Planeedi Maa päästmine

[kunn24]

Kui ei meeldi, ega ei pea arvutama. Tahtsin lihtsalt näidata, et sa võiksid Ohmi seaduse ette võtta ja veidi asjad kalkulaatorit läbi lasta selmet tehniliseks pretendeeruvas jutus aint mulli toota. Kui ma ei eksi, on mitmed seltsimehed viidanud pikkade ja kaugete ühenduste vajalikkusele nagu sealt otsast meile keegi lahkelt roosamannat jagaks ja need ühendused Jumala väega toimiksid.

[ping]

.... Samas ma ei saa aru, miks peaks Eesti ja NordPool-i puhul rääkima tohutu pikkadest a'la ekvaatorini ühendustest?

Loodusteaduste tunnist ja isiklikest kogemustest võin kinnitada, et ekvaatori lähedal on talvel PV paneelide peal oluliselt vähem lund ja päike paistab kõrgemalt kui meie laiuskraadil.

Hetkel oleme veel ühendatud ühe "pika liini" külge, mis otsapidi ulatub Baikali taha aga varsti enam ei ole seda ühendust meie jaoks olemas.
"Pika liini" otstarve on ulatuda teise ajavöötmesse, et PV elektrit saaks tarbida siis kui päike paistab.
Meile kõige lähem "teine ajavöönd" on Peipsi taga.

EU's on plaan vedada "pikk liin" Ida poolt Hispaania poole, et meie hommikust elektrit saaks müüa sinnapoole ja õhtul meile nende oma tagasi transportida.

[trebla]

Ekvaatorini ulatuvaid ühendusi on ikka kasulik omada.. või vähemalt Sahaarani..
Eriti, kui sealkandis on olemas ida-lääne suunalised ühendused, mis võimaldavad päikeseelektriga katta hommikusi ja õhtuseid tipptunde..
Omaette teema on see, et meie laiuskraadil on ühe tunni (15 pikkuskraadi) ulatus maapinnal tunduvalt lühem kui ekvaatoril...

[kunn24]

1 Volodja tegi pika toruliini Ivanistanist Germaaniasse. Rohkem vist pole mõtet jätkata?

[trebla]

Kuulge.. päikesepaneelide eluiga täna on 25- 50 aastat. Selles mastaabis on see 1 volodja vaid ajaliselt piiratud episood. Moskoovia osaks tulevikus on garanteerida Neenetsi Vabariigi gaasitarnete transiit Soome- Saksa gaasijuhtme algusesse Viiburisse...

[val]

Abb paberist vaatan, et näiteks on toodud 2000 km, 12 000 MW ja optimaalne UHV on "800 kV DC 2 lines". Min liini kadu 1%, aga 5% kadu on liini hinna osas optimaalne. @kunn24, mis tulemused sa Ohmi seadusest Abb-ga võrreldes välja arvutasid?

[kunn24]

Anna selle liinijuhtmete parameetrid ka, ilma ei saa midagi arvutada või viita korralikult koos teh spetsiga. Liinikadu 1% tundub väga ilus. Esimene rehkendus väitis kohe 15 kA vooluks. 1% pingelangu kadu tähendaks pingelanguks 8 kV ja kaovõimsus oleks 120 MW. Lekkekadu ei oska hetkel arvutada ehk selle võtan 0-ks.
Kui lepid 5 %-ga, siis pingelang 50 kV ja kaovõimsus 600 MW.

[xxx111]

xxx111 maksab ainult kõige odavamale ja lihtsalt varustuskindluse eest, kus jaam enamus ajast lihtsalt seisab, ei ole ta kindlasti nõus maksma.

Ära unusta, et see võib olla odavam kui import...
So mina tahaks teada selle "taastuva" komplekshinda arvestades komplekti selleks vajaliku juhitava võimsuse, võrgukulud jms ning ühtlasi lisades siia ka saaste mis on selleks komplektiks vajalik
Siis on midagi võrrelda nii hinna kui saaste kontekstis...

