Soojusenergia kulu arvutamine

[rokikas]

http://www.halupuu.ee/index.php?id=9 andmetel sisaldavad okaspuu halud keskmiselt 1300 kwh/rm. soojusenergiat . Siit küsimus kui palju sellest reaalset tuppa jõuab keskmiselt ja kui palju korstnasse lendab. Kuna omal tegemist vanade ahjudega (3 tk. ) ja uute tegemine üpris kallis siis hakkasin raha lugema. Aastas kulub 20 rm. puid. Halupuu hinnakirjajärgi teeb see 16000 eek.i. Kui mingeid kadusi ei oleks siis tuleks soojuse hind 0,61eek/kwh
Õhksoojus pumbal väidetavalt keskmine kulu sama. 3 ahju ehitusrahaga saaks nii mõnegi õhksoojus pumba. Kas mu matemaatika väga longab

[warlock]

Kui mina tahkekütte soojuspumbaga asendasin, siis küttekulud läksid ca 2x väiksemaks, kui kütmisele, puidu ladustamisele jne aega ka veel arvestada, siis vahe veelgi suurem.

[Allan]

Kuid käredama pakase jaoks peaks ikka mingi toetava kütte juurde planeerima. Või siis soojuspumba üle dimensioneerima?

[rokikas]

Kuna tegemist ämma majaga siis pliidi pean kindlasti alles jätma. Plaan ka kamin teha 1 ahju asemel. Omal ilus ja elektrikatkestuse või suure külma korral tore kütta.

[warlock]

Kuid käredama pakase jaoks peaks ikka mingi toetava kütte juurde planeerima. Või siis soojuspumba üle dimensioneerima?

Elektriradikad on kõige lihtsam variant - need imeodavad. Reeglina on öösiti ilm külmem - saab odavama elektriga lisaks kütta.

[Külaline]

http://www.halupuu.ee/index.php?id=9 andmetel sisaldavad okaspuu halud keskmiselt 1300 kwh/rm. soojusenergiat . Siit küsimus kui palju sellest reaalset tuppa jõuab keskmiselt ja kui palju korstnasse lendab. Kuna omal tegemist vanade ahjudega (3 tk. ) ja uute tegemine üpris kallis siis hakkasin raha lugema. Aastas kulub 20 rm. puid. Halupuu hinnakirjajärgi teeb see 16000 eek.i. Kui mingeid kadusi ei oleks siis tuleks soojuse hind 0,61eek/kwh
Õhksoojus pumbal väidetavalt keskmine kulu sama. 3 ahju ehitusrahaga saaks nii mõnegi õhksoojus pumba. Kas mu matemaatika väga longab

Halupuuhinnad on ikka jube kalliks läinud. Kui oma metsa pole siis ei tasu vist küll puudega kütmine enam ära. Nõudlust ju on. Palju maju ahiküttel, ning katlaid puuküttega. Ümber ehitamine jälle niipalju kallis, et parem maksta puude eest.
Kui uut ksekküttesüsteemi teha siis peaks vist puudega kütmisest loobuma. Kuidas teie foorumirahvas arvab?

[rokikas]

Kui ma arvestan oma vana ahju kasuteguriks 50% siis soojus maksab reaalselt 1,23 eek/kwh. Otse elektriga tuleks järelikult odavam kütta ning omal tööd vähem.

[Tupsik]

Elekter tõuseb ju juba järgmiseks kütteperioodiks 26% . Seega on puud ikkagi odavamad.

Lihtsalt keegi ei viitsi enam ise metsa minna ja siis kiruvad, et puu on kallis.
Saagimata ja lõhkumata saab langilt ikkagi veel odavalt kätte. Paberipuuks sobimatuid ja palgiotsi.

Tegelikult on ka turbarabade kännud veel päris odavad, ainult nendega on palju tööd.

Ka brikett on veel odav, kui teda tasub eestist välismaale vedada.

