Soojusenergia kulu arvutamine
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Soojusenergia kulu arvutamine
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Õhksoojus pumbal väidetavalt keskmine kulu sama. 3 ahju ehitusrahaga saaks nii mõnegi õhksoojus pumba. Kas mu matemaatika väga longab
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas warlock »
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Lugemata postitus Postitas rokikas »
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas warlock »
Elektriradikad on kõige lihtsam variant - need imeodavad. Reeglina on öösiti ilm külmem - saab odavama elektriga lisaks kütta.Allan kirjutas:Kuid käredama pakase jaoks peaks ikka mingi toetava kütte juurde planeerima. Või siis soojuspumba üle dimensioneerima?
-
- külaline
Re: Soojusenergia kulu arvutamine
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Halupuuhinnad on ikka jube kalliks läinud. Kui oma metsa pole siis ei tasu vist küll puudega kütmine enam ära. Nõudlust ju on. Palju maju ahiküttel, ning katlaid puuküttega. Ümber ehitamine jälle niipalju kallis, et parem maksta puude eest.rokikas kirjutas:http://www.halupuu.ee/index.php?id=9 andmetel sisaldavad okaspuu halud keskmiselt 1300 kwh/rm. soojusenergiat . Siit küsimus kui palju sellest reaalset tuppa jõuab keskmiselt ja kui palju korstnasse lendab. Kuna omal tegemist vanade ahjudega (3 tk. ) ja uute tegemine üpris kallis siis hakkasin raha lugema. Aastas kulub 20 rm. puid. Halupuu hinnakirjajärgi teeb see 16000 eek.i. Kui mingeid kadusi ei oleks siis tuleks soojuse hind 0,61eek/kwh
Õhksoojus pumbal väidetavalt keskmine kulu sama. 3 ahju ehitusrahaga saaks nii mõnegi õhksoojus pumba. Kas mu matemaatika väga longab
Kui uut ksekküttesüsteemi teha siis peaks vist puudega kütmisest loobuma. Kuidas teie foorumirahvas arvab?
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Lugemata postitus Postitas Tupsik »
Lihtsalt keegi ei viitsi enam ise metsa minna ja siis kiruvad, et puu on kallis.
Saagimata ja lõhkumata saab langilt ikkagi veel odavalt kätte. Paberipuuks sobimatuid ja palgiotsi.
Tegelikult on ka turbarabade kännud veel päris odavad, ainult nendega on palju tööd.
Ka brikett on veel odav, kui teda tasub eestist välismaale vedada.
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Lugemata postitus Postitas rokikas »
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Ainult siis tekib küsimus millist soojasaamist ikkagi kasutada.
Keegi siin kirjutas et Soomes on laialtlevinud akupaagiga öise elektriga kütmine. Selleks ka ahju võimalik panna elektri tennid.
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Elekteri hind kindlasti tõuseb kuid ei näe põhjust miks puude hind peaks praegusele tasemele jääma. Seda juttu et kohalik kütus ja taastuv varu on aastaid räägitud kuid see pole hinnatõusu peatanud.Tupsik kirjutas:Elekter tõuseb ju juba järgmiseks kütteperioodiks 26% . Seega on puud ikkagi odavamad.
Tegelikult on ka turbarabade kännud veel päris odavad, ainult nendega on palju tööd.
Ka brikett on veel odav, kui teda tasub eestist välismaale vedada.
Kuidas ma turbarabade kändudest kirvega jagu saaksin seda ei kujuta ette. Ilmselt peaksin mingise tehnikasse investeerima.
Briketiga küttes tuleb soojuse hind minu jaoks 0,9 eek/kwh.
Kuna uute ahjude (3tk.) ja pliidi ehitus maksab min. 55000 eek.i. siis see raha paneb mõtlema ja arvutama.
Kunagi üks pottsepp soovitas odavat küttelahendust - peksa rihmaga ahju
siis ei saa arugi et tuba külm on.