[val]

Igatahes tuleb välja, et pikkade välisühenduste tegemine pole midagi võimatut ja seltsimees kunn24 tahtis end lihtsalt ilusaks teha. Kui arvestada, et Eesti meretuuleparkidest tihedama asustusega Soome ja Rootsi piirkondadeni on üldiselt vähem kui 500 km, siis miks me sellest üldse räägime?

Liinidega seoses tundub, et samal ajal kui Euroopa end vene gaasi külge sidus ehitas Hiina UHV liine, mille üks eesmärkides on "electrification and decarbonization". Treblal võib õigus olla, et Hiina on tulevikuks meist paremini valmis. Sel ajal kui me vaidleme kliimamuutuse ja inimmõju seose üle on neil juba vajalik taristu loodud. Midagi pole teha, see on demokraatia ja sõnavabaduse hind.

Tulles tagasi teemasse, siis saan aru, et eksperdid (nii Rohetiirgi plaan kui tuumajaama mudel) pakuvad Eestile ca 500-750 MW juhitavat võimsust, mis ilmastikust sõltuvat tasakaalustaks. Seega on valik lihtsalt selles, mis energiakandjat selle juhitava võimsuse tegemiseks kasutada. Strateegilise varustuskindluse aspektist ei ole tuumajaam hea, sest meil pole tuumakütust ja surnud tuumatsoon on ka strateegilne risk millest ma üle ei saa. Kõige loogilisem on kohalik ressurss ehk siis biogaas. See on tehnoloogiliselt meile jõukohasem kui tuumajaam, st me ei sõltu tehnoloogia pakkujast. Selle rajamise protsess käib kiiremini ja seda saame kohapeal toota, st annab oma inimestele tööd. Lisaks on see keskkonnale hea ehk täidab eesmärki Maa päästmine.

[ping]

Igatahes tuleb välja, et pikkade välisühenduste tegemine pole midagi võimatut ja seltsimees kunn24 tahtis end lihtsalt ilusaks teha. Kui arvestada, et Eesti meretuuleparkidest tihedama asustusega Soome ja Rootsi piirkondadeni on üldiselt vähem kui 500 km, siis miks me sellest üldse räägime? ...

Selle pärast, et kui naabritel pole meile müüa, meile vajalikul momendil elektrit, siis me sealt ka elektrit ei saa, olenemata ühendusliini läbilaskevõimest.
Naabrid saavad müüa ainult seda energiat, mis neil endal jääb üle aga nemad loovad tootmisvõimsusi ikka oma vajaduste esmarahuldamiseks mitte naabrite vajadusi silamas pidades.
Nägime ju hiljuti kuidas kenasti jaotati kaks gaasilaeva "käppa", kahe sadama vahel, kus üks sadam sai omale ka varukäpa.

Kuna naabrite tuuleparkidest lähevad ühendused ka teisele poole, kus on meist rikkamad riigid, siis peame hakkama nendega konkureerima nii hinna kui ka "lepingute kvaliteedi" osas.
Täpselt samamoodi nagu pelleti letihinda meil, mõjutab pelleti hind Hollandis.
Ja kui Hollandlane ostab lepinguga ära kogu meil toodetud pelleti, siis vaatamata hinnale kohalikule ostjale pelletit ei müüda.

... Tulles tagasi teemasse, siis saan aru, et eksperdid (nii Rohetiirgi plaan kui tuumajaama mudel) pakuvad Eestile ca 500-750 MW juhitavat võimsust, mis ilmastikust sõltuvat tasakaalustaks. Seega on valik lihtsalt selles, mis energiakandjat selle juhitavat võimsuse tegemiseks kasutada. Strateegilise varustuskindluse aspektist ei ole tuumajaam hea, sest meil pole tuumakütust ja surnud tuumatsoon on ka strateegilne risk millest ma üle ei saa. Kõige loogilisem on kohalik ressurss ehk siis biogaas. See on tehnoloogiliselt meile jõukohasem kui tuumajaam, st me ei sõltu tehnoloogia pakkujast. See protsess käib kiiremini ja seda saame kohapeal toota, st annab oma inimestele tööd. Lisaks on see keskkonnale hea ehk täidab eesmärki Maa päästmine.

