Plaatvundamendi hüdroisolatsioon

[karlkruusmann]

Tere

Tekkis selline küsimus, et mis oleksid võimalikud variandid plaatvundamendi hüdroisolatsiooniks?

Olen sirvinud palju erinevaid lehekülgi nii eestimaiseid kui välismaiseid, kuid hüdroisolatsioonist plaatvundamendi puhul juttu eriti keegi ei tee või ei ole sattunud lihtsalt õigetele lehtedele.

https://www.hydroseal.ee/savikangas/
Ainus toode, mis siiani leidnud, kus tootjal märgitud sobivaks vundamendi horisontaalseks hüdroisoöatsiooniks.

Endal käsil ehitus, kus väljakaeve asendatud liivaga, tagasitäide planeeritavast maapinnast ümber maja veidi kõrgemal. Projektis plaatvundament LBS+XPS kandvate seinte alla, muus osas plaadi all EPS.
Projektis ei ole märgitud isolatsiooni ja tagasitäite vahele hüdroisolatsiooni.
Siit ka minu teine küsimus, et mida austatud ehitusfoorumi liikmed arvavad selle kohta, kas seal peaks olema hüdroisolatsioon või mitte?
Enda vaist nagu ütleks, et kapilaarniiskuse tõkestamiseks peaks see seal olema. Muus osas tegemist suhteliselt kuiva maaga, maja planeeritavast asukohast 50 meetri kaugusel kraavis (maja ümber asuvast pinnasest kraavipõhi 1.1m allpool) pole kunagi näinud üle 20-30cm vett.

Ette tänades

[xxx111]

Kõik sõltub...
Pane siia lõige (pilt) kus on näha alates põrandast allapoole kõik kihid
Või pane kirjeldus kihtide kaupa
Samuti pane sõlmed kus seinad liituvad vundamendiga / põrandaga

[karlkruusmann]

Projektis kirjas selliselt alustades ülevalt
Parkett või keraamiline plaat
Aluskate 3mm
Ehituskile
r/b plaat 100mm küttekontuuriga
Soojustus EPS80 100mm
r/b plaat 100mm
Kile
Soojustus EPS120 300mm (XPS L Plokk ja XPS kandvate seinte all pigem oma tahe/ettepanek)
Mineraalne pinnas

Võttes pakkumisi suurtelt firmadelt (nimesid igaks juhuks ei nimeta, kuid google otsing annab need kohe esimestena) pakkusid kõik lahenduseks ühekihilse plaadi kuna tegemist ühekordse majaga ja nendepoolsed konstruktorid/insenerid ei näe vajadust kahekihilisel plaatvundamendil kuna koormused väiksed)

[xxx111]

Täpselt nagu aimasin - on 2 plaati...
Ja kõik PÕHIMÕTTELISELT õige (va EPS 120 millele isegi ei deklareerita pikaajalist survetugevust so surveroomet)
Ja nendel EPS-del millel deklareeritakse pole "piisavad" väärtused
Vundamendi alla EPS ei sobi - sobib XPS (ka EPS L ei sobi)
Seinte liitumisel VUNDAMENDIPLAADIGA on seina ja vundamendi vahel vajalik mitte kile vaid nt SBS

Võttes pakkumisi suurtelt firmadelt (nimesid igaks juhuks ei nimeta, kuid google otsing annab need kohe esimestena) pakkusid kõik lahenduseks ühekihilse plaadi kuna tegemist ühekordse majaga ja nendepoolsed konstruktorid/insenerid ei näe vajadust kahekihilisel plaatvundamendil kuna koormused väiksed)

Nimeta ikka - tahaks näha nende firmade "pädevate" konstruktorite / inseneride nimesid - teeks MTR-st ühe väikse otsingu...
Küttekontuuriga 100mm plaat EI OLE plaatvundament!

[ping]

... väljakaeve asendatud liivaga, tagasitäide planeeritavast maapinnast ümber maja veidi kõrgemal. ...

Sellele "veidi kõrgemale" liivakihile laota geotekstiil ja 15-20cm paksusega, 8-16-32mm killustiku kiht ning killustiku "suurtes" õhuvahedes ei saa niiskuse kapillaartõus tekkida.

Kui planeerida maja 50 aastaks, siis selle aja jooksu maja nagunii "vajub" ja mõistlik on kohe paarkümmend cm kõrgemale teha.

