Päikesepaneelide reaalne tootlikkus

[ping]

Geograafi tunnist mäletan - suve ja talvise tõusunurga erinevus on 22 kraadi. JAH, kui tahad tootlikuust talvel tõsta peaks alusel olema talvine positsioon, mis tõstab paneele 22 kraadi.
Peamine probleem on aga - talvel on päikest vaid paar tunnikest - selle vastu aitab vaid ekvaatorile kolimine.

Päikese keskpäevast kõrgust pööripäevadel on kerge arvutada. Põhjapoolkeral lahutage 90º-st oma asukoha laiuskraad ja liitke sellele suvisel pööripäeval 23½º (talvisel lahutage 23½º). Teeme proovi. Minu elukoha laiuskraad on ligikaudu +40º. Seega 21. juuni keskpäeval seisab Päike kõrgusel: 90º– 40º + 23½º = 73½ º, s.t. kõrvetab pealage ja varjud on lühikesed. Stockholmis ja Tallinnas aga, kus laiuskraad on +59º, ei ulata Päike suvel 54½ kraadist kõrgemale.

Talvisel pööripäeval, 21. detsembril, on New Yorgis Päikese kõrgus keskpäeval 26½º, Stockholmis ja Tallinnas aga ainult 7½º (sirutage käsi horisondi suunas ja hoidke pöial püsti). Pole ime, et Eestis on talvel nii lühike päev. Detailsem arvutus näitab, et New Yorgi laiuskraadil saavutab Päike juba 1. aprillil selle kõrguse, mis tal Tallinnas on alles suvisel pööripäeval.

https://www.eesti.ca/aastaaegadest/arti ... %C3%A4eval.

[vtl]

Päris suur potensiaal jääb kasutamata kui lumi on peal. Asi tundub tihti olema selles, et ei osatud sellega arvestada, et aeg-ajalt oleks vaja paneele ka hooldamas käia.

Ma mõned postid ülevalpool just kirjutasin, et ei, ei jää suur potentsiaal kasutamata, kui lumi on peal.

Selgitan uuesti. Paneelid on libedad ja kui nad just päris horisontaalselt paigaldatud ei ole, siis niikui vähegi päikest on, libiseb lumi ise pealt maha. Ja KUI ei libise, siis on päikeseenergiat/valgust nii vähe, et paneel ei tooda ka puhtana märkimisväärset energiat.

Praktiline kogemus. Esimesel talvel ma üritasin paar korda detsembris-jaanuaris paneelidelt lund maha tõmmata. Mul on selleks spetsiaalne pika teleskoopvarrega T-kujuline katuse lumest puhastamise tööriist. Tulemus oli see, et 14kW võimsusega päikesepark hakkas tootma suurusjärk 300...500W võimsust. Ehk puhastamiseks kulunud aeg ei kompenseerinud isegi saadavat elektrihinda McDonaldsi teenindaja palgatasemel.

Kusagil veebruari keskpaigast alates suutis päikesepaisteline ilm juba poole päevaga paneelid ise puhtaks sulatada. Kui juba kusagilt servast päike peale paistma ja tootma hakkab, siis muutub paneel veidi soojemaks ja lumi libiseb kogu ulatuses maha. Ja sellise veebruaripäikesega on pargi toodang juba üsna lähedane tippvõimsusele 10...12kW.

Seega hooldada pole seal suurt midagi. Detsembris-jaanuaris lund kraapides võid pigem paneelidele viga teha, aga tootmist ei tule sealt lumega ega lumeta. Veebruar-märts on juba isepuhastuvad kuud ja siis saad ka toodangut.

Seega tulebki arvestada, et november-detsember-jaanuar on meie laiuskraadil olematu tootlusega ja selle rütmiga tulebki arvestada.

PS. Õietolmu jms. puhub tuul ära ja peseb vihm maha. Mul on küll viilkatuse tagumisel poolel käigusild hoolduseks olemas, aga senise peagi täituva kolmeaastase kogemuse järgi ei ole olnud kordagi vajadus paneele pesta vms. viisil "hooldada".

[Ac457765]

Jura vaadata ikkagi kui paneelid talvel lumised ja kevadel/suvel mingi muu pa*aga kaetud on ja ikkagi mingi potensiaal kasutamata jääb. Kui külmal talvepäeval päike hommikul madalalt paistma hakkab, võtab ikka tükk aega kuni lume ära sulatab. Mingi teema pidavat olema ka sellega, et kui osa paneeli on kenasti päikese käes ja toodab mühinal ning osa on varjatud, siis tekib mingi ülepinge ja võib midagi ära rikkuda või siis automaatselt ei lasegi toota nii palju kui võiks, päris detailselt ei mäleta.