Täpselt sammuti nagu pole meil tuumakütust ei ole ka biokütuse toorainet riigi varustamiseks energiaga.
Sellekohased uuringud on tehtud ja avaldatud juba aastaid tagasi.
Jah, meil on palju võsa ja heina aga kuna see biomaterjal on nii väikse energiasisaldusega ja paikneb väga hajusalt, siis biokütuse kokkukogumisele kuluv energia ületab saadava energiakoguse.

Ka siin tuleb kasuks näppudel arvutamise matemaatikaoskus.
Näiteks kui soovime saada hakkepuidust 500MW sooja ühe tunni jooksul, siis tuleks põletada ühe tunni jooksul ahjus 250 tonni (10 rekat) hakkepuitu.
1 Päevas 6000 tonni (240 rekat)
1 nädalas 42 000 tonni.
1 kuus 168 000 tonni.
Kuna soojuselektrijaamades toodetakse tänapäevani elektrit põhimõtteliselt aurumootoritega, siis tuleb soovitud elektri saamiseks vajaliku kütuse kogus arvutada läbi elektritootmise kasuteguriga, mis on heal aurumootoril ca 10%.

[trebla]

aurumasinaid tänapäeval siiski ei kasutata..
parimate auruturbiinide kasutegur olla 55 % kandis.

Ehk siis suvel, kui sooja vett pole vaja teha, ei tohiks koostootmisjaama käivitada...

[kunn24]

Igatahes tuleb välja, et pikkade välisühenduste tegemine pole midagi võimatut ja seltsimees kunn24 tahtis end lihtsalt ilusaks teha.

Kordan uuesti varem esitatud küsimusi veidi täpsustatuna (kui juba su siristamist nähes, mul suurt kaob huvi su jamaga tegeleda):
-kust võtsid kaoprotsendid 1 ja 5?
-kus on projekt realiseerimisel, palun viidet?
-palun liini täpsemad parameetrid (trosside läbimõõdud, materjal, arv)?
-kas ABB on andunud liinikao ja kui suur see on?

Ma varem väitsin, et 5-7 Mm pikkade liinide efektiivsus (kasutegur) on madal, mitte, et oleksid võimatud. Nii, et ootan huviga infot, kuhu ja mil viisil ABB nüüd nii efektiivse (küll "vaid" 2 Mm) liini on teinud. Samas tulla minu küsitud 5 - 7 Mm liini kontekstis 2 Mm liiniga pole ka päris kohane, kui eeldada, et liinikadu on proportsionaalne ta pikkusega.
Lisaks ma tegin sulle eeltöö Ohmi seaduse rakendamiseks ära, sa isegi seda ei märganud.

[val]

@ping, ma räägin biogaasist, mis siia puutub puit ja Holland? Viimane ei ole üldse NordPool-i osa. Puit on eraldi teema, aga viitasin ju Rohetiigri plaanile, mis räägib hajutatud biometaani tootmisest (esimene lõik on puidust):

