halupuuga keskküte - kui palju siis tegeleda tuleb?

[2korda2]

Sa oled põhimõtteliselt valesti aru saanud. Radikas kütab hästi siis, kui sisse tuleva ja väljuva vee temperatuuride vahe on suur. Just see koos radikat läbiva vee hulgaga määrab ära antud soojushulga. Kui temperatuuride vahe on väike, siis on midagi paigast ära: radikas on liiga väike (sellisel juhul oleks ka tuba külm), vool on liiga suur (liiga võimas pump).
Kui sa endale suurema jõudlusega pumba paned ja vesi kiiremini ringi hakkab käima, siis hoolimata tagasituleva vee temperatuuri tõusust ei ole süsteem ökonoomsem (pigem kulutad suurema pumba käitamise arvelt isegi rohkem).
Ma esitan sulle lihtsa ülesande. Kummal juhul kulub rohkem energiat:
a) Vee maht: 1 tonn, temperatuuri tõus 2 kraadi
b) vee maht 100 kg, temperatuuri tõus 10 kraadi.
See on lihtsalt näide, et ainult temperatuuride vahe järgi ei saa hinnata süsteemi efektiivsust.

[Hiid]

No mõtle nüüd ise. Kui radikast jookseb läbi 38 kraadine vesi ja tagasi tuleb 32 kraadine vesi, siis ei ole see halb.

tundub et sa ei tea füüsikast mitte midagi. Ja praktikas oled sa ka null. Usud vaid seda, mida tunned õige olevat...

[Kalvis]

Ruttu elementaarfüüsikat õppima!

Radikal on lihtne valem:
tuppa eraldatav soojushulk Q=U*A*dT, kus U radika soojusjuhtivustegur, A pindala ja dT Toa ning radika küttevee temperatuuride vahe. Siit on lihtne näha, et mida kuumema vee radiaatorisse anname, seda rohkem sooja tuppa saame. Analoogselt - mida suurem on radika pindala, seda rohkem saame.
Toas pole rohkem vaja kui radika Q peab olema võrdne või suurem toast läbi välispiirete lahkuva Q-ga. seda viimast saab arvutada samuti sama valemiga Qtuba=Utuba*Atuba*dT, ainult, et siin on välispiirete väärtused. Siililegi selge, et sõltuvalt välistemperatuurist muutub Qtuba pidevalt. Seetõttu, kui varustada radiaator termostaadiga saame lihtsalt ajas kehtiva võrduse, kus Qtuba=Qradiaator. Teine viis on kasutada küttevee juhtimist, millega saavutatakse täpselt sama tulemus, kuid oluliselt halvemini, kallimalt ja kapriissemalt (küttevee temperatuur mõjutab kõiki radiaatoreid, kui termostaat vaid individuaalselt ühe toa oma).
Siit tuleneb lihtne lahendus - kui kasutate madalatemperatuurilist küttevett (kondensaatkatlad, soojuspump) siis reeglina peab radiaatori küttepind olema kaks korda suurem kui tavaliselt. Kui küttearvutusi teha ei viitsi siis ostke võimalikult suure pindalaga radiaatorid ning varustage nad termostaadiga.
Kui tahate kasutada justnimelt vaid kütteautomaatikat siis tuleb radiaatorid võimalikult täpselt välja arvutada. Muidu saate kergesti juhtumi, kus üks tuba on põrgupalav ja teine jääkülm.

[Eestikinnisvara]

Võimalik jah. Mõtlesin seda, et kui juba ütleme siis kolmandasse radikasse ei jõua enam normaalse soojusega vesi-on halvasti.

Tean seda ja ka arvutused kinnitavad seda, et majas on mul normaalne soojakadu , ehk siis keskeltläbi 8 kraadi. Muidugi ei ole see arvutus tehtud kõige külmemal ajal, vaid üldine kokkuvõte. Arvutuse tegi omaala spetsialist. Mina ei loe küll ennast sellel alal teadjaks.

