Lagunev küttekolle

[Xfactor]

Kas oskab keegi nõu anda, mis on võimalik kamin-ahju ehitaja osas ette võtta (nõuda parandamist, parimal juhul raha tagastamist vmt), kui kahmin-ahju küttekolle laguneb - tellistes on praod ja segutükke kukub vahelt välja... Kuna nüüd tuli üks suurem tükk segu telliste vahelt ära, siis sai niiöelda viimane mõõt täis. Ahi ehitati pottseppade poolt 2006 sügisel, parandati küttekollet juba 2008 suvel ning nüüd on jälle sama lugu. Probleem selles, et töö tegid pottsepad n.ö otse, ehk siis me ei võtnud teenust firmast, vaid maksime meestele raha sulas ja ühtki tõendusdokumenti asjadest pole. Kuna tegu oli suhteliselt kalli lõbuga - ca 4500 EUR (tol ajal siis 70 000 EEK kandis), siis tahaks, et see asi ikka kestaks ka. Suured tänud abi eest juba ette.

[maunoahjud]

Tere
Ausalt,siis üsna raske on seisukohta võtta nii puuduliku info põhjal. Oleks hea teada, mis materjale, segusid(kui laia vuugiga laoti kolle) kasutati, kust see segu niimoodi tükkidena kukkus...pildimaterjal oleks abiks. Ma loodan, et siin ei hakata kohe, pimesi, neid pottseppi maha tegema, teadmata mis, või kus, on põhjus. Lugupeetud teemaalgataja ärgu solvugu, kuid on kuulda olnud juhuseid, kus seoses majandusliku olukorra halvenemisega, on hakatud probleeme/vigasid välja imema, et saada tagasi raha, mis parematel aegadel küttesüsteemi investeeritud.
Esmalt ikka pildimaterjalidega faktid ja siis küll tulevad ka vastused!

Lugupidamisega

[rokikas]

me ei võtnud teenust firmast, vaid maksime meestele raha sulas ja ühtki tõendusdokumenti asjadest pole.

Nii et garantiiaeg "kuni tagatuled paistavad".
Pane see töö "väljanäitusele" siia koos tegijate nimedega. Saavad vähemalt teised teada nende käekirja enne tellimuse tegemist.

[Robi 1]

Kõige tähtsam, et selle ahju korda saaks, sest ega ohtliku asja ei või edasi kasutada. Pildid oleks väga teretulnud.

[Koit]

Tere.

Sellise vähese info põhjal siin pottseppa „pooma“ hakata oleks nagu ülekohtune. Tegelikult algab kõik lepingust, kuigi ka suusõnaline leping on leping, siis katsu sellega kohtusse minna. Omalgi näiteid, kus abikütteks tellitud ahju mingist ajahetkest hakatud põhikütteks kasutama ja eks võite arvata, mis nendega juhtus. Sellisel juhul pottseppa süüdistada oleks nagu ülekohtune. Kõrvale ei saa ka materjali jätta, juhus olemas, kui Lode pottsepatellis lagunes tõusulõõris nelja kuuga ära. Ei kauplus, ega tootja vastutust endale ei võtnud ja tellija pidi ise kahjud kandma. Kividel praod sees ja segu pudeneb, kus need mõrad on, kas koldes, või välismüüritises? Üldjuhul kui juba kivi pooleks lähevad on tegu ülekütmisega, või jällegi vale kiviga. Läänepoolsed kivitootjad määratlevad ära millist kivi millise seguga tohib laduda, meil ostetakse esimene ettejuhtuv, või siis kõige odavam ja tahetakse, et kütteseade töötab vähemalt 80 aastat. Kahjuks need ajad möödas. Valmisahjude tegijad annavad ahju elueaks max. 20 aastat, ei ole ka käsitööna valminud ahjude eluiga pikem, pigem lühem. Kõrvale ei tohiks ka erinevate kütteseadmete kütmisviise jätta. Tootja (pottsepp) peab ära näitama max. kütuse koguse mida võib korraga ära põletada, kui sellest ei piisa, siis on arvutustes viga tehtud. Aegajalt sattub ette ka lõhkiköetud tulikivi ahjusid ja kes siis süüdi? Kuskil tehti arvutustes viga, kütteseadme tootja annab köetava pinna ruutmeetrites, mille antud kütteseade ära kütab, aga kusagil ei ole kirjas konstruktsioonide soojapidavust märgitud. Kui passiivmajja mõeldud kütteseade paigaldada meie renoveerimata majja, siis juhtubki nii, et köetakse kütteseade pilbasteks ja süüdistatakse kõiki ja kõike praagi tegemises.