Lugemata postitus Postitas Tupsik »
Olen näinud pressi, mis võimaldab makulatuurist teha halukujulist moodustist.
Enne pressimist tehti paber märjaks ja pärast pandi junnid suvel kuivama.
Müügis oli saksa ebays, tegu oli käsipressiga ja hind kasutatuna läks üle 50 euro.
Kuskil on ka pilt salvestatud. Seega on asi kinni ainult mõtlemises. On veel palju firmasid, kes hea meelega oma pakendijäätmed tasuta ära annaks.
Ise olen kartongiga kütmist olude sunnil proovinud (ei viitsinud pakendikonteinerit tellida )
Ainus puudus oli palju korstnasse lenduvaid osakesi. Ilmselt jäid siiski korstnajalga. Samuti vajas pidevat segamist, et õhk paremini juurde pääseks.
Samas Atmose katlas peaksid edukalt põlema ja kütteväärtus ei tohiks palju puule alla jääda.
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Lugemata postitus Postitas Tupsik »
Ei pea eriti leiutama.rokikas kirjutas:Seda paberist pressitud junnidega kütmist peaks proovima. Proovipartii valmistamiseks pressi leiutamisega peaks hakkama saama. Kui toimib saaks teistelegi soovitada.
Ostad siit
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Uurisin ringi ja kaaludes valiku tegemist maakütte ja ioonkütte vahel tegin sellise arvutuse. Arvutuslik maja on varustatud põrandaküttega + tarbevesi.
Ütleme et kogu elekter ioonkütte puhul läheb maksma keskmiselt läbi aasta u. 2000kr, kuna maakütte abil võimalik säästa u 60% elektrit mis kulub põrandaküttele , siis tulemus järgmine. 2000-st 500 krooni oleks teiste elektriseadmete kulu mõlemal juhul.
30 % 1500 on u 500 krooni. Seega ioonkütte puhul maksame kogu elektri eest (põrandakütte, tarbevee ja muud elektriseadmed) 2000 krooni kuus, maakütte puhul 1000 krooni. Seega säästame läbi aasta keskmiselt 12000 krooni. Eelnevatest kommentaaridest nähtus, et maakütte instalatsioon on u 110 kilo kallim, seega 110/12 on u 9.
9 aastaga maksab sellisel juhul selline investeering ennast ära. Aga ag aga, kui võetakse 110 kilo laenu 20 aastaks 4,6 %intressiga (SEB), siis tuleb igakuiselt selle laenu eest maksta u 700 krooni.
Sel juhul me ei säästa aastas mitte 12 kilo vaid 12x(1000-700)=3600 krooni. Seega pikeneb ka investeeringu "äramaksmise" tähtaeg väga pikkaks. On andmeid ka sele kohte, et maasojuspumpade mõni osa tuleb juba 9-12 aasta peale soetamist välja vahetada (käi jälle plekk välja). Vot, pealegi on http://www.leidi.ee ioonkütte + päikesepatareid süsteem (päikesepatareide komplekt u 50 kilo, mis säästab kuni 50 % elektrit (talvel loomulikult vähem)).
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Kuskil oli kirjas et paber ja pappkastid ei sobi kütteks. Pappkastides liim mis pidi katla ja korstnale halvasti mõjuma. Mida arvateTupsik kirjutas:Ei pea eriti leiutama.rokikas kirjutas:Seda paberist pressitud junnidega kütmist peaks proovima. Proovipartii valmistamiseks pressi leiutamisega peaks hakkama saama. Kui toimib saaks teistelegi soovitada.
Ostad siit
Lugemata postitus Postitas Tupsik »
Arvan seda, mida praktikas proovinud olen. Mingi kastiliim korstent ja katelt küll ei mõjuta.Anonymous kirjutas: Kuskil oli kirjas et paber ja pappkastid ei sobi kütteks. Pappkastides liim mis pidi katla ja korstnale halvasti mõjuma. Mida arvate
Pealegi Tallinna Vineeri ja Mööblikombinaadi tehtaval puitbriketil on ka piisavalt liimiga saepuruplaadijäätmeid sees , aga on üks kallimaid ja paremini sooja välja andvaid asju üldse.