[tennike]

kui muidu on 200m2 peal haluküte 2m3 paagiga, kas keegi hea inimene oskab ehk öelda, palju UMBES plekib tenniga sellise maja kütmine sügisel ja ka räige külmaga, et +3 või +5 oleks tubades sees? arvestades vanemat sorti soojustusi. n.ö. maja konserveerimiseks.

[Kalvis]

See kolmanda radiaatori juhtum viitab jälle ühetorusüsteemile. Kasutage kahetorusüsteeme. Kuigi ühe toru jagu kulub küttetoru rohkem on selle hind ikka üsna odav ja ei soovita senti väristada. Kahetorusüsteemis tuleb kõigile radiaatoritele peale ühesuguse temperatuuriga vesi. Samuti on sel juhtumil eriti lihtne kasutada termostaati (ka ühetorusüsteemis saab kasutada termostaati, kuid sel juhul on reguleerimine mittelineaarne)

[Eestikinnisvara]

Jah,loen siin enadgi postitusi ja tundub ,et enese välendamisega ei ole mul kõik ok.

Kusjuures vasktoru maksab siiski kuram ikka palju raha küll. Samas soovitus siit, et ega vase hind langema ei tohiks hakata. Nii et ära viska mõtteid (oste) järgmise aasta varna.

[Warlock]

Kusjuures vasktoru maksab siiski kuram ikka palju raha küll. Samas soovitus siit, et ega vase hind langema ei tohiks hakata. Nii et ära viska mõtteid (oste) järgmise aasta varna.

No aga osta plastiktoru - odavam ja töökindlam.

[kodanik uhhuu]

Katelt alla 50kw 200m2 maja puhul ei soovita osta, eriti kui on majas põrandaküte. Tavaliselt 35 ja 50 hinnavahe on väike. Ma näiteks teen tule alla hommikul ja õhtul (väljas +5 - -5c). Tuli on all ca tund aega. Akumulatsiooni paak 1,3 tonni. Tule tegemine ca 10 minutit. Sisaldab uute puude sisse toomist järgmiseks kütmiseks. Mul on mets omast käest.

Aga kui oma metsa pole, soovitan mõelda maaküttepumbale. Nii mõnelgi sõbral ja naabril on. Elektri kulu ca kilo kuus, aga ei mingit puudega mässamist.

Puudega mässamisel metsas on küll omad rõõmud, aga ka korralik aeg läheb sinna. Puude lõhkumiseks tasub palgata mõni jota poe juurest (saab alates 100 eegust päev).

[säga]

köetavat pinda 90 m2 + tarbevesi
katel- Kalvis 16 kW, akupaak 1150L
tavaliselt kord päevas tuld teha, käreda külmaga 2 korda ööpäevas
Kalvise katel seepärast meeldib et saab šahti panna mitu korvitäit puid, akupaagi termomeetritest näeb ära kui jahtunud süsteem on ja nii saab enam- vähem ise doseerida. Kui väljas on nigu praegu- -2...+5, siis korvitäis- poolteist ööpäevas
kütta ei tähenda üldse et peab permanentselt kütmise ajaks katla kõrvale kolima.
Panen puud sooja katlasse enne süütamist, siis läheb hästi põlema. Puud lepp, 2 aastat kuivanud. Panen põlema, katel töötab iseseisvalt. On otsevool ja sundtsirkulatsioon, katla automaatika juhib õhu pealevoolu. Otsevoolul killa- kolla klapp, sundtsirkulatsioonil termoanduriga pump. Kõige kõrgemasse punkti kindlasti panna automaatne õhueemaldusklapp.
Katlatäis põleb 2-3 tundi.
Puuküttega katel EI TÄHENDA et te olete oma majas katlakütja. Tuleb süsteem õigesti ehitada.

[Algaja2]

Katel Viadrus-U22 50kw 2000l akupaaki.Köetavat pinda 500 ruutu või natas rohkem.Uhan iga 3-me tunni tagant praeguste ilmadega(-3 kuni +6).Külmemate ilmadega tihemini.10 ruumi kuus.