[rokikas]

Omalgi näiteid, kus abikütteks tellitud ahju mingist ajahetkest hakatud põhikütteks kasutama

Mis hetkest muutub abiküte põhikütteks?

Kõrvale ei saa ka materjali jätta, juhus olemas, kui Lode pottsepatellis lagunes tõusulõõris nelja kuuga ära. Ei kauplus, ega tootja vastutust endale ei võtnud ja tellija pidi ise kahjud kandma.

Miks tellija pidi need kahjud kandma? Kas ta ise otsustas et just sellest tellisest tuleb see ahi teha ning ka ahju konstruktsiooni? Kas pottsepal ei olnud selles protsessis sõnaõigust?

Kui ma tellin ahju siis ma otsustan küll millise väljanägemisega (värvus/pinnakate) ja omadustega (kaua võiks ühe kütmisega mu elamist soojana hoida) see võiks lõpuks tulla aga kuidas ja millest seda ahju teha otsustab ju pottsepp ning seetõttu ka vastutus materjali kvaliteedi eest jääb talle. Kas talle kompenseerib kulud pood või tootja mind juba eriti ei huvita sest materjalivaliku tegi tema mitte mina.

[Robi 1]

Mina tegelikult ei usu, et meil üldse poes oleks nii kehvasid koldekive ja segusid,mis paari aastaga õigustatult lagunevad. Isegi kui kasutada koldekivide vahel tavalist savisegu, siis aastatega pudiseb 5 mm või veidike rohkem välja, aga mingit meeletut lagunemist kitsaste vuukidega ei toimu ( lihtsalt kuumus ei poe sinna kitsa pilu vahele ja lagunemine aeglustub).
Pigem on segu pudisemises süüdi liiga laiad vuugid ja pole tolmugi kividelt maha pestud.

[pottkivi]

Omalgi näiteid, kus abikütteks tellitud ahju mingist ajahetkest hakatud põhikütteks kasutama

Mis hetkest muutub abiküte põhikütteks?

Abiküte kipub põhikütteks muutuma siis kui klient on saanud kätte arved oma põhiküttena toimiva soojaallika kohta- gaas, elekter, tsentraalküte, jne. ning need ei meeldi talle

Kõrvale ei saa ka materjali jätta, juhus olemas, kui Lode pottsepatellis lagunes tõusulõõris nelja kuuga ära. Ei kauplus, ega tootja vastutust endale ei võtnud ja tellija pidi ise kahjud kandma.

Miks tellija pidi need kahjud kandma? Kas ta ise otsustas et just sellest tellisest tuleb see ahi teha ning ka ahju konstruktsiooni? Kas pottsepal ei olnud selles protsessis sõnaõigust?

Kui ma tellin ahju siis ma otsustan küll millise väljanägemisega (värvus/pinnakate) ja omadustega (kaua võiks ühe kütmisega mu elamist soojana hoida) see võiks lõpuks tulla aga kuidas ja millest seda ahju teha otsustab ju pottsepp ning seetõttu ka vastutus materjali kvaliteedi eest jääb talle. Kas talle kompenseerib kulud pood või tootja mind juba eriti ei huvita sest materjalivaliku tegi tema mitte mina.

Kindlasti näeb ehitustsükkel ideaalis selline välja, et pottsepp määrab materjalid, ostab need välja ning ka vastutab hiljem nende eest.
Paraku pole elu nii must-valge ja alati on muidki võimalusi- näiteks on kliendil juba materjalid varutud ja pottsepal jääb ainult tegemise vaev. Või soovib klient materjalid ise osta, väites, et saab need pottsepa poolt pakutavast hinnast odavamalt kätte.Variante võib veelgi olla. Kuidas austatud Rokikas siis soovitab käituda - pottsepp peaks võtma vastutuse materjali eest, mida ta hankinud pole
Xfactorile ei oska muud abi soovitada kui et leidku pädev pottsepp(või ka mitu) ning lasku hetkeseis ära hinnata ning vastavalt sellele hinnapakkumised teha, siis on selge kui suure tüki ahju remont või ümberehitus ta eelarvest hammustab. Nendel tingimustel, mis ahi on ehitatud ning ka aastaarve vaadates, ei hellitaks ma küll erilist lootust asja ehitajatelt tasuta remonti saada, sest kui nad sellega nõus oleksid olnud, poleks põhjust ka foorumisse kirjutada olnud. Eelöeldu ei kõla väga lohutavalt, kuid paraku selline kipub reaalsus olema.
Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee

[rokikas]

Abiküte kipub põhikütteks muutuma siis kui klient on saanud kätte arved oma põhiküttena toimiva soojaallika kohta- gaas, elekter, tsentraalküte, jne. ning need ei meeldi talle

Ja kohe ahi lagunebki või? Ehk ikka seos lubatud küttekogusega või õigemini selle ületamisega.