[rokikas]

Metsa läheks küll aga kas see ära tasub on kahtlane. Pean leidma langi kus küttepuude müüjad juba ees ei ole (enamikel metsa ülestöötajatel omad koostööpartnerid ja vedelema ei jää naljalt midagi) , tellima transpordi väljaveoks (kuna omal sellist tehnikat ei vedele ), oma mootorsaekesega juppideks saagima, kirvega lõhkuma, riita laduma. Kui ma lõpuks oma vajaliku 20 rm. kokku saan on kulud üpris suured (oma tööaega arvestades).

[Külaline]

Elekter läheb kallimaks, nafta kallineb, mees kes metsa võtab ja lõhub tahab samas kohe suuremat palka saada, milletulemusel puit samamoodi kallineb. Käsitöö suuresti. Ja kui kokkuvõtteks kw hind peaaegu sama, siis milleks puukütet enam ehitada.
Ainult siis tekib küsimus millist soojasaamist ikkagi kasutada.
Keegi siin kirjutas et Soomes on laialtlevinud akupaagiga öise elektriga kütmine. Selleks ka ahju võimalik panna elektri tennid.

[rokikas]

Elekter tõuseb ju juba järgmiseks kütteperioodiks 26% . Seega on puud ikkagi odavamad.


Tegelikult on ka turbarabade kännud veel päris odavad, ainult nendega on palju tööd.

Ka brikett on veel odav, kui teda tasub eestist välismaale vedada.

Elekteri hind kindlasti tõuseb kuid ei näe põhjust miks puude hind peaks praegusele tasemele jääma. Seda juttu et kohalik kütus ja taastuv varu on aastaid räägitud kuid see pole hinnatõusu peatanud.

Kuidas ma turbarabade kändudest kirvega jagu saaksin seda ei kujuta ette. Ilmselt peaksin mingise tehnikasse investeerima.

Briketiga küttes tuleb soojuse hind minu jaoks 0,9 eek/kwh.

Kuna uute ahjude (3tk.) ja pliidi ehitus maksab min. 55000 eek.i. siis see raha paneb mõtlema ja arvutama.

Kunagi üks pottsepp soovitas odavat küttelahendust - peksa rihmaga ahju
siis ei saa arugi et tuba külm on.

[Tupsik]

Alati on tahkeküttekatlale ka alternatiivkütuseid.

Olen näinud pressi, mis võimaldab makulatuurist teha halukujulist moodustist.

Enne pressimist tehti paber märjaks ja pärast pandi junnid suvel kuivama.

Müügis oli saksa ebays, tegu oli käsipressiga ja hind kasutatuna läks üle 50 euro.


Kuskil on ka pilt salvestatud. Seega on asi kinni ainult mõtlemises. On veel palju firmasid, kes hea meelega oma pakendijäätmed tasuta ära annaks.

Ise olen kartongiga kütmist olude sunnil proovinud (ei viitsinud pakendikonteinerit tellida )
Ainus puudus oli palju korstnasse lenduvaid osakesi. Ilmselt jäid siiski korstnajalga. Samuti vajas pidevat segamist, et õhk paremini juurde pääseks.

Samas Atmose katlas peaksid edukalt põlema ja kütteväärtus ei tohiks palju puule alla jääda.

[rokikas]

Seda paberist pressitud junnidega kütmist peaks proovima. Proovipartii valmistamiseks pressi leiutamisega peaks hakkama saama. Kui toimib saaks teistelegi soovitada.

[Tupsik]

Seda paberist pressitud junnidega kütmist peaks proovima. Proovipartii valmistamiseks pressi leiutamisega peaks hakkama saama. Kui toimib saaks teistelegi soovitada.

Ei pea eriti leiutama.