[läti poiss]

Katel Viadrus-U22 50kw 2000l akupaaki.Köetavat pinda 500 ruutu või natas rohkem.Uhan iga 3-me tunni tagant praeguste ilmadega(-3 kuni +6).Külmemate ilmadega tihemini.10 ruumi kuus.

tundub, et palju sooja läheb kortstnasse, kui küttekulu nii suur
ega Viadrus katel puuküttel pole mingi efektiivne seade , see on tegelikult söekatel
paigalda katla suitsukäigule termomeeter 0-500 C ja kirjuta, palju see keskmiselt näitab

mul endal Komforts 35 kW katel, äsja chiptuunisin 40 kW peale, kasutan lihtsaid plekiribadest turbosid, suitsugaasid langesid keskm.
235 C-lt 195 C -le
praegu kütan ülepäeva 160 m2

[Algaja2]

kasutan lihtsaid plekiribadest turbosid

Kas tegid need ise või on need spetsiaalsed igale katla margile.Anna mingi joonis

[katlakütja]

ei noh,hästi elame,kui siin mõned kütmisele(loe puidu katlaruumini jõudmise,tuha väljastamise,katla puhastuse ja lisaks veel reaalse tule tegemise ja edasise käitlemise peale)oma isiklikust ajast, kes 10minutit,kes lausa 20 minutit päevas kulutavad.ja siin enamus inimesi kütab mingisuguseid m2.minu arust koosneb köetav ruumala siiski enamuses õhust(mis vist 21%hapnikku,78%lämmastikku,1%igasugust muud jama sisaldab)ja mõistlik oleks rääkida köetavast kubatuurist-ehk m3-test.oleks veidi ausam nii iseenda,kui teiste vastu.pealegi sõltub maja energiatarve paljuski soojapidavusest-hakkab see omakorda vundamendist pihta ja lõpeb vist pöönigul-katusel pluss kõik mis sinna vahele jääb.võibolla ühel mehel on ühekordne ilma akendeta hästisoojustatud kast,teisel aga kahekordne,suure klaasipinna ja kehvalt välja kukkunud seinasoojustusega häärber.kellegil siin on sihuke slogan,et tuulutus peaks olema ikka soojustuse ja fassadi vahel,mitte seina ja soojustuse vahel.nagu siinmail tavaline soojustustehnika paistab olevat.ja lõppkokkuvõtteks tulebki maja energiatarve sellele kõigele vastav.

hetkel tundub see liialt kena jutt,et 1,5-2m3-ne akupaak köetakse,kes ühekordse,kes kahekordse allapanekuga soojaks ja see soe kestab majas seespool kuni järgmise õhtupoolikuni.ja samas kulub väidetavalt 15-25 ruumimeetrit puid hooajal.kuhu te need ülejäänud puud siis panete?huvitav oleks sel juhul konkreetselt teada,mitu korda näiteks 1-st m3-st puudest katelt täita saab,ehk kui palju teie katlad mahutavad.siin on lihtsalt selline nõks,et hetkel jääb järgmistel puukütte huvilistel lihtsalt selline mulje nagu möödaminnes kütan maja ka ära ja kasvatan lastest korralikud ev kodanikud.pardon,kuid kahte nii mataapset asja korraga tehalihtsalt ei saa.
tegelikult vähemalt enda kogemustele toetudes võin öelda,et 1.3m3 akupaagi üleskütmiseks kulub(85-95C)korda viis-kuus katlatäit(1 kord sisaldab u.0,015m3küttematerjali)kütmist õhtu jooksul(+muu selle teemaga kaasaskäiv,kokuvõtteks ikka oma tund-poolteist päevas)ja seda kõike siis sellise 0kuni-5C välistemperatuuriga.endal veneaegne soojustamata(seinad kolmekordne tellis ja aknad vahetamata) maja,pinnaga nii 150m2(400m3).katlaks hareti 25kw puidukas,temperatuuri jälgib danfossi ECL100.öine ja päevane(kui kedagi kodus pole) temperatuurialandus 2kraadi seatud nädalakellale.muul ajal proovin ikka 20-21C toas hoida.

soovitan uutel huvilistel,kes veel ei tea katlakütmise võlusi-valusi veidi järgi mõelda.ja kohe korralikult.seda siis esmalt maja energiasäästlikuks tegemise koha pealt ja vastavalt eeldatavale energiatarbimisele valida kütteviis.kui on huvi selle kütmisega mässata-sobib puiduvärk,kui eriti ei meelita,siis vast ikka midagi sellist automatiseeritud lahendust ja vastavalt rahalistele võimalustele ka kütteliik.endal lihtsalt selline toimiv süsteem olemas ja enam-vähem harjunud sellega,pealegi puudub mul raha,et mingit korralikku uuendust(mõtlen nii soojustamise koha pealt kui süsteemi uundamiseks+kallimateks küttematerjalideks)ette võtta.elu on lihtsalt karm,muud ei midagi.