Paraku pole elu nii must-valge ja alati on muidki võimalusi- näiteks on kliendil juba materjalid varutud ja pottsepal jääb ainult tegemise vaev.

Eks otsustamisega kaasneb ka vastutus ning selle mille otsustas tellija peab ta ka hiljem probleemide tekkimisel ise "alla neelama".
Samas pottsepana ma küll kaaluksin sügavalt kas tasub ikka kahtlasest materjalist tehtud küttekoldega oma nime siduda. Seda loomulikult siis kui väga "nälg majas" ei ole parasjagu.
Aga kas sinna eelpool viidatud tõusulõõri ikka oli see lode tellis sobiv või oleks hoopis šamott pidanud olema ...

[Robi 1]

Aga kas sinna eelpool viidatud tõusulõõri ikka oli see lode tellis sobiv või oleks hoopis šamott pidanud olema ...

-------------------------------
Kahjuks vist mitmed pottsepad teevad punasest tõusulõõre. Ei tundu kuigi mõistlik isegi lahtise kamina puhul...

[pottkivi]

Õige Rokikas. Nime muutus ei kahjusta ahju, ikka reaalne kütterežiimi muutus. Arvan, et said juba alguses aru, mida Koit öelda tahtis, kuid eks meile kõigile meeldib vahest üle targutada.
Jah paraku tehaksegi pahatihti nii, et šamott kipub lõppema kolde jälgitavas osas. Ilmselgelt on selline lahendus väär.

Huvitav pisiasi, mis mulle kunagi hea kolleegi Raivo Koppeli ahjulabori piltidelt silma jäi, oli see, et ka laborisse ehitatud pleku tõusulõõr oli peale koldekaart sujuvalt punase peale üle viidud. Kui arvestada sealseid kütmiskordi, ei juhtu suurt midagi. Samas kui mõni algaja antud ahju õppematerjalina kasutab, siis
Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee

[rokikas]

Õige Rokikas. Nime muutus ei kahjusta ahju, ikka reaalne kütterežiimi muutus. Arvan, et said juba alguses aru, mida Koit öelda tahtis, kuid eks meile kõigile meeldib vahest üle targutada.

Vot sellele minu kohesele asjadest arusaamisele ma eriti ei panustaks. Näiteks ei mõista ma päris hästi siiani seda abikütte värki. Minu arvates on see vaid üks paras hämamine. Seda just kohapeal tehtud ja pottsepa poolt just sinna projekteeritud ahjude puhul. Aga ehk ma veel õpin.

[Robi 1]

Abikütte ahjule ei tehta tavaliselt paksu sisevoodrit sisse...aga ikkagi mõõdukal kasutamisel võib edukalt toimida tule nautimiseks. Kui, aga sama ahju kasutatakse pidevalt toa kütmiseks, siis selline lahendus kaua vastu ei pea.
Vaevalt siiski teema algata ahi oli tehtud lihtsalt tule nautimiseks, vaid ikka põhikütteks.
Materjalide kehvusele viitamisest tuli meelde kahe ahju näide mis ehitatud 6-7 aastat tagasi. Mõlemad ahjud lagunesid juba sissekütmisel ja muidugi hämati ka siis materjalide kaela ( ühe ahju ehitas üks selle foorumi meister ja teise keegi Renee Rakverest). Ometi mõlemad ahjud lammutati ja samast materjalist uuesti toimima ehitatud.