[xxx111]

Täiesti mõttetu vaidlus...
Siin räägivad PV omanikud oma kogemusest ja reaalsete numbritega...
Kui kogemus näitab, et hooldus tootlikkust ei paranda (või ei paranda märkimisväärselt) siis milleks selle vastu vaielda?
Ma ei näe küll põhjust kahelda PV omanike jutus...(so ma ei näe põhjust miks nad peaks jama ajama)

[Ac457765]

Keegi ei vaidle. Nagu ütlesin, mu jaoks "Jura vaadata ikkagi kui paneelid talvel lumised ja kevadel/suvel mingi muu pa*aga kaetud on ja ikkagi mingi potensiaal kasutamata jääb". Mu jaoks näitab see, et paneelide omanikud on laisad ja ei viitsi neid hooldada, üritades end välja vabandada, et seda pole vaja teha. Ükskõik kui suur see kasutamata jääv võimsus on ja seda ei saa ka ühe (või mõne üksiku) kasutaja kogemuse põhjal öelda, et kõigile täpselt ühesugune mõju on, oleneb juba paneelide nurgast ja täpsest suunast (mõni paneb täpselt lõunasse, mõni lõunast natuke ida või lääne suunas...), millisest suunast tuulega lumi tuiskab, rannikul ja kaugemal sisemaal erinevused jne...

[rst]

Jura vaadata ikkagi kui paneelid talvel lumised ja kevadel/suvel mingi muu pa*aga kaetud on ja ikkagi mingi potensiaal kasutamata jääb. Kui külmal talvepäeval päike hommikul madalalt paistma hakkab, võtab ikka tükk aega kuni lume ära sulatab. Mingi teema pidavat olema ka sellega, et kui osa paneeli on kenasti päikese käes ja toodab mühinal ning osa on varjatud, siis tekib mingi ülepinge ja võib midagi ära rikkuda või siis automaatselt ei lasegi toota nii palju kui võiks, päris detailselt ei mäleta.

Ehk siis tegelikult sul pole aimugi kuidas päikesepaneelid ja inverter töötavad aga PIDI MINGI teema olema jah nendega.



Mul sai 15kW park 2022 septembris üles ning see on 10.nda märtsi seisuga toodetud elektri kogused.

[Ac457765]

Ehk siis tegelikult sul pole aimugi kuidas päikesepaneelid ja inverter töötavad aga PIDI MINGI teema olema jah nendega.


Mul sai 15kW park 2022 septembris üles ning see on 10.nda märtsi seisuga toodetud elektri kogused.

Mida ma su numbritega peale hakkan?
Kui sa oled elektriteemal spetsialist (mina ei ole), võid ju täpsemalt kenasti selgitada mis teema sellega oli kui osa paneelist on varjus ja osa otsese päikese käes. Peale osaliselt lumega kaetuse ka näiteks ka kui puu(oksad) varjavad osaliselt panelle või jäävad mingi muu asja varju.

[jaguar3]

Kodupäikesejaama omanik võib küll paneelid puhtaks pühkida nii mööda minnes, kui puhastamine võtab aega samapalju kui ühe suitsu tegemine ja kui on selleks aega. Küll aga need suuremad päikesepargid, seal ju selge see et mõtetu, ühest otsast jõuad alustada ja ongi päike loojund juba ja järgmist päikeselist päeva on oodata 3 nädala pärast. Mõtetu.
Kui mul vaba päev on, siis ikka tõmban puhtaks. Kui aga on kiire, ei tee väljagi.
Ise sulamisest: ei ta sula nii lihtsasti pakasega, paks jää kiht (jäätunud lörts) on peal ja ongi kõik. Hakkab nagu sulama, aga ei jõuagi lõpuni, päike juba loojund. Aga ega käsitsi ka seda jääd ära ei saa, kõvasti on kinni. Sulamine otseselt sõltub välitemperatuurist ja ollusest mis paneele katab.
Varjudest: "tavalised" süsteemid jah ei kannata varjusid, piisab kui toonekurg ühe celli täis situb ja ongi kogu toodang rikutud. "Ebatavalised", Solaredge näiteks mis mulgi, on paneelipõhine. Kata või üks terve paneel musta kilega, teised jätkavad tootmist täisvõimsusel. Lisaks saab ka erineva võimsusega paneele ühte stringi ühendada. Iga paneel toodab nii võimsalt kui ta suudab, andes maksimumi. Sobib neile, kel varjud üle käivad. Endale valisin seepärast et tracker on, ja suve varahommikune päike tõuseb hoonete tagant ja alumised paneelid näevad tükk aega hiljem päikest kui ülemised. Lisaks mõned puud segavad talvel madalat päikest.