[karlkruusmann]

Täpselt nagu aimasin - on 2 plaati...
Ja kõik PÕHIMÕTTELISELT õige (va EPS 120 millele isegi ei deklareerita pikaajalist survetugevust so surveroomet)
Ja nendel EPS-del millel deklareeritakse pole "piisavad" väärtused
Vundamendi alla EPS ei sobi - sobib XPS (ka EPS L ei sobi)
Seinte liitumisel VUNDAMENDIPLAADIGA on seina ja vundamendi vahel vajalik mitte kile vaid nt SBS

Kuidas võiks rahule jääda lahendusega, kui EPS L ploki asendaks LBS (kui ei eksi siis Finnfoam toodanguga) plokiga ning kandvate seinte all asendada EPS XPS 300'ga?

Kui hüdroisolatsioon paikneb esimese r/b ehk siis kandva plaadi all, kuidas antud juhul peaks see takistama soojustuskihi "märgumist" kui see on kokkupuutes pinnasega?

Nimeta ikka - tahaks näha nende firmade "pädevate" konstruktorite / inseneride nimesid - teeks MTR-st ühe väikse otsingu...
Küttekontuuriga 100mm plaat EI OLE plaatvundament!

Halb reklaam on ka reklaam, kuid siinkohal jätaks selle tegemata


Kas põhjendaksite silmaringi laiendamiseks, miks ei sobi nn ühekihiline plaatvundament, vaid ainuõige lahendus on kahekihiline?

[xxx111]

Vundament ongi "ühekihiline"
Vundamendi peal on põrand

Finnfoamil on "nõutavad näitajad" - nt Finnfoam vundamendivorm
Surveroome - CC(3,0/2,0/50)180
Lihtsustatult - 50a vältel garanteeritud 180 kPA
Finnfoamil olemas ka plaadid nii sirge äärega FI-300/ poolsulundiga FL-300 / täissulundiga FK-300
Surveroome - CC(2/1,5/50)130
Lihtsustatult - 50a vältel garanteeritud 130 kPA

Näiteks ka EPS 200 - CC(2/1,5/10)75
Lihtsustatult - 10a vältel garanteeritud 75 kPa

Halb reklaam on ka reklaam, kuid siinkohal jätaks selle tegemata

Minugipoolest - aga vaata ise MTR-st firma pädevate isikute juurest kes on vastutav ehituskonstruktsioonide PROJEKTEERIMISE eest ja kas üldse / mis pädevust tõendav dokument tal on...

[karlkruusmann]

[/quote]
Sellele "veidi kõrgemale" liivakihile laota geotekstiil ja 15-20cm paksusega, 8-16-32mm killustiku kiht ning killustiku "suurtes" õhuvahedes ei saa niiskuse kapillaartõus tekkida.

Kui planeerida maja 50 aastaks, siis selle aja jooksu maja nagunii "vajub" ja mõistlik on kohe paarkümmend cm kõrgemale teha.

[/quote]


Hetkel ka minu loogika ütleks, et kapillaarniiskuse vastu isolatsiooni kaitseks kõige enam just selline lahendus.
Kuid kas ka liiv kaitseb kapilaarniiskuse tõusu vastu?

Kuskil eelnevalt mainit, et sõltuvalt situatsioonist ka A. Veski (võin eksida) ehitusaabitsas kirjas, et 25-30cm liiva pidurdab kapilaarniiskuse tõusu, orienteeruv tagasitäite kihi paksus 50cm liiva.

[xxx111]

Mis probleem selle niiskusega seal vundamendi all on?
Niiskustõke vundamendi peal / põranda all olemas - mis probleemi lahendada üritatake?

[ping]

Sellele "veidi kõrgemale" liivakihile laota geotekstiil ja 15-20cm paksusega, 8-16-32mm killustiku kiht ning killustiku "suurtes" õhuvahedes ei saa niiskuse kapillaartõus tekkida.

Kui planeerida maja 50 aastaks, siis selle aja jooksu maja nagunii "vajub" ja mõistlik on kohe paarkümmend cm kõrgemale teha.
...

Hetkel ka minu loogika ütleks, et kapillaarniiskuse vastu isolatsiooni kaitseks kõige enam just selline lahendus.
Kuid kas ka liiv kaitseb kapilaarniiskuse tõusu vastu?

Kuskil eelnevalt mainit, et sõltuvalt situatsioonist ka A. Veski (võin eksida) ehitusaabitsas kirjas, et 25-30cm liiva pidurdab kapilaarniiskuse tõusu, orienteeruv tagasitäite kihi paksus 50cm liiva.