[Koit]

Rokikas- seletame siis sulle lahti põhi ja abikütte
Põhikütte ahi on see, mis peab antud ruumi, või ruumid ära kütma -22 kraadi juures ja hoidma ruumis etteantud temperatuuri ettenähtud aja jooksul.
Abiküte on mõeldud mingit teist küttekeha (gaas, elekter soojuspump, jne.) toetama ekstreemsetes tingimustes ja tema võimsus ei ole nii suur, et seda ruumi iseseisvalt kütta. Kui nüüd tahetakse selle pisikese ahjuga järsku terve maja soojaks kütta siis juhtubki nii, et köetakse „lõhki“, sama näide, mis ma eelmises postituses tulikivi ahju kohta tõin.
Küsisin kunagi Wienerbergeri tehasest, kas neil on inimest, kes valmis kütteseadme välismüüris kasutatava kivi markeeringu kindlaks teeb, vastus oli ei. Kui klient on materjalid (kivid, segud) objektile toonud, siis pottsepp ehitabki nendest ahju, tark pottsepp märgib lepingusse, et materjalid tarnis tellija ja tema nende õigsuse ja kvaliteedi eest ei vastuta. Kui Sina oskad kivile otsa vaadates kindlaks teha, mis kivi on, siis võiksid suisa teenust pakkuda pottseppadele juhul, kui klient materjalid kohale toonud, pottsepp tahaks ju ka, et tema ehitatud kütteseade kaua aega vastu peaks.

Koit.

[ErgoK]

Samas pottsepana ma küll kaaluksin sügavalt kas tasub ikka kahtlasest materjalist tehtud küttekoldega oma nime siduda. Seda loomulikult siis kui väga "nälg majas" ei ole parasjagu.
Aga kas sinna eelpool viidatud tõusulõõri ikka oli see lode tellis sobiv või oleks hoopis šamott pidanud olema ...

Keegi meist ei tahaks hea meelega end selle kahtlase materjaliga siduda, ent paraku reaalses elus ongi tihti nii, et tellija on juba varem materjali varunud ja puuduoleva osa üritab võimalikult soodsalt kätte saada. Tihtipeale tulebki pottsepal olemasolevast materjalist siis võimalikult tugev ja vastupidav ahi kombineerida või siis soovitada otsida uus pottsepp.
Isiklikult olen näinud ka juhust, kus klient tellis kuskilt Lätist või Leedust ahjuukse, millelt esimese tule korral juba värv maha koorus.
Esimeses tõusulõõris olen ise alati šamotti kasutanud.

[Leevi]

Abikütte ahjule ei tehta tavaliselt paksu sisevoodrit sisse...aga ikkagi mõõdukal kasutamisel võib edukalt toimida tule nautimiseks. Kui, aga sama ahju kasutatakse pidevalt toa kütmiseks, siis selline lahendus kaua vastu ei pea.
Vaevalt siiski teema algata ahi oli tehtud lihtsalt tule nautimiseks, vaid ikka põhikütteks.

Koit rääkis selle teema üpris selgelt lahti ära. Lisaksin vaid, et
'põhikütteseade' ja 'lisakütteseade' on konkreetsed mõisted, mis ei ole kuidagi seotud kütteseadme seinapaksusega. Ka 3,5 tonni kaaluv, villaga isoleeritud, lisavoodriga paksuseinaline ahi võib olla pelgalt lisakütteseadmeks ja päris sageli selleks ka on.

[rokikas]

Tegelikult on päris halenaljakas lugeda professionaalsete pottseppade pingutusi süüdistamaks kõigis probleemides materjali, tellijat, rahvusvahelist imperialismi kasvõi aga mitte ei tule et pottsepp võis eksida ning sellest probleemid tingitud.
Ainult plekkseppast "hobipottsepp" möönab ka selle võimalikkust ning müts maha ta ees selle eest
"Eksimatutelt" mina küll ei julgeks sellist eluohtlikku seadet nagu tulekollet tellida.

[rokikas]

....köetakse „lõhki“.

..... on tegu ülekütmisega

Kas sellise konstruktsiooniga ahju ei saaks teha mida ei saaks "lõhki kütta"? Miks nad üldse lõhki lähevad?

[meelisvaiksaar]

Õhtust.
Lugupeetavad..Kas on võimalik,et tapelge see aasta oma taplemised ära.
Uuel aastal võib ju inimese moodi ,rahulikult ja teisi halvustamata suhelda. Usun,et kui inimene näeb kõigis pahasid ja ründavaid inimesi...siis võib korra peeglisse vaadata.Sest kui inimesele tundub,et kõik liiguvad vastassuunas..siis võiks vaadata,et kas järsku mina ei ole pärissuunas.))
INIMESED võiksid järgmine aasta olla natukene mõistvamad...sellega me ju muudame maailma natukene..Oma võimaluste piires.
Rahu ,mõistmine ja üksteise ära kuulamine ilma,et kellelgi kulmu rulli ei löö(Ka verbaalselt) on ju ka samm INIMLIKUSE poole
Lugupidamisega Meelis

[Robi 1]

Koit rääkis selle teema üpris selgelt lahti ära. Lisaksin vaid, et
'põhikütteseade' ja 'lisakütteseade' on konkreetsed mõisted, mis ei ole kuidagi seotud kütteseadme seinapaksusega. Ka 3,5 tonni kaaluv, villaga isoleeritud, lisavoodriga paksuseinaline ahi võib olla pelgalt lisakütteseadmeks ja päris sageli selleks ka on.[/quote]
---------------------------------------------------------------
Loomulikult võib paksude seinadega 3.5 tonni kaaluvat põhikütteahju kasutada kasvõi lisaküttena...ja midagi halba ei juhtu. Siiski ma tahtsin seda õelda, et siiski vastupidi see asi ei toimi eriti.