[vtl]

Mu jaoks näitab see, et paneelide omanikud on laisad ja ei viitsi neid hooldada, üritades end välja vabandada, et seda pole vaja teha. Ükskõik kui suur see kasutamata jääv võimsus on...

Laiskus on suhteline mõiste. Kes sõidab pesemata autoga ringi, kes ei viitsi paneele "hooldada".
Jah, mina ei viitsi pelletikatla suitsukanaleid ka iga nädal või kuu lahti võtta, kuigi sinna ladestunud kirme teeb katla soojusülekande veidi ebaefektiivsemaks ja kulutab mõne protsendi rohkem kütust.

Aga konkreetsetest numbritest rääkides:
Valdavalt on detsembris ja jaanuaris sombused ilmad. Isegi kui paneelid ei ole lume all, toodavad nad minu paigaldise korral (ca 52 kraadi katusenurk) suurusjärk 1...3% nominaalvõimsusest ja seda paar tundi päevas. See teeb alla 1 kWh ehk isegi kalli börsihinna korral räägime paarikümnest sendist.

Toon illustreerimiseks 2022 aasta detsembri toodangu.
Nullipäevad on ilmselt need, kus paneelid olid lume all.
0,219 kWh...0,688 kWh on sompus päevade toodang ja 7,44...9,58 kWh päevadel paistis päike.

Selle aasta seni kõige tootlikum päev oli täna, 10. märts, kui tuli 76,7 kWh. Eile 63,8 kWh.
Ilusal suvepäeval tuleb suurusjärk >90kWh ja on olnud ka 100 kWh päevi.

Sellega võrreldes põlgan mina, vana laisvorst, tõesti 0,2 kWh nimel rabelemist paljuks.

[Ac457765]

Nojah, eks ta kokkuvõttes ole niikuinii igati mõttetu värk- talvel kui energiat kõige rohkem vaja oleks, seda ei tule. Ütleme nii, et päikeseenergiaga Eestis mingeid üldisemaid probleeme ei lahenda, jääb lihtsalt "rohepestud" inimeste mängukanniks.

[vtl]

Nojah, eks ta kokkuvõttes ole niikuinii igati mõttetu värk- talvel kui energiat kõige rohkem vaja oleks, seda ei tule.

Sama loogika järgi on ka minu (õhk)soojuspump täiesti mõõtetu värk - siis kui on soe (+7 kraadi kandis), suudab see välja anda 9kW soojusenergiat... mida mul +7 kraadi õuetemperatuuri korral üldse vaja ei ole.
Aga kui väljas on -20 kraadi ja seda soojust kõige rohkem vaja oleks, siis annab ainult 3...4kW soojusenergiat välja ja tarbib põhimõtteliselt sama palju elektrit.

Ütleme nii, et päikeseenergiaga Eestis mingeid üldisemaid probleeme ei lahenda, jääb lihtsalt "rohepestud" inimeste mängukanniks.

Ütleme nii, et mina tarbin ka suvel elektrit, alates tarbevee boilerist ja lõpetades elektripliidi, praeahju, nõudepesumasina, pesumasina ning külmkapiga. Vahel vajan jahutuseks konditsioneeri ka.

[Ac457765]

Sama loogika järgi on ka minu (õhk)soojuspump täiesti mõõtetu värk

Ei vaidle vastu.

Ütleme nii, et mina tarbin ka suvel elektrit, alates tarbevee boilerist ja lõpetades elektripliidi, praeahju, nõudepesumasina, pesumasina ning külmkapiga. Vahel vajan jahutuseks konditsioneeri ka.

Suuremat pilti vaadates kedagi ei huvita kui palju SINA mingil hetkel tarbid, üldiselt vajatakse elektrit rohkem talvel (siis kui Päike paistab väga vähe) ja täpsemalt veel kõige rohkem pimedal ajal (siis kui Päike üldse ei paista).

[vtl]

Suuremat pilti vaadates kedagi ei huvita kui palju SINA mingil hetkel tarbid, üldiselt vajatakse elektrit rohkem talvel (siis kui Päike paistab väga vähe)

Ja jah ja ei. Talvel vajatakse elektrit (palju) rohkem siis, kui sellega köetakse. Olgu siis otseelekter või soojuspump, kõik on suured tarbijad. Tasakaalustamiseks võib öelda, et kuumal suvel läheb jällegi hulk energiat jahutamiseks.