Teekaardis kirjeldatud stsenaariumi järgi kasutatakse 2031. aastal (peamiselt koostootmisjaamades) ca 6 ja 2040. aastal ca 4 miljonit tihumeetrit energeetilist puitu. See arvestus sisaldab nii metsast tulevat puitu kui jäätmepuitu. Selline metsast tuleva energeetilise puidu kogus on Eesti metsade jaoks liiga suur ja seetõttu on teretulnud kõik tuleviku energia lahendused mis võimaldavad seda mahtu vähendada. Kondensatsioonirežiimis ainult elektri tootmiseks metsast tuleva puidu kasutamist teekaart põhjendatuks ei pea.
.....
Maksimaalse kasu saab biometaanist, kui kasutada toormena sõnnikut, läga, toidutööstuse jäätmeid (nt vadak), riknenud loomasööta (hoides nii ära märkimisväärse põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite) või prügilagaasi. Nimetatud toorme kogupotentsiaal Eestis on piisav, et toota ca 1–1,3 TWh biometaani aastas. Kokku oleks sellise mahu tootmiseks optimaalne ca 20–30 biometaani tootmisjaama hajutatuna üle Eesti.
.....
Sellest tulenevalt näeb energia teekaart ette biogaasi/biometaani tootmise arendamise ja laiendamise potentsiaalini 1–1,3 TWh aastas perioodil 2022–2031. Kasutusvaldkond perioodil 2021–2040 muutub, olles perioodi esimesel poolel kindlasti peamiselt transpordikeskne, kuid perioodi teisel poolel ja eriti lõpus leiab biogaas/biometaan kasutust lisaks maismaatranspordile ka laevanduses ning alternatiivina elektri tootmisel juhitava võimsusena tipukoormuste katteks.
.....
Juhitavate võimsustena 2040. aastal oleksid kasutatavad 300 MW Auveres (reservvõimsus), 250 MW gaasiturbiine (eelistatult biogaasil/metaanil), 250 MW koostootmisjaamasid, 550 MW pump-hüdrojaamasid ja 1000 MW tarbijate elektriakusid ning võimaliku täiendava strateegilise reservina ca 1000MW biometaanil, maagaasil või vesinikul töötav turbiin.

...ja mis aurumasina 10%-st kasutegurist sa räägid ping? Milline on gaasi koostootmisjaamade kasutegur?

@kunn24, tänan eeltöö eest, aga miks me peaks hakkama siin tehnilisi arvutusi tegema? Sina oled spetsialist mitte mina, st selgitama siis meile lollidele, miks ei saa Soome või Rootsi 500 km ühendusi teha samal ajal kui teised teevad 2000+ km ühendusi? Küll sa selle ABB paberi üles leiad kui tahad, pealegi on nende Hiina projektide (pea 50 tk) kohta on viide olemas, kui tahad täpsemalt uurida.

[kunn24]

@kunn24, tänan eeltöö eest, aga miks me peaks hakkama siin tehnilisi arvutusi tegema? Sina oled spetsialist mitte mina, st selgitama siis meile lollidele, miks ei saa Soome või Rootsi 500 km ühendusi teha samal ajal kui teised teevad 2000+ km ühendusi? Küll sa selle ABB paberi üles leiad kui tahad, pealegi on nende Hiina projektide (pea 50 tk) kohta on viide olemas, kui tahad täpsemalt uurida.

Selge, tühi mulin.
Proovi aru saada, liinikadu üldiselt on proportsionaalne liini pikkusega.
Kui on koššer 0,5 Mm liini, siis kindlasti pole sobilik teha sellist liini 5 Mm.
Hiina asju ma veidi tean, seal ongi saanud probleemiks juba olemasolevategi suur kaoprotsent.
Samuti pole keegi kuskil selle tõttu teinud veel 5-7 Mm pikkusega punkti A-ja B- vahelist ülekandeliini (juppidest kokkuühendatud magistraalvõrk ei puutu siia).

ABB 1 reklaamjutte on siin https://library.e.abb.com/public/9e16e2 ... G72dpi.pdf kuid see ei tähenda, et seal ei võiks mõni väide olla ilusam, kui tegelikkus. Liinitrosside jms konkreetne info on kiivalt varjatud.

[val]

...Proovi aru saada, liinikadu üldiselt on proportsionaalne liini pikkusega. Kui on koššer 0,5 Mm liini, siis kindlasti pole sobilik teha sellist liini 5 Mm....

