koos kasutatava kompostri fotoga oma asukohajärgsele linnaosavalitsusele.
Ühise õuealaga paarismaja, kuni kahe ridaelamuboksi või kuni kahe kõrvuti asetseva üksikelamu kinnistul on lubatud kasutada kompostrit ühiselt. Selleks tuleks täita ühiskompostri kasutajate vaheline leping, mille leiab siit. Kui leping on osapooltel täidetud ja allkirjastatud, siis palume saata see e-posti aadressile jaatmed@tallinnlv.ee. Palume kirjale lisada ka foto aias olevast kompostrist, kui see pole juba sisestatud Tallinna jäätmevaldajate registrisse.
Soovi korral võivad kõrvuti asetsevad kinnistud kasutada biojäätmete kogumiseks ka ühismahutit. Ühismahuti kasutamiseks tuleb kasutajate vahel sõlmida ühismahuti kasutamise leping ning leppida kokku, kes sõlmib piirkonna jäätmevedajaga mahuti tühjendamiseks lepingu ning kuidas toimub mahuti tühjenduse eest tasumine. Ühismahuti kasutajate vahelise lepingu leiab siit. Kui leping on osapooltel täidetud ja allkirjastatud, siis palume saata see e-posti aadressile jaatmed@tallinnlv.ee.
Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda oma piirkonna jäätmevedaja AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus poole e-posti aadressil info@tallinnavedu.ee.
Muude probleemide ja küsimuste tekkimisel palume pöörduda Nõmme linnaosavalituse poole e-posti aadressil nomme@tallinnlv.ee või Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna poole e-posti aadressil jaatmed@tallinnlv.ee.
Rohkem infot biojäätmete, ühismahutite ja ühiskompostri kohta leiab korduma kippuvate küsimuste alt.
Palume Teil viivitamatult korraldada oma kinnistul biojäätmete liigiti kogumine. Täname Teid koostöö eest!
Lugupidamisega
Joosep Vimm
abilinnapea
Tallinna linn
Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn
Võtan enda eksisteerimise aega siin planeedil mõistusega ja saan aru, et ei ole surematu, kuid no nii väga tahaks näha seda, et kuhu bürokraadid koos bürokraate sponsoreerivate ärikatega oma "roheliste jaburuste" väljamõtlemisega jõuavad ja millal jõuab neile kohale reaalsus.kunn24 kirjutas: 15 Juul 2023, 00:19 "Roheline" ajuden*ss käib täie hooga, paar päeva tagasi saadeti mulle tore kiri:
Et ma pean nüüd vareste ja värvuliste toitmise lõpetama ja mingi potjomkinlusega hakkama tegelema? Aga mis saab linnukestest? Peab oma meilboksi spämmifiltrit kohendama.Biojäätmed tuleb koguda tekkekohal eraldi mahutisse ja anda üle jäätmevedajale (Tallinna jäätmehoolduseeskiri § 9 lg 1). Biojäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostamist, kuid minimaalselt kaks korda kuus. ...
Miks ma ei imesta Musta-, Lasna- jne mägede kortermajades pesitava loodusliku liigirikkuse üle(tarakanid)? Ikkagi elusloodus! Ja siis on olemas firmad, kes pakuvad loodusliku liigirikkuse hävitamist! Ikka väga jabur! Või on mul mingi väärastunud mõtlemine? Naaberiigis on tarakanid vist lausa õnne/rikkuse enne, keda võetakse purgiga uude koju kaasa? Mind huvitaks, et kuidas sellises situatsioonis käituvad munadega puudekallistajad, kes ennast aheldavad paju(remmelgas on tegelikult palju kõlavam nimetus paju kohta) külge? Käed on ju aheldatud? Sunnivad sääske mujale lendama mõttejõuga? Aga aju hallrakkude arv on puudekallistajatel vist väga piiratud kogus?
Biolagunev kilekott? Miks mulle tundub, et biolagunevate kilekottide(!) tootmine on vist väga-väga suure miinusmärgiga rohelisuse mõttes?Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed võib kogumismahutisse panna lahtiselt, st keegi ei käsi biolagunevat kilekotti kasutada. Kes keelab sul tühjendada kasvõi iga päev? Mina nt tühjendan 2-4p järel ja haisu üle ei kurda.Urmas kirjutas: 15 Juul 2023, 11:55... , kuid olen talle maininud, et haisema läheb juba 2-3 päevaga. Kas pean kannatama haisu 2-3 nädalat või tühjendama oma kapialust biokonteinerit tihedamini? Kui tihedamalt, siis ma ei ole ju roheline, sest biojäätmete kasti käib ka kilekott, mis on roheliste arvates pähh?