Need, kes sooja saamiseks midagi põletavad (puid, briketti, pelletit, gaasi vms.) ei kuluta sellepärast talvel märkimisväärselt rohkem elektrit kui suvel. Kõiki ülejäänud elektrit tarbivaid kodumasinaid kasutatakse ju aastaringselt.

...ja täpsemalt veel kõige rohkem pimedal ajal (siis kui Päike üldse ei paista).

Praegusel ajal, kui hõõglambid on valdavalt asendatud LED-idega, on valgustuse osakaal üldises elektrikulus marginaalne.

[Ac457765]

Punni palju tahad, see on paraku fakt, et talvel on elektri tarbimine suurem kui suvel ja päike on just sedasorti "sõber", et teda pole võtta siis kui just kõige rohkem vaja oleks.

[Kalvis]

Just sellepärast peksabki taastuvenergia suvel alla hinna kus elekter on peaaegu tasuta. Ja just seepärast ongi elekter talvel kallis, kuna ainus tootmisallikas on söe- või põlevkivi põletamine, mõnes kohas ka tuumajaamad. Kahjuks poliitikud seda lihtsat asja ei tea, muidu oleks ammu targad otsused vastu võetud.

[Ardi]

Just sellepärast peksabki taastuvenergia suvel alla hinna kus elekter on peaaegu tasuta. Ja just seepärast ongi elekter talvel kallis, kuna ainus tootmisallikas on söe- või põlevkivi põletamine, mõnes kohas ka tuumajaamad. Kahjuks poliitikud seda lihtsat asja ei tea, muidu oleks ammu targad otsused vastu võetud.

Mis sellest. Oluline on see, et keskmise tarbija keskmine hind oleks võimalikult soodne. Suured hinnakäärid muudavad energiasalvestamise tasuvaks, sunnivad inimesi vaatama üle oma tarbimisharjumusi ja kasutama juhitavaid tarbijaid võimalikult soodsal ajal. Ka muutuvad tasuvamaks väiksemad hakkepuidul töötavad kombijaamad, millega saaks asendada olemasolevaid katlamaju.

[vtl]

Just sellepärast peksabki taastuvenergia suvel alla hinna kus elekter on peaaegu tasuta…

Vaatan oma eelmise aasta excelit börsihinna kohta ja ei näe kusagilt otsast, et eelmine SUVI oleks elekter odav olnud.
Neid numbreid olen siia korduvalt postitanud, uuesti ei hakka….

[xxx111]

Jälle sisuliselt mõttetu vaidlus...
Kui PV omanik tunneb, et temale asi sobib siis mille krdi pärast on vaja temaga vaielda?
Vaielda (kui üldse) on mõtet erinevate osapoolte vahel, kes planeerivad / ei planeeri PV paigaldust
Ja nemad võiksid siis välja tuua poolt / vastu argumendid

Oluline on see, et keskmise tarbija keskmine hind oleks võimalikult soodne.

Teoreetiliselt õige
Kuid siia peaks lisama ka tarbimise kuude lõikes ja keskmine leidma sellega arvestades
Vastasel korral ei näita tulemus midagi

[Ac457765]

Ei saa ka aru miks need paneelide omanikud püüavad siin vaielda. Vist on liiga valus kuulda ja ei suuda leppida mõttega, et suuremat pilti vaadates on need Eestis üsna mõttetud.

[vtl]

Ei saa ka aru miks need paneelide omanikud püüavad siin vaielda. Vist on liiga valus kuulda ja ei suuda leppida mõttega, et suuremat pilti vaadates on need Eestis üsna mõttetud.

Mina ei ürita midagi "vaielda". Teema pealkiri on "päikesepaneelide reaalne tootlikkus" ning sellest lähtuvalt olen siia (ja analoogsetesse) teema(de)sse postitanud peamiselt faktilist informatsiooni (erinevaid tootmisnumbreid eri ajal ja eri oludes, börsihinda puudutavat jms.) ning rääkinud omaenese kogemustest. Kui (faktide ja oma kogemuste postitamine) see on kellegi jaoks "vaidlus", siis palju õnne...

Millegipärast häälekamad oponendid arvavad, et ma "vaidlen" NENDEGA või üritan NEILE midagi tõestada või ümber veenda. Tegelikult olen ma aastakümnete pikkuse netisuhtluse kogemuse pealt ammu aru saanud, et üldiselt ei õnnestu kedagi ümber veenda. Seega ma ei kirjuta üldse "TEILE".