Ostad siit

[Külaline]

ok
Uurisin ringi ja kaaludes valiku tegemist maakütte ja ioonkütte vahel tegin sellise arvutuse. Arvutuslik maja on varustatud põrandaküttega + tarbevesi.
Ütleme et kogu elekter ioonkütte puhul läheb maksma keskmiselt läbi aasta u. 2000kr, kuna maakütte abil võimalik säästa u 60% elektrit mis kulub põrandaküttele , siis tulemus järgmine. 2000-st 500 krooni oleks teiste elektriseadmete kulu mõlemal juhul.
30 % 1500 on u 500 krooni. Seega ioonkütte puhul maksame kogu elektri eest (põrandakütte, tarbevee ja muud elektriseadmed) 2000 krooni kuus, maakütte puhul 1000 krooni. Seega säästame läbi aasta keskmiselt 12000 krooni. Eelnevatest kommentaaridest nähtus, et maakütte instalatsioon on u 110 kilo kallim, seega 110/12 on u 9.
9 aastaga maksab sellisel juhul selline investeering ennast ära. Aga ag aga, kui võetakse 110 kilo laenu 20 aastaks 4,6 %intressiga (SEB), siis tuleb igakuiselt selle laenu eest maksta u 700 krooni.
Sel juhul me ei säästa aastas mitte 12 kilo vaid 12x(1000-700)=3600 krooni. Seega pikeneb ka investeeringu "äramaksmise" tähtaeg väga pikkaks. On andmeid ka sele kohte, et maasojuspumpade mõni osa tuleb juba 9-12 aasta peale soetamist välja vahetada (käi jälle plekk välja). Vot, pealegi on http://www.leidi.ee ioonkütte + päikesepatareid süsteem (päikesepatareide komplekt u 50 kilo, mis säästab kuni 50 % elektrit (talvel loomulikult vähem)).

[Külaline]

Seda paberist pressitud junnidega kütmist peaks proovima. Proovipartii valmistamiseks pressi leiutamisega peaks hakkama saama. Kui toimib saaks teistelegi soovitada.

Ei pea eriti leiutama.

Ostad siit

Kuskil oli kirjas et paber ja pappkastid ei sobi kütteks. Pappkastides liim mis pidi katla ja korstnale halvasti mõjuma. Mida arvate

[Tupsik]

Kuskil oli kirjas et paber ja pappkastid ei sobi kütteks. Pappkastides liim mis pidi katla ja korstnale halvasti mõjuma. Mida arvate

Arvan seda, mida praktikas proovinud olen. Mingi kastiliim korstent ja katelt küll ei mõjuta.

Pealegi Tallinna Vineeri ja Mööblikombinaadi tehtaval puitbriketil on ka piisavalt liimiga saepuruplaadijäätmeid sees , aga on üks kallimaid ja paremini sooja välja andvaid asju üldse.

[linnokas]

9 aastaga maksab sellisel juhul selline investeering ennast ära. Aga ag aga, kui võetakse 110 kilo laenu 20 aastaks 4,6 %intressiga (SEB), siis tuleb igakuiselt selle laenu eest maksta u 700 krooni.
Sel juhul me ei säästa aastas mitte 12 kilo vaid 12x(1000-700)=3600 krooni. Seega pikeneb ka investeeringu "äramaksmise" tähtaeg väga pikkaks.

ära tasumise aeg on sellisel juhul 14 aastat.
Maakütte alternatiivina saab kasutada ka õhk-vesi süsteeme, mis on odavamad kui maaküte (ca 120 000 olid hinnad aasta tagasi, praegu ei tea)

pealegi on http://www.leidi.ee ioonkütte + päikesepatareid süsteem (päikesepatareide komplekt u 50 kilo, mis säästab kuni 50 % elektrit (talvel loomulikult vähem)).

ledi.ee kodukal on info, et "basic" pakett koosneb kahest paneelist, kumbki 1,25m2.