Jään ikkagi arvamuse juurde, et need ärimehed, kes soovivad meie biojäätmeid, peaksid selle tooraine eest maksma, mitte et meie peaksime maksama peale ....
Oi jeerum-jeerum! Ja siis jätan meie pisikese 10l haisva kastikese pesemata kui kilekotti ei kasuta? Mõtled ka vahest enne oma mõtte kirja panemist? Jah, võiks ilma kilekotita biojäätmeid koguda, aga pesta on köögikapis asuvat kasti ju ikka ja seda puhta joogiveega kui samal ajal Somaalias lapsed surevad nälga ja janusse, sest neil ei ole midagi süüa ega juua, kuid meie viskame ära toidujäätmeid ja peseme jäätmete kastikest puhta joogiveega. Kusjuures ma pean maksma biojäätmete kastikese hügieenilisena(mitte haiseva) hoidmise eest puhta vee kasutamise ja kanaliseerimise eest. Ühtede ärimeeste idee pärast peame tegema x-kordseid kulutusi. Kui kapis asuvat biojäätmete kastikest ei pese, siis varsti on külla oodata KOV sotsametnikku, kes tuli kontrollima naabrite kaebust kõrval/all/üleval olevast korterist tuleva haisu asukoha kindlaks tegemiseks. Jabur ei tundu või?val kirjutas: 15 Juul 2023, 21:01 Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed võib kogumismahutisse panna lahtiselt, st keegi ei käsi biolagunevat kilekotti kasutada. Kes keelab sul tühjendada kasvõi iga päev? Mina nt tühjendan 2-4p järel ja haisu üle ei kurda.
Miks osadel on mõtlemine ainult oma ja tumeroheliste idee mätta otsast? Miks Ulli-Greta ei käi ÜRO-s esinemas nii nagu ta sündis? Riietudes ja reisides ta raiskab ju planeedi Maa ressursse! Isegi ÜRO esinemiselt tuli koju enda arvates roheliselt. No ei olnud see viikingite aegne purjekas. Purjeka ehitamise ei maksnud midagi! Ja mitte, et mind huvitaks tema paljas keha, vaid paljalt trepil istudes annaks ta eeskuju taastumatute ressursside raiskamise vastu.
val kirjutas: 15 Juul 2023, 21:01 Kui sa oma hinnakirja https://marjamaa.ee/documents/380086/72 ... .2021..pdf
vaatad, siis näed, et keegi maksab nende eest ja sina maksad sellevõrra vähem. Konkreetselt segaolmejäätmed 80l konteiner 2,23 € ja biojäätmed 0,14 €. See on ca 16 kordne hinnavahe.
Urmas, sa oled vist unine juba, et rohkem võimalusi ei näe. Meil pannakse kastikesse tavaline must prügikott ja kallatakse see vasatavalt vajadusele tühjaks (5-10 päeva tagant, mulle tundub.) Kui kott peale tühjendamist haiseb, läheb olmekonteinerisse. Kui ei, läheb uuele ringile. Kast kãib pesus ka, vist kord aastas umbes.Urmas kirjutas: 22 Juul 2023, 01:59Oi jeerum-jeerum! Ja siis jätan meie pisikese 10l haisva kastikese pesemata kui kilekotti ei kasuta? Mõtled ka vahest enne oma mõtte kirja panemist? Jah, võiks ilma kilekotita biojäätmeid koguda, aga pesta on köögikapis asuvat kasti ju ikka ja seda puhta…val kirjutas: 15 Juul 2023, 21:01 Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed võib kogumismahutisse panna lahtiselt, st keegi ei käsi biolagunevat kilekotti kasutada. Kes keelab sul tühjendada kasvõi iga päev? Mina nt tühjendan 2-4p järel ja haisu üle ei kurda.
Kohe näha, et algaja. Alguses katsetasin ka biolagunevat kilekotti, aga mulle piisab sellest kui panen kasti põhja 2-3 köögi salvrätiku kihti, mis imab niiskust ja ei lase kraamil põhja külge kleepuda. Kui materjal on olnud vedelam, siis loputan kasti üle, aga iga kord pole see vajalik. Loputamise veekulu on ca 0,5-1 l. Kui väljas on vihmaveetünn, siis ei pea isegi kraanivett kasutama.Urmas kirjutas: 22 Juul 2023, 01:59 Oi jeerum-jeerum! Ja siis jätan meie pisikese 10l haisva kastikese pesemata kui kilekotti ei kasuta? Mõtled ka vahest enne oma mõtte kirja panemist? ...