Mitte üks siin teemas viidatud plaan (rohetiiger, tuumajaama mudel) ei näe ette 5 Mm liini ja sina ise hakkasid sellest rääkima. Ise lood vaenlase, hakkad sellega võitlema ja teised on süüdi "tühjas mulinas" - äkki vaataks peeglisse?
Vabalt võisin ABB paberist valesti aru saada, sest ma ei ole spetsialist:

The cost of stations, lines and losses as a function of the line losses.

uhv.JPG (35.74 KiB) Vaadatud 857 korda

Valetamise jutu eemaldasid, tubli, aga aga ei oleks vaja olnud tuumajaama siin rajatakse eriti räige valega (50 EUR/MWh) ja keegi ei näe selles probleemi?

[kunn24]

Vaatasin ise ka seda. Selle tõttu mind huvitaski, mis ülijuhtivad trossid on ABB nüüd sinna liini toppinud. Kuid sinu puhul tuleb ekstra puder sulle suhu toppida, mul oli algne jutt 5- 7 Mm liinist, mitte 2 Mm nagu sinu pildil või minu viidatud pdf viimase lk graafikul. Kui sind solvab, et mingi tiiger pole asja käsitlenud- no mida mina sinu selle nurinaga ikka peale hakkan? ABB graafikul kaoprotsent 2 Mm liinil lõppeb 10 juures, kui taandada see minu pakutud liinile, siis võib lõppeda 30 juures. Ja kui mahutada liini vähem raha, siis võib veel suuremaks minna. Nii lihtne see ongi ju.

[val]

Vaatasin ise ka seda. Selle tõttu mind huvitaski, mis ülijuhtivad trossid on ABB nüüd sinna liini toppinud. Kuid sinu puhul tuleb ekstra puder sulle suhu toppida, mul oli algne jutt 5- 7 Mm liinist, mitte 2 Mm ...

Juhin veelkord tähelepanu, et sina ise hakkasid rääkima 5-7 Mm liinist ja mitte keegi teine. Saad ikka aru, et võitled oma loodud vastasega ja samal ajal süüdistad teisi rumaluses?

[kunn24]

Ära jaura, kui sellise liini jutt ei sobi rohepöördesse, siis nii ütlegi ja teema läbi. Eks siis tooge oma lõunapäikse elektrit 500 km kauguselt.

[Urmas]

Maksimaalse kasu saab biometaanist, kui kasutada toormena sõnnikut, läga, toidutööstuse jäätmeid (nt vadak), riknenud loomasööta (hoides nii ära märkimisväärse põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite) või prügilagaasi. Nimetatud toorme kogupotentsiaal Eestis on piisav, et toota ca 1–1,3 TWh biometaani aastas. Kokku oleks sellise mahu tootmiseks optimaalne ca 20–30 biometaani tootmisjaama hajutatuna üle Eesti.
.....
Sellest tulenevalt näeb energia teekaart ette biogaasi/biometaani tootmise arendamise ja laiendamise potentsiaalini 1–1,3 TWh aastas perioodil 2022–2031. Kasutusvaldkond perioodil 2021–2040 muutub, olles perioodi esimesel poolel kindlasti peamiselt transpordikeskne, kuid perioodi teisel poolel ja eriti lõpus leiab biogaas/biometaan kasutust lisaks maismaatranspordile ka laevanduses ning alternatiivina elektri tootmisel juhitava võimsusena tipukoormuste katteks.