Nagu nimetus ütleb, siis "kapillaartõus" saab tekkida osakeste vaheliste kapillaaride kaudu ning mida väiksemad vahed, seda kõrgemale saab vesi ronida ning vesi võib liivas kapillaarselt tõusta kuni 2m.

Veest ohtlikum võib olla näriliste kogukond, kes sooja põranda alla oma linna ehitab ja liivas on neil kergem käike kaevata kui killustikus.

[karlkruusmann]

Mis probleem selle niiskusega seal vundamendi all on?
Niiskustõke vundamendi peal / põranda all olemas - mis probleemi lahendada üritatake?

Üritan aru saada olukorrast, mis kaitseks isolatsiooni niiskuse eest. Olen aru saanud, et isolatsiooni märgumisel tema omadused halvenevad ja kahtlen, et maa sees/vundamendi all ta seal kuivaks.
Probleem, mida üritaks pigem ennetada, et seda üldse ei juhtuks.

Kasutaja ping'i poolt lisatud tähelepanek näriliste kohta on igati tänuväärt

[xxx111]

Isolatsiooni pole vaja niiskuse eest kaitsta

[T25]

Seinte liitumisel VUNDAMENDIPLAADIGA on seina ja vundamendi vahel vajalik mitte kile vaid nt SBS.

Kui omale maja teeks, siis paneks plaadile täis ulatuses sbs-i. Tundub kindlam, kui õhuke kile, mille peal kõndmine enne põranda valmist võib kilesse väikesi auke muljuda.

[xxx111]

Seinte liitumisel VUNDAMENDIPLAADIGA on seina ja vundamendi vahel vajalik mitte kile vaid nt SBS.

Kui omale maja teeks, siis paneks plaadile täis ulatuses sbs-i. Tundub kindlam, kui õhuke kile, mille peal kõndmine enne põranda valmist võib kilesse väikesi auke muljuda.

Keegi ei keela...
Mina ei "lennutaks raha tuulde" vaid paneks kile isolatsiooniplaatide vahele - pealmine plaat õhuke...

[ping]

...Seinte liitumisel VUNDAMENDIPLAADIGA on seina ja vundamendi vahel vajalik mitte kile vaid nt SBS ...

Vanu hooneid lammutades olen märganud, et SBS riba keskele on mõnekümne aastaga tekkinud suured augud ja pigilint (pigi on amorfne materjal) on aja jooksul jalga lasknud ning alusprussil on tekkinud ulatuslikud niiskuskahjustused.

Mulle omale millegi pärast tundub sümpaatsem olema selline 1,2mm paksune või analoogne polümeerist soklilint.
https://www.bauhaus.ee/sokli-eraldusrib ... -25-m.html

Mis on ka põhimõtteliselt "kile" aga selleks otstarbeks ettenähtud toode.

[xxx111]

@ Ping

Täiesti nõus - tooteid / materjale on erinevaid
Ja seepärast oligi öeldud NT SBS (ja ka neid on erinevaid)

[T25]

Kas kilet ja sbs jms materjale annab omavahel kokku ka põletada või on plaanis lihtsalt ülekattega panna. Kunagi küsisin selle kohta, siis kästi kokku põletada.

[xxx111]

Kas kilet ja sbs jms materjale annab omavahel kokku ka põletada või on plaanis lihtsalt ülekattega panna. Kunagi küsisin selle kohta, siis kästi kokku põletada.

Kes käskis ja mis põhjendusel ja kuidas neid "kokku põletada"...

[T25]

https://evari.ee/sbs-rullmaterjal/

SBS rullmaterjal paigaldatakse enamasti gaasipõleti või kuumaõhu puhuriga.
Rullmaterjale paigaldatakse kas ühe-, kahe- või kolmekihilisena.

Kas põranda ja seina hüdro ei peaks omavahel katkematult ühendama või piisab ülekatetest , teipidest jms?

[xxx111]

https://evari.ee/sbs-rullmaterjal/

SBS rullmaterjal paigaldatakse enamasti gaasipõleti või kuumaõhu puhuriga.
Rullmaterjale paigaldatakse kas ühe-, kahe- või kolmekihilisena.

Kas põranda ja seina hüdro ei peaks omavahel katkematult ühendama või piisab ülekatetest , teipidest jms?

Teeks ikka vahet niiskustõkkel ja hüdroisolatsioonil ja sealjuures veel millise "veepidavusega" hüdroisolatsioonil...
So "igale asjale on oma koht"