Lugemata postitus Postitas linnokas »
ära tasumise aeg on sellisel juhul 14 aastat.Anonymous kirjutas: 9 aastaga maksab sellisel juhul selline investeering ennast ära. Aga ag aga, kui võetakse 110 kilo laenu 20 aastaks 4,6 %intressiga (SEB), siis tuleb igakuiselt selle laenu eest maksta u 700 krooni.
Sel juhul me ei säästa aastas mitte 12 kilo vaid 12x(1000-700)=3600 krooni. Seega pikeneb ka investeeringu "äramaksmise" tähtaeg väga pikkaks.
Maakütte alternatiivina saab kasutada ka õhk-vesi süsteeme, mis on odavamad kui maaküte (ca 120 000 olid hinnad aasta tagasi, praegu ei tea)
ledi.ee kodukal on info, et "basic" pakett koosneb kahest paneelist, kumbki 1,25m2.Anonymous kirjutas: pealegi on http://www.leidi.ee ioonkütte + päikesepatareid süsteem (päikesepatareide komplekt u 50 kilo, mis säästab kuni 50 % elektrit (talvel loomulikult vähem)).
ühele ruutmeetrile langeb eestis ideaaljuhul (kollektor suunatud lõunasse, 45 kraadise nurgaga maapinna suhtes, pilvisust ja paneeli kadusid arvestamata) 1600kwh / aastas. Reaalselt saad võibolla 800 kWh sellest kätte (eestis aasta keskmine pilvisus 70% rannikualadel veidi vähem). Seega saab aastas selle ladi basic komplektiga maksimaalselt 800 x 2,5 = 2000kWh säästu aastas. Kas ei tule selle tasuvusaeg mitte märksa pikem, kui maasoojuspumbal?
Korraliku säästu saamiseks tuleks neid paneele rohkem panna ning siis läheb juba nende hinnakirja järgi asi kalliks. Vist oli greenline kes pakkus nati odavamalt sarnaseid paneele.
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas warlock »
Ma ütleks, need on ühed paremini korstnaid pigitavaid asju üldse.Tupsik kirjutas:Anonymous kirjutas: Pealegi Tallinna Vineeri ja Mööblikombinaadi tehtaval puitbriketil on ka piisavalt liimiga saepuruplaadijäätmeid sees , aga on üks kallimaid ja paremini sooja välja andvaid asju üldse.
Pluss veel liimi põlemise jäägid (fenoolid jne). Imestama paneb, kuidas keskkonnakaitse sellele siiani läbi sõrmede on vaadanud.
-
- -
- Postitusi: 1371
- Liitunud: 03 Apr 2006, 13:36
- Asukoht: Tartumaa
- On tänanud: 58 korda
- On tänatud: 63 korda
Lugemata postitus Postitas 2korda2 »
Siin on selle kohta juba päris mahukas teema, kus püüdsin ka andmeid leida aga asi jäi katki.
"You're working hard, I'm not, and in 100 years, we'll both be dead." - Wally
Lugemata postitus Postitas linnokas »
Seal samas teemas mainitud tarkvaraga http://www.builditsolar.com/Tools/RadOnCol/radoncol.htm2korda2 kirjutas:linnokas, kust said andmed langeva kiirguse kohta?
Siin on selle kohta juba päris mahukas teema, kus püüdsin ka andmeid leida aga asi jäi katki.
seal saab päevade kaupa antud info kätte, seega tuleb ise natuke lisatööd teha ja kogu aasta kohta andmed kokku korjata. Ise kogusin need andmed excelisse, kus on siis juba hea mugav teha kõikvõimalikke analüüse ja arvutusi.