Mis sa teed nalja või? Uudiseid ja üldiseid suundumusi ikka jälgid? Kus kohast see sõnnik, läga, biojäätmed jms materjal võetakse biogaasi/-metaani tootmiseks kui loomakaitsjad keelustavad loomade kasvatamise toiduks, toitu ei raisata, ostetakse toitu vähem jnejne. Äsja just nägin telekast SEB reklaami, kus kutsuti üles liituma mingi äpiga ja selles reklaamis oli, et lihasöömise vähendamine või lõpetamise tulemusena jääb õhku paiskamata 2,6% CO2. Uu-Meremaa plaanib põllumajandusloomadele kehtestada kliimamaksu. https://objektiiv.ee/uus-meremaa-kavats ... iimamaksu/ Millest Uus-Meremaa hakkab tegema biogaasi kui loomapidajad lõpetavad maksu tõttu tegevuse? Kliimamaksudest teeb biogaasi?

[xxx111]

aga aga ei oleks vaja olnud tuumajaama siin rajatakse eriti räige valega (50 EUR/MWh) ja keegi ei näe selles probleemi?

Aga milles on probleem?
Turupõhine toimimine - kui hind pole konkurentsis siis ei pääse turule...
Turupõhisel toimimisel on kõik ju omanike / investorite risk...

[ping]

aurumasinaid tänapäeval siiski ei kasutata..
parimate auruturbiinide kasutegur olla 55 % kandis.

Ehk siis suvel, kui sooja vett pole vaja teha, ei tohiks koostootmisjaama käivitada...

Suvel kerkivad Iru elektrijaama kohale aurupilved just selle pärast, et Lasnamäele ei ole sooja vaja aga elektrit on ikka vaja.

Tuleb vaadata kogu protsessi kasutegurit, mitte ainult ühe agregaadi kasutegurit.

Kütuse ettevalmistus + kolde protsessid + auru kondensaator + generaator jne. ning nende korrutist (mitte summat).

[ping]

@ping, ma räägin biogaasist, mis siia puutub puit ja Holland? Viimane ei ole üldse NordPool-i osa. Puit on eraldi teema, aga viitasin ju Rohetiigri plaanile, mis räägib hajutatud biometaani tootmisest (esimene lõik on puidust):

Juhitavate võimsustena 2040. aastal oleksid kasutatavad 300 MW Auveres (reservvõimsus), 250 MW gaasiturbiine (eelistatult biogaasil/metaanil), 250 MW koostootmisjaamasid, 550 MW pump-hüdrojaamasid ja 1000 MW tarbijate elektriakusid ning võimaliku täiendava strateegilise reservina ca 1000MW biometaanil, maagaasil või vesinikul töötav turbiin.

...ja mis aurumasina 10%-st kasutegurist sa räägid ping? Milline on gaasi koostootmisjaamade kasutegur?

Ainuüksi küsimus Hollandi kohta näitab, et ühendatud anumate süsteemist ja selle seostest reaalsete loodusseadustega ei ole aimugi.

Kui kooli loodusõpetuse tundides oleksid tähelepanelikumalt kuulanud, siis selliseid küsimusi me siin ei näeks.
Nimelt biomassist ei saa mite mingi nipiga rohkem energiat kätte kui selles tooraines reaktsiooniks vajaliku materjali osakesi on.
Energiasaagikuselt pole vahet, et kas biomaterjalist ajada gaasi, vedelkütust (piiritust) või kohe põletada, sest ega energiat rohkem ei saa tekitada.

Puit on näite võrdluseks seepärast hea, et selle kütteväärtus kg või m3 kohta on enamvähem teada aga teiste biomasside energeetilinetihedus ja muud omadused on viletsamad.

Ehk kui meil on plaanis saada biomassist ühes aastas 1TWh energiat, siis saab arvutada, et kui palju selleks on vajalik aastane puidukogus ja sellest lähtuvalt saab arvutada, et kui palju peaks sama energiakoguse jaoks korjama sammalt või õlgi.

Biokütuseid töödeldakse ümber selleks, et biokütuse enda säilitamisega on probleem (läheb "hapuks") ja kui ühe korraga on vaja suuremat energiakogust on selle kättesaamine mahutist gaasi või vedeliku näol lihtsam, kui laoplatsilt hunnikust.