ühele ruutmeetrile langeb eestis ideaaljuhul (kollektor suunatud lõunasse, 45 kraadise nurgaga maapinna suhtes, pilvisust ja paneeli kadusid arvestamata) 1600kwh / aastas. Reaalselt saad võibolla 800 kWh sellest kätte (eestis aasta keskmine pilvisus 70% rannikualadel veidi vähem). Seega saab aastas selle ladi basic komplektiga maksimaalselt 800 x 2,5 = 2000kWh säästu aastas. Kas ei tule selle tasuvusaeg mitte märksa pikem, kui maasoojuspumbal?

Korraliku säästu saamiseks tuleks neid paneele rohkem panna ning siis läheb juba nende hinnakirja järgi asi kalliks. Vist oli greenline kes pakkus nati odavamalt sarnaseid paneele.

[warlock]

Pealegi Tallinna Vineeri ja Mööblikombinaadi tehtaval puitbriketil on ka piisavalt liimiga saepuruplaadijäätmeid sees , aga on üks kallimaid ja paremini sooja välja andvaid asju üldse.

Ma ütleks, need on ühed paremini korstnaid pigitavaid asju üldse.
Pluss veel liimi põlemise jäägid (fenoolid jne). Imestama paneb, kuidas keskkonnakaitse sellele siiani läbi sõrmede on vaadanud.

[2korda2]

linnokas, kust said andmed langeva kiirguse kohta?
Siin on selle kohta juba päris mahukas teema, kus püüdsin ka andmeid leida aga asi jäi katki.

[linnokas]

linnokas, kust said andmed langeva kiirguse kohta?
Siin on selle kohta juba päris mahukas teema, kus püüdsin ka andmeid leida aga asi jäi katki.

Seal samas teemas mainitud tarkvaraga http://www.builditsolar.com/Tools/RadOnCol/radoncol.htm

seal saab päevade kaupa antud info kätte, seega tuleb ise natuke lisatööd teha ja kogu aasta kohta andmed kokku korjata. Ise kogusin need andmed excelisse, kus on siis juba hea mugav teha kõikvõimalikke analüüse ja arvutusi.

Lisaks eelnevale jutule veel, et kogu pilvisuse info on olemas EMHI kodulehel (jällegi vaja natuke andmete töötlust, et see sealt kätte saada), seega veidike taustainfot kogudes peaks olema võimalik välja arvutada ka pilvisuse mõju erinevates Eesti nurkades päevade/kuude lõikes ning selle põhjal kõige optimaalsem kollektori pindala välja valida..

[linni]

ok
Aga, kui võetakse 110 kilo laenu 20 aastaks 4,6 %intressiga (SEB), siis tuleb igakuiselt selle laenu eest maksta u 700 krooni.
Sel juhul me ei säästa aastas mitte 12 kilo vaid 12x(1000-700)=3600 krooni.

Et kui kui ehitad maja ning paigaldad misiganes kütte, siis laod kogu raha tagataskust lauale, aga maakütte puhul pead pangast 110 tuhat juurde küsima?

[/quote]On andmeid ka sele kohte, et maasojuspumpade mõni osa tuleb juba 9-12 aasta peale soetamist välja vahetada (käi jälle plekk välja).[/quote]

Ning muud süsteemid on lolli- ja pommikindlad?

Olen varem juba kirjutanud, reaalsed arvud ioonküte vs maaküte, mina vs naabrimees, eelmine talv, keskmiselt 1500 ek vs 5000 eek (kogu maja üldkulu), köetav pind ning elanike arv identne.

[warlock]

linnokas, kust said andmed langeva kiirguse kohta?
Siin on selle kohta juba päris mahukas teema, kus püüdsin ka andmeid leida aga asi jäi katki.

Tartus mingi teadusasutus mõõtis reaalselt päikesekiirguse energiat oma seadmetega ja pani andmed päevade kaupa kodulehele üles.
Aga mis asutus oli ja mis kodulehe aadress oli - ei mäleta.