[Algaja2]

Tänane ilm tugev tuul -8kraadi ,jooksen iga tunni tagant keldri vahet uha ja uhan puid alla tuba mõnusalt soojaks pole veel saanud.See pole ju norm.Katlast tuleb 70 kraadi välja akupaagist 55 kraadi(pinna termomeetrid).Kas 3-tee valetsi või midagi muud ei oska öelda.Ja küsida ka nagu ei oska.Kas paagis olev jahe vesi jahutab,siis niipalju maha selle vee mis tuleb katlast.Kauidas saaks ärakasutada seda70 kraadi mis katlast tünni tuleb.Kas loeb selle asja juures ka surve akupaagis 1.8 katlas 2.

[wimms]

Vaeseke, 500m2 majakese peale kulub 10 ruumi puid kuus? Juba sellega on asjad väga viltu. See, et sa nüüdse ilmaga iga tund puid juurde loobid on kindlasti väga viltu. Otsi endale kohe kibekähku mingi pädev katlaspets kes su süsteemi üle vaatab ja vea leiab. Ja kutsu õige termopildistaja ka kohale, pole see mingi raha võrreldes sellega mis sul iga kuu taevasse lendab. Kuhugi su puidu soojus kõik ju läheb - kui mitte korstnasse, siis järelikult kusagilt su majas ta mõnuga lekib.

[Algaja2]

Vaeseke, 500m2 majakese peale kulub 10 ruumi puid kuus? Juba sellega on asjad väga viltu. See, et sa nüüdse ilmaga iga tund puid juurde loobid on kindlasti väga viltu. Otsi endale kohe kibekähku mingi pädev katlaspets kes su süsteemi üle vaatab ja vea leiab. Ja kutsu õige termopildistaja ka kohale, pole see mingi raha võrreldes sellega mis sul iga kuu taevasse lendab. Kuhugi su puidu soojus kõik ju läheb - kui mitte korstnasse, siis järelikult kusagilt su majas ta mõnuga lekib.

Oskab keegi nõu ka anda enne kui spetsid kohale vean.
Muidugi ei saa pilku peale viskamata miskit öelda,aga ehk.

[Tupsik]

Oskab keegi nõu ka anda enne kui spetsid kohale vean.
Muidugi ei saa pilku peale viskamata miskit öelda,aga ehk.

Täna oli lihtsalt selline loll ilm. Omal oli sama tunne, et mida kuradit nüüd siis lahti on .

[paap]

Mul on ka haluküte (saab ka õli ja elektriga kütta), 29kw katel, majas 230m2 köetavat pinda. Süsteemi ise ehitanud pole, toimib normaalselt 2x päevas ca 80-100L halge alla ja väga hea. Mul aga puudub üldse paisupaak - kes ütleks milleks see hea on?

[maakas]

Mul on ka haluküte (saab ka õli ja elektriga kütta), 29kw katel, majas 230m2 köetavat pinda. Süsteemi ise ehitanud pole, toimib normaalselt 2x päevas ca 80-100L halge alla ja väga hea. Mul aga puudub üldse paisupaak - kes ütleks milleks see hea on?