Kui koostootmisjaama läheduses pole ühtegi suuremat soojusenergia tarbijat siis nagunii läheb elektritootmisest ülejääv energia looduse soojendamiseks.
Tule ja vee abil aurumasinaga elektri tootmise kasutegur on nagunii vägagi laialivalguv mõiste.

[val]

... Juhitavate võimsustena 2040. aastal oleksid kasutatavad 300 MW Auveres (reservvõimsus), 250 MW gaasiturbiine (eelistatult biogaasil/metaanil), 250 MW koostootmisjaamasid, 550 MW pump-hüdrojaamasid ja 1000 MW tarbijate elektriakusid ning võimaliku täiendava strateegilise reservina ca 1000MW biometaanil, maagaasil või vesinikul töötav turbiin.

@ping, biogaasil (koostootmisel) ja hajutatult üle Eesti laiali pakuvad 250MW (mitte kogu 750MW) + reserv 1000MW, aga viimane võib ka vesinikku või maagaasi kasutada. Puit koostootmisel on teine 250MW.
Eesti biometaani potentsiaali on hinnatud 450 miljoni normaalkuupmeetrini, st peaks justkui jaguma.
Selline riske hajutav portfell tundub strateegiliselt igati mõistlik, see on roheline ning lisaks kohalikud ressursid ja töökohad.

[ping]

... @kunn24, tänan eeltöö eest, aga miks me peaks hakkama siin tehnilisi arvutusi tegema? Sina oled spetsialist mitte mina, st selgitama siis meile lollidele, miks ei saa Soome või Rootsi 500 km ühendusi teha samal ajal kui teised teevad 2000+ km ühendusi? Küll sa selle ABB paberi üles leiad kui tahad, pealegi on nende Hiina projektide (pea 50 tk) kohta on viide olemas, kui tahad täpsemalt uurida.

Skandinaavia ühenduste päästevõimet illustreeriv pilt eelmisest aastast, kus on selgelt näha, et tuuleelektri toodang kukkub kogu regioonis korraga ja puudujääva osa ostmine "lühikese liini kaudu" on väga kaheldav.
Siin saab hinnata ainult ühe kuu toodangu suhtelist kõikumist riikide kaupa.

[ping]

... Juhitavate võimsustena 2040. aastal oleksid kasutatavad 300 MW Auveres (reservvõimsus), 250 MW gaasiturbiine (eelistatult biogaasil/metaanil), 250 MW koostootmisjaamasid, 550 MW pump-hüdrojaamasid ja 1000 MW tarbijate elektriakusid ning võimaliku täiendava strateegilise reservina ca 1000MW biometaanil, maagaasil või vesinikul töötav turbiin.

@ping, biogaasil (koostootmisel) ja hajutatult üle Eesti laiali pakuvad 250MW (mitte kogu 750MW) + reserv 1000MW, aga viimane võib ka vesinikku või maagaasi kasutada. Puit koostootmisel on teine 250MW.
Eesti biometaani potentsiaali on hinnatud 450 miljoni normaalkuupmeetrini, st peaks justkui jaguma.
Selline riske hajutav portfell tundub strateegiliselt igati mõistlik, see on roheline ning lisaks kohalikud ressursid ja töökohad.

Vägagi nõus, et riskide hajutamine on hea mõte, sest kui tahame suvel toodetud 450 000 000m3 biogaasi talveks hoiustada näiteks 10bar rõhu all survemahutis, siis oleks vajalik survemahutite kogumaht ca 45 000 000m3 ja kui need jagada kümnesse kohta laiali, siis 5 000 000m3 mahuga hoidlaid on juba lihtne kuskile linnaäärde mahutada.

Kui palju kogu sellise ahela infrastruktuur maksaks on omaette ülesande teema.
Kirjutame kõik nullid ikka välja, siis saab selgemalt aimu, et mida need numbrid tähendavad 1 200 000 elaniku ja 600 000 palgasaaja kontekstis.