[totujuku]

See halupuu müüb tõesti kirve hinnaga. Tema ainus eelis on see, et puud on nn. konteineris ja puukuuri sul olema ei pea. Palju aga on selliseid majapidamisi, kellel on puuküte ja puudub korralik puukuur? Tundub, et see on laisa peremehe mure. Aga see selleks. Maal müüakse enamjaolt ikka lehtpuud kütteks ja vahel sekka ka okaspuud. Koos transaga on enamjaolt 10 ruumi hind 500-600 kroonini. Lehtpuu kütteväärtus ikka kõrgem (eriti veel sanglepal). Puud muidugi toored ja vajavad kuivatamist. Aga see jutt, et metsas puid küll aga teha ei viitsita on küll vale. Ise elan maal ja metsa ei ole, küll aga põldu. Riigimetsa enam puid tegema ei lasta(öeldakse, et valmis 3 m puud on siin langiserval ja hind on ca 220.- tihu), sest pole metsavahte, kes sinu tegevust kontrolliks. Kui aga suudad üles leida raielangi omaniku ja palud luba nn. raiejäätmeid korjata küsib omanik koheselt raha. Lähed aga salaja oled koheselt varas. Edasi aga transpordi probleem, milline lisab hinnale praktiliselt 100%. Ise loobusin kodus saagimisest ja lõhkumisest kuigi abinõud olemas, sest hind tuleb praktiliselt sama võrreldes valmis puudega. Tuleval aastal külvan osa põldu lepa alla. Muideks ka see nn. rabakänd on vaiku umbselt täis ja pigitab sul korstna ja lõõrid umbselt ära kuigi tuli on valus. Samas minu arusaamise järgi tasub investeerida maja soojustamisse- see annab kõvasti kokkuhoidu. Endal naabrimees kütab praeguste soojade talvedega 2 kordset eramut( ca 150 ruutu) 1 ahju ja pliidiga. Ahju kütab ülepäeva ja pliidi all on hommikul ning õhtul tuli. Hommikuti enne tööle minekut tunnike ja õhul paar tundi (duši vesi ka pliidist). Aga mugavus maksab ja seetõttu otsustasin maasoojuspumba ära proovida.
Kaminatega aga siuke lugu, et need nn. metallsüdamikuga vajavad katlakütjat kes iga paari tunni takka puid alla paneb ja toa temperatuur kõigub jubedalt. See ka omal nahal järgi proovitud nn. külaliste toa näol. Kui peaksin praegu valima odavuse poolest, siis korralikult laotud ahi ja kuivad puud olid ja on siiani odavaim variant kütmiseks. Kas aga mugavaim- see iseküsimus. Praegu kütan elamist Bullerjaniga ja toimib ka kuid justnimelt mugavus ja õhkküttega kaasnev tohutu tolmu ringlus enam ei rahulda. Aga kui finants ei võimaldaks ja ise muutuks "nooremaks", siis teeksin majja 3 ahju ja puupliidi soojamüüriga.

[Tupsik]

.... Maal müüakse enamjaolt ikka lehtpuud kütteks ja vahel sekka ka okaspuud. Koos transaga on enamjaolt 10 ruumi hind 500-600 kroonini. ...

Kus maal see küll on ? Tahan ka sinna maale.

.... Muideks ka see nn. rabakänd on vaiku umbselt täis ja pigitab sul korstna ja lõõrid umbselt ära kuigi tuli on valus.

Puugaasikatlasse sobivad küll.

.... Praegu kütan elamist Bullerjaniga ja toimib ka ...

Kas see ei olegi siis korstna surm ? Eelmine naaber mul siin juba 3 talve küttis bullerjaniga, siis veel nüüd uus omanik ühe talve ja nüüd ehitab katlamaja.
Ilmselt varsti ka uut korstent, kuna katusel olev korstnaosa on juba pigi läbi ajanud.