Ilmselt pead sa silmas akupaaki. Paisupaak on sul süsteemis ilmselt olemas - see on seade, mis amortiseerib vedeliku soojuspaisumisest tulenevaid vedeliku mahumuutusi (vesi soojendes paisub ja jahtudes kahaneb - vähe küll, aga piisavalt, et suletud süsteemis ohtlikke pingeid tekitada)

Akupaak töötab nagu autoaku auto elektrisüsteemis. Kui autol mootor käib, salvestab see mootori tööst ülejääva energia akusse. Kui mootor ei käi, saab akult voolu elekrtiseadmete tööks. Akupaak salvestab keskküttekatla töö ajal ülejääva soojusenergia akupaaki (seal olevat vett soendades). Kui ahi ei tööta, saab sooja akupaagi jahtumise arvelt. Akupaak peaks olema piisavalt suur, normaalse soojapidavuse maja korral pakutakse suuruseks 1 tonn 100 ruutmeetri köetava pinna kohta.

[paap]

tänud vastuse eest, maakas! Selge see, et akupaak akumuleerib soojust. Aga kas on mingit rusikareeglit selle kohta, kui palju akupaagiga süsteem on ilma paagita süsteemist efektiivsem? Kui näiteks torustik ise on üpris suure mahutavusega ja väga hästi isoleeritud kohtades, kus kütta vaja pole (mul on katel ja torustik keldris, püstikutega läheb radikateni I ja II korrusel) ning süsteemis on ka automaatventiil, mis reguleerib veeringluse hulka ja arvestab toa ja õuetemperatuuri? Praeguse ilmaga on mul väljuva küttevee temperatuur 55-60, tagasi tuleb 44-50 kraadine, seega suurt soojakadu süsteemi käimashoidmisel pole.

[tiit001]

paap, äkki pääseksid ühe korraga kütmisest ööpäevas, siis kui akupaak oleks..

[virgor]

Kui kütad puudega on akupaak hea,kui kütad õli või elektriga siis on akupaagiga kütte raiskamine.Saaks muidugi kombineerida kahesüsteemseks.

[maakas]

tänud vastuse eest, maakas! Selge see, et akupaak akumuleerib soojust. Aga kas on mingit rusikareeglit selle kohta, kui palju akupaagiga süsteem on ilma paagita süsteemist efektiivsem? Kui näiteks torustik ise on üpris suure mahutavusega ja väga hästi isoleeritud kohtades, kus kütta vaja pole (mul on katel ja torustik keldris, püstikutega läheb radikateni I ja II korrusel) ning süsteemis on ka automaatventiil, mis reguleerib veeringluse hulka ja arvestab toa ja õuetemperatuuri? Praeguse ilmaga on mul väljuva küttevee temperatuur 55-60, tagasi tuleb 44-50 kraadine, seega suurt soojakadu süsteemi käimashoidmisel pole.

Seda efektiivsusevalemit ma ei tea. Akupaaki kasutades on katel püsivamas tööreziimis, mis peaks katla ja korstna pigitumist vähendama. Võib-olla keegi teine oskab efektiivsuse teemal aidata.

[sudija]

Kui katlasse pealetuleva vee temp on madal siis katel pigitub. Kasuteguri kohta ei tea.

Mul endal on Viadrus U22D (40KW puudega), 1500l akupaak, automaatika, I korrus põrandaküte, II radikad, maja 150 ruutu (390kuupi siis) Saab küll köetud kahe allapanemisega isegi külma ilmaga ja aega selleks küll meeletult ei kulu, arvan et pool tundi kõige enam. Tuhka võtan välja 2x nädalas a 5 minutit. Palju puude kulu tuleb ei tea sest praegu kütan ka ehitusest järgi jäänud lauajuppe ja sellevõrra läheb muid puid vähem.
Katlaruumi vean nädala puud valmis (tuletõrjenormid küll nii palju ei luba, aga kuna on kivimaja siis pole hullu) koos lastega ja see aeg läheb kasvatamise ette küll. Ahjukütmine on tunduvalt mastaapsem ettevõtmine ja saadi need lapsed kasvatatud ka ahjuküttega majades.

Põrandakütte puhul on sellne nüanss mille peale ma algul ei mõelnud, et kui on laud(parkett) põrand siis ei tohi selle temperatuur üle 28 kraadi olla. Kui nüüd on -10 siis ei tule sellest põrandast piisavalt sooja välja. Minul on selliseks puhuks puupliit soemüüriga, seda kütsin korra külmadega.