Aga miks ja kellele ma siis kirjutan?

Elementaarne, Watson. Seda teemat loevad ka sajad teised inimesed, kes võib-olla ei ole aktiivsed kirjutajadki. Osad inimesed otsivad nt. "päikesepaneelide reaalse tootlikkuse" kohta Googlest ja leiavad selle teema üles. Kui mul õnnestub siis neile oma kogemusest ja kogutud tarkusest infot anda ja abiks olla, siis on see ainult positiivne.

Ehk siis ma võin küll "vastata" või tsiteerida mõnda PV-d materdavat oponenti, aga kirjutan tegelikult hoopis nendele inimestele, kes reaalselt otsivad konkreetseid numbreid ja teiste kasutajakogemust, et selle järgi ise otsustada, mis on mõttetu ja mis mitte.

Kui mingi jutt üldse "suuremas pildis mõttetu" on, siis ainult see pidev emotsionaalne ja faktidest/numbritest MITTE rääkiv heietamine "PV mõttetusest".

[Ac457765]

Arusaamisele jõudmiseks, et Eestis suuremas plaanis vaadates on PV üsna mõttetud, ei ole vaja mingeid numbreid välja käiagi, piisab teadmisest, et suurima energia tarbimise ajal päike ei paista ja paraku ka päikesest toodetud elektrit pikaajaliselt ja suurtes mahtudes ei salvestata.

[vtl]

Arusaamisele jõudmiseks, et Eestis suuremas plaanis vaadates on PV üsna mõttetud, ei ole vaja mingeid numbreid välja käiagi, piisab teadmisest, et suurima energia tarbimise ajal päike ei paista ja paraku ka päikesest toodetud elektrit pikaajaliselt ja suurtes mahtudes ei salvestata.

Sinu jaoks paistab asi lihtne - see, et ööpäev-ringi päike ei paista, tähendab siis seda, et ka päeva ajal ei ole mõtet taevast alla tulevat energiat üles korjata ja sellevõrra vähem põlevkivi/gaasi vms. ahju ajada?

Tänan oma arvamuse avaldamise eest. Sain aru. Aga miks on vaja seda oma mantrat aastateviisi iga teema alla ja peale korrutada, vot sellest ma ei saa aru. Tsiteerides Sinu enda eelviimast kirja, parafraseeriks: "Vist on liiga valus kuulda ja ei suuda leppida mõttega, et suuremat pilti vaadates inimesed muudkui ehitavad omale neid "mõttetuid" päikeseparke". Miks nad valgustatuks ei saa?
Vägisi tuletad ukselt-uksele liikuvaid jehoovatunnistajaid meelde, kes tahavad teisi "päästa" hukatusest.

[Ac457765]

Vist on liiga valus kuulda ja ei suuda leppida mõttega, et suuremat pilti vaadates inimesed muudkui ehitavad omale neid "mõttetuid" päikeseparke. Miks nad valgustatuks ei saa?

Rumalaid leidub alati. Mõned usuvad, et "Proua Mukunga" saadetud e-mail neile sülle sadanud miljonist dollarist on õige asi, mõned usuvad Eestis väikeste eratootjate päikesest toodetava elektri mõttekusse.

[vtl]

Rumalaid leidub alati. Mõned usuvad, et "Proua Mukunga" saadetud e-mail neile sülle sadanud miljonist dollarist on õige asi, mõned usuvad Eestis väikeste eratootjate päikesest toodetava elektri mõttekusse.

Ma räägin kõigepealt ühe anekdoodi või õigemini seltskondliku tüngaküsimuse: küsid sõbra käest, “mis vahe on hobuse tagumikul ja postkastil?” - kui sõber arusaamatult õlgu kehitab ja ebamääraselt pobiseb, et ei tea, siis võid rahulolevalt muiata ja öelda, et “jah, sõbrakene, postiljoni sinust küll ei saa”.

Eelnevat parafraseerides, kui inimene ei tee vahet nigeeria spämmil ja päikesepaneeli toodangul, siis ta tegelikult ei peaks üldse ehitusfoorumis PV teemal sõna võtma.

[xxx111]

@vtl

...inimesed muudkui ehitavad omale neid "mõttetuid" päikeseparke". Miks nad valgustatuks ei saa?

Siia ma väikse omapoolse kommentaari lisaks...
Näib, et paljudel juhtudel pole põhikooli matemaatika jõukohane...
Rääkimata tasuvusarvutustest...

PS
Aga kokkuvõtteks pole oluline muu kui, et inimene ise rahul oleks...