[fanatic]

Küsisin kunagi Wienerbergeri tehasest, kas neil on inimest, kes valmis kütteseadme välismüüris kasutatava kivi markeeringu kindlaks teeb, vastus oli ei. Kui klient on materjalid (kivid, segud) objektile toonud, siis pottsepp ehitabki nendest ahju, tark pottsepp märgib lepingusse, et materjalid tarnis tellija ja tema nende õigsuse ja kvaliteedi eest ei vastuta. Kui Sina oskad kivile otsa vaadates kindlaks teha, mis kivi on, siis võiksid suisa teenust pakkuda pottseppadele juhul, kui klient materjalid kohale toonud, pottsepp tahaks ju ka, et tema ehitatud kütteseade kaua aega vastu peaks.

Koit.

Kummaline suhtumine. Et kui maksujõuline klient on materjali kohale toonud ja soovib selle materjali eest ahju, siis tuleb pottsepp, teeb sellest ahju, teadmata näiteks selle materjali (kivi) täpseid omadusi ja sobivust, lõpuks võtab kliendilt rõõmuga tasu ja allkirja, et ei vastusta millegi eest Kui klient soovib ahjule punasest kivist kollet, siis kas pottsepp teeb selle südamerahuga raha eest ära? Kaugele ollakse nõus minema? Targaks sellist pottseppa nüüd küll pidad ei saa, pigem ahneks, kes ei suuda kliendile oma töö tähtsust lahti seletada ja teeb ahju teadmata materjalist, lükates vastutuse kliendile. Rahast ja tööst peab oskama ka keelduda. Loodetakse, et küll kestab garantiiaja ära.

[Robi 1]

Oleks täitsa huvitav kogenud meistrite arvamust kuulda, et millisest kivist kindlasti ei tasu ahju voodrit siis teha? Mina isiklikult pole näinud ühtegi ahju, mis oleks kehvade kivide pärast kiiresti lagunenud. Ise olen seda meelt, et korralikul ahjul sees eraldi kestad, mis suurema kuumuse nagunii ära plokivad. Pragudega praakive nagunii keegi ahju ehitamiseks ei kasuta ja tuld neelavad osad tehakse shamotist.

[raga]

Mul ka hetkel ei meenu konkreetselt kehvast kivist katkist ahju. Enamasti ikka liiga lai vuuk koldes, välimüürides muidugi tüüpilised piitsutamisjäljed, mis ikka kipuvad lõpuks tekkima. Miks ahi lõhki läheb?? Nõrk ahi eelkõige, sise ja välimüür tihkelt koos, konstrui kehv, vähe traati, palju äkilisi kütmisi. Pleku on üks tugevamaid. Puhasvuuk telliskolded peaksid ka ilusti ülekütmise üle elama, aga plekust ikka tundlikum.
Xile, et pane no mõned pildid oma lagunevast ahjust, siis saad pädevamat juttu ka kuulda... ahah, Robi mainis korra mõradega kive. Uutel pttdel on palju sellist mõra, mis alles lõhkumisel hakkab näitama ja nod on ikka nõrgemad küll. Samas, kui on nähtavalt mingi mõra, mis ei ole kindlasti läbi kogu kivi, siis olen suva kohta jätnud sisse...vip tükid tuleb hoolikalt valida. Ja kui mõelda vanadale pätsidele, no krt, siiruviiruline...aga tugev kui krt.

[raga]

maakivist tahaks ka ahju teha, aga pole veel sobivat klienti leidnud

[raga]

fanaticu kirjeldatud pottsepp ei ole mingi pottsepp! Sellised sööb turg kiirelt välja...no ja kui ongi omanikul enamus kive orgunnitud, siis tuleb asjad üle vaadata, mis ei sobi, see ei sobi. Tulebki kohe ära räägita, mis ohud võivad olla...siis nägu kohe muutub.