Ja kuhu lähevad need 2-3 köögi salvrätikut, need komposti vist ei sobi, vähemalt kunagi Tartu veevärgi keegi spets rääkis, kuidas reoveepuhastuse üks probleeme olla, et inimesed teadmatusest kasutavad WC paberi asemel pabertaskurätte ja neid köögi- ja majapidamispabereid, kuhu paberi tugevuse( köögipaber märgudes ei lagune aga wc paber laguneb kergesti) tõstmiseks on lisatud paberimassile plastkiudu ja see plastkiud sattudes puhastusseadmetesse, ei taha komposteeruda, kipub kogunema ja ummistab seadmeid, mille tõttu tuleb seadmed seisata ja puhastamine toimub käsitsi inimtööjõuga.val kirjutas: 24 Juul 2023, 09:18.. Alguses katsetasin ka biolagunevat kilekotti, aga mulle piisab sellest kui panen kasti põhja 2-3 köögi salvrätiku kihti, mis imab niiskust ja ei lase kraamil põhja külge kleepuda.
Beebimähkmed, hügeenisidemed, niisked salvrätid ja plaastrid on teine teema ja lähevad olmejäätmesse. Tavaline poes müüdav köögi salvräti rull e täpsema nimega majapidamispaber on valmistatud 100% tselluloosist ja sobib biojäätmesse väga hästi: https://www.ragnsells.ee/wp-content/upl ... nsells.pdfPrill kirjutas: 24 Juul 2023, 09:52 Ja kuhu lähevad need 2-3 köögi salvrätikut, need komposti vist ei sobi, vähemalt kunagi Tartu veevärgi keegi spets rääkis, kuidas reoveepuhastuse üks probleeme olla, et inimesed teadmatusest kasutavad WC paberi asemel pabertaskurätte ja neid köögi- ja majapidamispabereid, kuhu paberi tugevuse( köögipaber märgudes ei lagune aga wc paber laguneb kergesti) tõstmiseks on lisatud paberimassile plastkiudu ...
Need võivad ju pisut tselluloosi sisaldada aga paberilaadse toote alla need üldiselt küll ei mahu. Niiskeid salfakaid ei tea, ei kasuta, niisked autopühkimise lapid on mittekootud kangas. Mähkmed on geeli täis ja õhuke kiht kangast. Tselluloosist/paberist plaaster - see ei püsiks koos. Väikesed beežid on plasti-, suuremad rullid kangapõhised.Prill kirjutas: 24 Juul 2023, 09:52 ...beebimähkmed, hügeenisidemed, niisked salvrätid, plaastrid ja ka muud paberilaadsed tooted
Ja see ei olegi kulu või?
Ja-jaa, Tallinnas, Õismäe "hiina müüri" iga trepikoja ees on vihmaveetünn.val kirjutas: 24 Juul 2023, 09:18 Kui väljas on vihmaveetünn, siis ei pea isegi kraanivett kasutama.
kas mägede trepikodades olevad olmeprügi šahtid on kinni keevitatud või funktsioneerivad nagu vanasti? Ei saa kõike vaadata ainult eramaja vaatevinklist.Mul maal või kodus keldris lagunes üks Maxima kirjaga fossiilsest materjalist valmistatud kilekott mingi 5-6 aastaga praktiliselt tuhaks. Praaktoode?Prill kirjutas: 24 Juul 2023, 09:52 Rääkige neist biolagunevatest kilkottidest, kas komposteeruvad ilusti?
Meil on usuvabadus ja igaüks usub mida tahab. Mina olen loodusteaduste taustaga ja ei usu grammi võrragi nafta rahadega tehtud muinasjutte. Tarkade ehk siis kliimamuutust uurivate teadlaste seas valitseb inimmõju osas konsensus: "Inimese mõju kliimasüsteemile on selge. On äärmiselt tõenäoline (95–100% tõenäosus), et aastatel 1951–2010 oli globaalse soojenemise peamine põhjus inimmõju."xxx111 kirjutas: 09 Aug 2023, 10:53 ...Kas kliima soojeneb - tõenäoliselt (mitte kindlalt) Kas see on inimtegevuse tagajärg - täiesti omaette teema