Lisaks eelnevale jutule veel, et kogu pilvisuse info on olemas EMHI kodulehel (jällegi vaja natuke andmete töötlust, et see sealt kätte saada), seega veidike taustainfot kogudes peaks olema võimalik välja arvutada ka pilvisuse mõju erinevates Eesti nurkades päevade/kuude lõikes ning selle põhjal kõige optimaalsem kollektori pindala välja valida..
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 216
- Liitunud: 07 Sept 2006, 14:41
- Asukoht: Tallinn
- On tänatud: 1 kord
Lugemata postitus Postitas linni »
Et kui kui ehitad maja ning paigaldad misiganes kütte, siis laod kogu raha tagataskust lauale, aga maakütte puhul pead pangast 110 tuhat juurde küsima?Anonymous kirjutas:ok
Aga, kui võetakse 110 kilo laenu 20 aastaks 4,6 %intressiga (SEB), siis tuleb igakuiselt selle laenu eest maksta u 700 krooni.
Sel juhul me ei säästa aastas mitte 12 kilo vaid 12x(1000-700)=3600 krooni.
[/quote]On andmeid ka sele kohte, et maasojuspumpade mõni osa tuleb juba 9-12 aasta peale soetamist välja vahetada (käi jälle plekk välja).[/quote]
Ning muud süsteemid on lolli- ja pommikindlad?
Olen varem juba kirjutanud, reaalsed arvud ioonküte vs maaküte, mina vs naabrimees, eelmine talv, keskmiselt 1500 ek vs 5000 eek (kogu maja üldkulu), köetav pind ning elanike arv identne.
-
- külaline
Lugemata postitus Postitas warlock »
Tartus mingi teadusasutus mõõtis reaalselt päikesekiirguse energiat oma seadmetega ja pani andmed päevade kaupa kodulehele üles.2korda2 kirjutas:linnokas, kust said andmed langeva kiirguse kohta?
Siin on selle kohta juba päris mahukas teema, kus püüdsin ka andmeid leida aga asi jäi katki.
Aga mis asutus oli ja mis kodulehe aadress oli - ei mäleta.
-
- külaline
halupuu
Lugemata postitus Postitas totujuku »
Kaminatega aga siuke lugu, et need nn. metallsüdamikuga vajavad katlakütjat kes iga paari tunni takka puid alla paneb ja toa temperatuur kõigub jubedalt. See ka omal nahal järgi proovitud nn. külaliste toa näol. Kui peaksin praegu valima odavuse poolest, siis korralikult laotud ahi ja kuivad puud olid ja on siiani odavaim variant kütmiseks. Kas aga mugavaim- see iseküsimus. Praegu kütan elamist Bullerjaniga ja toimib ka kuid justnimelt mugavus ja õhkküttega kaasnev tohutu tolmu ringlus enam ei rahulda. Aga kui finants ei võimaldaks ja ise muutuks "nooremaks", siis teeksin majja 3 ahju ja puupliidi soojamüüriga.
Re: halupuu
Lugemata postitus Postitas Tupsik »
Kus maal see küll on ? Tahan ka sinna maale.totujuku kirjutas:.... Maal müüakse enamjaolt ikka lehtpuud kütteks ja vahel sekka ka okaspuud. Koos transaga on enamjaolt 10 ruumi hind 500-600 kroonini. ...
Puugaasikatlasse sobivad küll.totujuku kirjutas:.... Muideks ka see nn. rabakänd on vaiku umbselt täis ja pigitab sul korstna ja lõõrid umbselt ära kuigi tuli on valus.
Kas see ei olegi siis korstna surm ? Eelmine naaber mul siin juba 3 talve küttis bullerjaniga, siis veel nüüd uus omanik ühe talve ja nüüd ehitab katlamaja.totujuku kirjutas:.... Praegu kütan elamist Bullerjaniga ja toimib ka ...
Ilmselt varsti ka uut korstent, kuna katusel olev korstnaosa on juba pigi läbi ajanud.
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring