Ahiküttega maja

[lihtnemaja]

[quote="Ardi"]Lihtnemaja.
Sa ei pea pakkuma tasuta,aga hakka müüma täislahedusega tüüpprojekte odava raha eest.
Samuti mõtle ka karkassmaja peale.Sinu toodud suurusjärk 3000eur karbi eest võib ka metsaomanikust talunikule olla pisut kõrge ja ta eelistaks hoopis oma metsast saadava materjali kohapeal ära kasutada.Sest karkassmaja on ju põhimõtteliselt seinteta maja,quote]

Kivisein - betoon soojustuse sees on tähtsaim idee!
Kuna selle lähedases majas, milles praegu elan, ongi ülakorrusel kergsein ja all kivi. Niipea, kui ülakorruse tubadest küte maha võtta, algab kiire jahtumine, kuna soojus ei ole akumuleerunud. All - kiviseinte vahel ja kivist kandeseinaga keskel oli ka paar nädalat tagasi nii, et me pidime lahkuma kodust esmaspäeva hommikul ja tagasi saabusime neljapäeval. Ja köögi laual oli +14 kraadi, kusjuures ööd olid olnud üsna külmad. Ei töötanud mitte ühtki soojendust.
Ja äriprojektina midagi enam teha ei tahaks - üsna tupikusse on see ärimaailm oma juhtmõtetega paljud viinud. Võib-olla peaks seda väitma juba terve riigi kohta? Palju saaks teha mõistlikumalt, kui võtta pähe juhtmõte: "TASUTA TASUB TÖÖD TEHA!", kuna praegu raha kogudes ei oska mina küll endale kindlat tulevikku loota. Kui mõelda jamadele, mis rahadega toimumas.

[perro]

Ja milline siis on ÕIGE konstruktsioon,mis aurutõket ei vaja ja millega ka härra Piirfeld rahule jääks.

[mbl]

Ja milline siis on ÕIGE konstruktsioon,mis aurutõket ei vaja ja millega ka härra Piirfeld rahule jääks.

Arvan , et ei ole ühte ja ainukest ÕIGET konstruktsiooni, on õnneks palju ja einevaid.
Aurutõket on siis vaja kui konstruktsioonis on kihte mis vajavad siseruumidest tuleva niiskuse eest kaitset.
Oluline on ka kus see kiht paikneb kas rohkem seespool või väljaspool konstruktsiooni.

[uudo]

Eeltingimus võiks olla ka selline:karkassmaja soojustus,ilma sundvendita.Millised materjalid,kuidas paigaldatud?

võin anda sulle universaalse lahenduse - jäta tuuletõke paigaldamata ja ventilatsioonimure on murtud. osades kohtades võid jätta õhuaugud ka seina.
seda siis karkassmaja puhul muidugi.

[205d]

Ja milline siis on ÕIGE konstruktsioon,mis aurutõket ei vaja ja millega ka härra Piirfeld rahule jääks.

Ilmselt selline, et soojustuskihist väljapoole ei jääks aurutihedamaid kihte. Karkassi vahel vill, tuuletõke, õhuvahe ja laudis.

[Ardi]

Lihtnemaja.
Sa ei pea pakkuma tasuta,aga hakka müüma täislahedusega tüüpprojekte odava raha eest.
Samuti mõtle ka karkassmaja peale.Sinu toodud suurusjärk 3000eur karbi eest võib ka metsaomanikust talunikule olla pisut kõrge ja ta eelistaks hoopis oma metsast saadava materjali kohapeal ära kasutada.Sest karkassmaja on ju põhimõtteliselt seinteta maja,quote]

Kivisein - betoon soojustuse sees on tähtsaim idee!
Kuna selle lähedases majas, milles praegu elan, ongi ülakorrusel kergsein ja all kivi. Niipea, kui ülakorruse tubadest küte maha võtta, algab kiire jahtumine, kuna soojus ei ole akumuleerunud. All - kiviseinte vahel ja kivist kandeseinaga keskel oli ka paar nädalat tagasi nii, et me pidime lahkuma kodust esmaspäeva hommikul ja tagasi saabusime neljapäeval. Ja köögi laual oli +14 kraadi, kusjuures ööd olid olnud üsna külmad. Ei töötanud mitte ühtki soojendust.
Ja äriprojektina midagi enam teha ei tahaks - üsna tupikusse on see ärimaailm oma juhtmõtetega paljud viinud. Võib-olla peaks seda väitma juba terve riigi kohta? Palju saaks teha mõistlikumalt, kui võtta pähe juhtmõte: "TASUTA TASUB TÖÖD TEHA!", kuna praegu raha kogudes ei oska mina küll endale kindlat tulevikku loota. Kui mõelda jamadele, mis rahadega toimumas.

No kui see jahtumine on kiire,siis on soojustus puudulik.Ma ei eita üldsegi soojuse akumuleerimise vajadust,kuid see vajadus on üldjuhul suurem siis,kui toimub pidev sisse-välja liikumine,sellega ka suur õhuvahetus ja õhu jahtumine.Kui aga liikumist ei toimu ja ventilatsioon on soojusvahetiga ja optimaalse kiirusega,siis peaks ka piisava soojustusega karkassmajagi pikalt sooja hoidma,vaatamata soojusakumulatsiooni puudumisele.

[rokikas]

Kust küll need küttepuud tasuta tulevad?

Oma metsast. Sae ja transpordi raha "kannad maha" jõusaali kuludesse. Inimene peab ometi ennast ju liigutama.
Tegelikult ka. Metsas rassimine on ikke üksjagu raske ja raha kulub, aga hilisem rahulolu on seda väärt.

No kui hobi selline siis küll aga tasuta küttest pole seal siiski juttugi. Olenemata kas sellest omale aru antakse (või tahetakse anda) või ei maksab/omab väärtust ka omast metsast (metski tuleb ju osta kõigepealt omale) pärit küttepuu.

Kivisein - betoon soojustuse sees on tähtsaim idee!
Kuna selle lähedases majas, milles praegu elan, ongi ülakorrusel kergsein ja all kivi. Niipea, kui ülakorruse tubadest küte maha võtta, algab kiire jahtumine, kuna soojus ei ole akumuleerunud. All - kiviseinte vahel ja kivist kandeseinaga keskel oli ka paar nädalat tagasi nii, et me pidime lahkuma kodust esmaspäeva hommikul ja tagasi saabusime neljapäeval. Ja köögi laual oli +14 kraadi, kusjuures ööd olid olnud üsna külmad. Ei töötanud mitte ühtki soojendust.

Vihjeks sulle et kõik mis kaua jahtub see ka kaua soojeneb.

"Ardi" jutuga olen täitsa nõus.

[motamees]

Mina jälle ei ole Ardiga nõus ja Rokikaga ka järelikult mitte.
Hästi soojustatud, aga ilma massita maja ei hoia kaua sooja. Teed sinna sisse massiivse müüri, on asi hoopis teisem. Nii ka tehakse karkassmajade puhul juba.
Puit kasvab metsas tasuta. Kui ostad omale metsa (loomulikult koos maaga), siis on see kinnisvaratehing. Metsa võid maha võtta ja rahaks teha. Küttepuu jagu kasvab igal aastal tasuta juurde.
Tegemine muidugi maksab, kui mugavamalt teha. Sulle-mulle saega saab väga odavalt asja kätte. See aga läheks juba jõusaali teema alt välja.
Hobi või mittehobi? Paljud inimesed käivad jõusaalis ja maksavd seal palju rohkem raha, kui metsas saebensiinile läheb. Lisaks jõusaali maksumusele maksavad inimesed ka sinna sõidu eest. Sõiduraha eest saab puud koju tuua. Ja ongi jõusaal = metsas küttepuu tegemine.

[Ardi]

Mina jälle ei ole Ardiga nõus ja Rokikaga ka järelikult mitte.
Hästi soojustatud, aga ilma massita maja ei hoia kaua sooja. Teed sinna sisse massiivse müüri, on asi hoopis teisem. Nii ka tehakse karkassmajade puhul juba.
Puit kasvab metsas tasuta. Kui ostad omale metsa (loomulikult koos maaga), siis on see kinnisvaratehing. Metsa võid maha võtta ja rahaks teha. Küttepuu jagu kasvab igal aastal tasuta juurde.
Tegemine muidugi maksab, kui mugavamalt teha. Sulle-mulle saega saab väga odavalt asja kätte. See aga läheks juba jõusaali teema alt välja.
Hobi või mittehobi? Paljud inimesed käivad jõusaalis ja maksavd seal palju rohkem raha, kui metsas saebensiinile läheb. Lisaks jõusaali maksumusele maksavad inimesed ka sinna sõidu eest. Sõiduraha eest saab puud koju tuua. Ja ongi jõusaal = metsas küttepuu tegemine.

Ma ei väidagi,et ilma soojusakumulaatorita maja ja hea soojustusega hoiab igavesti sooja,kuid kui soojustus on hea ja õhuvahetus(mille puhul õhk vajab ülessoojendamist ja seda tõesti kas küttekeha või soojusaku ehk siseseinte pealt) on minimaalne,siis ka jahtumine ei ole kiire.
Ehk siis soojusakuta ja hea soojustusega majaga saad sisekliima samasuguse,kui soojusakuga ja viletsa soojustasega majaga,kuid seda viimast siis suurema küttekuluga.
Ma ei väidagi,et karkassmaja on parem,iga kell eelistaksin kivimaja,kui soojustus on sama paks.
Seega oleks ju ka võimalus,algselt teha karkassmaja ja hiljem sisse kivivooder,kui rahalised võimalused avarduvad.Seetõttu võiks isegi olla universaalne projekt,et kannaks mõlemi peal ja omanik võib soovi korral ühe seina tegemata jätta,kas seest kiviseina(võidab siseruumi) või karkass välisseina(kaotab soojustuse).

[rokikas]

Hästi soojustatud, aga ilma massita maja ei hoia kaua sooja.

Miks? Mis seos on välispiirde soojusjuhtivusel ja maja massil?
Temperatuuri kõikumisi aitab vähendada näiteks betoonpõrand. Mõistusega projekteeritud majades pidavat täitsa piisama.

Kui ostad omale metsa ...
Tegemine muidugi maksab, .....

See "tasuta" on samas stiilis nagu mobiilioperaatorid "tasuta" telefone jagavad.

[lihtnemaja]

Kivisein - betoon soojustuse sees on tähtsaim idee!
Kuna selle lähedases majas, milles praegu elan, ongi ülakorrusel kergsein ja all kivi. Niipea, kui ülakorruse tubadest küte maha võtta, algab kiire jahtumine, kuna soojus ei ole akumuleerunud. All - kiviseinte vahel ja kivist kandeseinaga keskel oli ka paar nädalat tagasi nii, et me pidime lahkuma kodust esmaspäeva hommikul ja tagasi saabusime neljapäeval. Ja köögi laual oli +14 kraadi, kusjuures ööd olid olnud üsna külmad. Ei töötanud mitte ühtki soojendust.

Vihjeks sulle et kõik mis kaua jahtub see ka kaua soojeneb.

"Ardi" jutuga olen täitsa nõus.[/quote]

Puhtalt omast kogemusest. Kui me tuleme oma mahajahtunud majja, siis teeme tule pliidi alla ja pliidiraud annab väga kiiret sooja. Istume ja toimetame köögis, köögiga on seotud elutuba. Kohe üldse ei ole nii, et peaks kuidagi kaua lõdisema seal. Aga iga vastuväite eest olen väga tänulik. Arutame, vaidleme. ;-)

[motamees]

Aga kui... Teha hästi kerge ehitusega karkassmaja. Katuse saab siis kohe peale teha ja siis... valada karkassi vahed saepurubetooniga täis. No ütleme alates 50cm paksud. Segu saab teha päris "lahja", siis on tal ka soojapidavus parem. Kandekonstruktsioonina on ju lisaks ka karkass. Pärast jääb üle vaid seinad mõlemalt poolt krohvida.
Saepurubetooni valu ei ole nii tappev ja käed ei ole pärast maani veninud. Soojustus on ka kohe olemas.
See variant oleks ju väga hea oma metsa omanikele. Puitmaterjali saagimisest tulnud saepuru läheb seina. Selline maja on mul meeles mõlkunud. Alustaksin maja ehitust saekaatri ostmisega.
Veel üks asi järamiseks.
Majad ehitatakse kestma aastasadu. Tegelikult elame, peale maja ehitust, vaevalt pool sajandit. Palju selliseid sajandiprojekte on jäänud seisma, just nende suuruse ja kalliduse tõttu. Kindlasti on paljud majaehitused jäänud ainult mõtte tasandile, just nende kalliduse/raskuse tõttu.
Mul elada jäänud veel paarkümmend aastat. Miks peaks mu maja vastu pidama sada aastat. Valikus on
1) Ehitada hästi lihtne ja odav majakene, kahele vanurile.
2)Üldse mitte ehitada.
Väikse maja kasuks räägivad mitu asjaolu. Ehitamisega saaks vast ise hakkama. Palju lihtsam on sellist kütta. Kööktuba + magamistuba oleks ju täiesti piisav. Vana inimene ei jaksa ju nagunii kõike ruume enam kasutada (milleks mulle 5 ülikonda, kui ma saan korraga kanda ainult ühte). Näiteks mul naabrimees pole oma elu lõpul (5 aasta jooksul) ülakorrusele enam saanud.
Vaatan nüüd, mis saab.

[Külaline]

Majad ehitatakse kestma aastasadu. Tegelikult elame, peale maja ehitust, vaevalt pool sajandit. Palju selliseid sajandiprojekte on jäänud seisma, just nende suuruse ja kalliduse tõttu. Kindlasti on paljud majaehitused jäänud ainult mõtte tasandile, just nende kalliduse/raskuse tõttu.
Mul elada jäänud veel paarkümmend aastat. Miks peaks mu maja vastu pidama sada aastat. Valikus on

Keskmiselt on enamus hooneid projekteeritud 50 aastase kasutuseaga, kuigi inimesed kasutavad neid kauem.
Siit ka see paari aasta tagune paanika, et magalarajoonide hoonete kasutusiga hakkab läbi saama. See ikka rohkem sellega seotud kuidas sa hoonet hooldad ja remondid jne. See on sarnane nagu kasutatud autodega, ega tootjad ei ole ettenäinud, et sa ühte mudelit 15-20 aastat kasutad aga kui sa remondid ja putitad siis miks ka mitte.

[motamees]

...ega tootjad ei ole ettenäinud, et sa ühte mudelit 15-20 aastat kasutad aga kui sa remondid ja putitad siis miks ka mitte.

Meie pere igapäeva sõiduauto on 39 aastat vana.
Auto saab osta kasutatuna, oma maja oma maa peal aga mitte. Selle peab sinna ikka ehitama, või seda pole üldsegi olemas ja pole ka midagi putitada.
Unistasin siin sellisest majast ka seetõttu, et inimeste arusaamad muutuvad ajaga.
Nooremas eas tahavad inimesed saada suuremat ja uhkemat maja. Nüüd on käes aeg, kus ma sellist maja enam mette ei taha. Olemasolev maja võiks siis jääda lastele. Las siis laiutavad ja täidavad oma nooremaid unistusi. Ma aga läheks rahulikku keskonda ja väiksemasse ruumi.
Siit ka tarkusetera noortele. Kui te ehitate omale suurt maja, siis tehke seda ettenägelikult. Tulevikus ei taha te enam kasutada niipalju ruumi. Küte ja arhidektuuriline eripära peaks võimaldama maja mingit osa "maha jätta".
Tihti on aga tänapäeva majad ehitatud tervikuna ja ülearuste ruumide hülgamisega tuleb neid ikkagi edasi kütta.

[rokikas]

Aga kui... Teha hästi kerge ehitusega karkassmaja. Katuse saab siis kohe peale teha ja siis... valada karkassi vahed saepurubetooniga täis. No ütleme alates 50cm paksud. Segu saab teha päris "lahja", siis on tal ka soojapidavus parem. Kandekonstruktsioonina on ju lisaks ka karkass. Pärast jääb üle vaid seinad mõlemalt poolt krohvida.

Peaks vist täitsa saama nii. Milline sellise seina U arv võiks küll olla?
Sellega tuleb nõustuda jah et vanusega soovid/vajadused muutuvad. Kui ma meenutan mida ise mõnikümmend aastat tagasi tähtsaks pidasin, nüüd maja juures silmas pean ja kuidas mu ämm (70 a.) oma maja kasutab siis erinevused on ikka päris suured. Ei seal aita muud kui tuleb aga soovide/vajaduste muutudes jälle uus maja ehitada/osta.

[rokikas]

Väga hoolikalt ettevalmistatud, lihtsalt paigaldatavate korduvkasutusega raketiste sisse valatud tüüpmaja vun-damendi ja betoonseinte maksumus võib täiesti kasumivaba kogukondliku töö korral jääda umbes 3000 EUR piiresse, koos põrandaplaadi ja vahelaega ca 4000 EUR jne. Need on suurusjärgud, millesse tava-arusaamas sageli ainult projekteerimistööd mahuvad.

Tasuta kogukondlik töö kõlab romantiliselt aga millest selle kogukonna liikmed elavad? Sellise maja ehitamine ei ole "teeme ära" tüüpi ühepäevane ettevõtmine.
Kui sa juba oled need materjalikulu numbrid välja toonud siis palun too nähtavale ka tiba täpsem eelarve kuidas sa selle tulemuse said. Hetkel tundub suht ulme.

Mis oleks, kui korduvkasutusega ja täpsetes mõõtudes betoonivalu rakised oleksid niivõrd hästi ettevalmistatud, et nende paigaldus ei erineks näiteks massiürituse telgi või vabaõhulava ülespanekust? Kui seda tehtaks kogukond-liku talgutööna?

Kas sa oled neid paigaldanud? Et niisama lihtne ongi või?

[motamees]

... Milline sellise seina U arv võiks küll olla?...

Nii väikse maja puhul pole see enam nii oluline. Saab ju ka vajadusel väheke paksema seina teha. Jäävad ära igatsorti kiled ja ventilatsioonid. Ahi ventileerib piisavalt ja suvel saab aknaid lahti hoida. Sedasi ei lähe see maja ka "milli" maksma.

[rokikas]

... Milline sellise seina U arv võiks küll olla?...

Nii väikse maja puhul pole see enam nii oluline. Saab ju ka vajadusel väheke paksema seina teha.

Nii et U arv jääb sobivasse suurusjärku? Või on vajalik tiba paksem sein teha? Või hoopis piisab vähemastki?

Kile kileks aga mida kurja ventilatsioon sulle teinud on? Aga eks võib olla et mina kui "jõusaalimees" lihtsalt ei mõista "tasuta" puuküttega kaasnevaid kõiki privileege. Tuleb teha maja lihtsalt piisavalt hõre et õhk piirdest piisavalt läbi pääseks ja sitta sellest küttekulust. Puud ju "tasuta".

Kui me peame silmas lihtsat "tee see ise odavalt" tüüpi maja siis mina panustaks puitmajale.
Kahjuks eestikeelset taolist materjali ei oska viidata nii et soomekeelsed planeerimisjuhised, ehitussoovitused ja sõlmede lahenduste allalaadimisvõimalus
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... koohje.pdf
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... aminen.pdf
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... p3pdf0.zip

[motamees]

Päris nii pohhui ka sellest U arvust pole. Olen kusagilt kuulnud, et 40cm saepurubetooni hakkab juba aitama. See on dela tehniki ja selgub ehituse käigus. Praegu on põhimõtted vaja paika panna. Soojustus võiks olla just nii paks, et välisseina juures on null kraadi. Siis ei teki seda jäätumist seina sees, mis on tänapäeva majade põhiprobleem.
Ventilatsiooni suur võidukäik hakkas majade "kiletamise" aegu. Kui venti pole pandud ja maja renoveeriti ainult ühepoolselt, siis hakkas ta hallitama. Vanasti majad "hingasid" omapäi. Probleem oli suurte tormidega. Siis oli tõsiselt külm, sest kardinad liikusid toas. No nii hõre maja olla ei tohiks, aga mõni pilu võiks ikka olla ka.
1kg puid vajab põlemiseks 8 kuupi õhku. Kui maja kütta, siis on ööpäevaringne õhuvahetus tagatud. Kui ka korstnas on ventilatsioonilõõr, siis on sellest juba piisavalt. Uksest välja/sisse käimine vahetab ka õhku. Nii jääbki hulk raha ventilatsiooni peale kulutamata.
Need vaid minu isiklikud arvamised asjast ja ei kandideeri ehitusõpikusse panekule.

[mbl]

Eks see kiletamine hakkas siis tulema kui kasutama hakati villatüüpi soojustusi. Villad töötava ainult kuivades oludes. Ja mis puutub nö hõredalt ehitatud majadesse, siis praktika näitab, et inimesed kipuvad neid tasapisi tihendama. Ise leian, et ventilatsioon on siseruumides kõige olulisem asi, üks kõik milline see maja ka ei ole. Seda kinnitavad ka viimased uuringud Soomes, et halva ventilatsiooniga hoones elamine on tunduvalt kahjulikum kui suitsetamine. Ka eestis viidi millagi uurin läbi koolide kohta kes vahetasid aknad välja ja ventilatsioonisüsteem jäi uuendamata või planeeriti tulevikku. Kokkuvõtvalt olid tulemused negatiivses mõttes väga üllatav. See mis ma soovitada tahan, et ära jäta soojustuse ja ventilatsiooni teemat hõreda ehitamise peale, kuna see tulemus ei sõltu siis enam sinust- vaid nagu kasiinos, äkki veab, ja vedamise võimalus täiesti prognoosimatu.

[pikk88]

Motamehega täitsa nõus. Hetkel elan ise ligi 80 ruutmeetrises majas, kus puudub igasugune tänapäevane ventilatsioon. On kaks ahju ning kogu õhuvahetus toimub seinapragude ja uste-akende kaudu. Ei hallita mitte kusagilt mitte midagi...

[mbl]

Motamehega täitsa nõus. Hetkel elan ise ligi 80 ruutmeetrises majas, kus puudub igasugune tänapäevane ventilatsioon. On kaks ahju ning kogu õhuvahetus toimub seinapragude ja uste-akende kaudu. Ei hallita mitte kusagilt mitte midagi...

Vana maja puhul on kõik loogiline, on endalgi suvemaja kus kõik toimib, olen ka kogu elu elanud erinevates ahiküttega hoonetes. Aga väga paljud lisasoojustavad oma hooneid ja mingil põhjustel vahetavad ka aknaid tihedamate vastu välja, see peaks kogu selle hingava maja loogika vastu olema, miski ikka inimestele selles ei meeldi.
Põhjamaades ikka paljud renoveerivad ka vanu puit aknaid jne, meil ei viitsita eriti vaeva näha...
Probleemid hakkavad siis kui see tasakaal paigast läheb ja tahetakse kütte pealt kokku hoida.

[motamees]

Probleemid hakkavad siis kui see tasakaal paigast läheb ja tahetakse kütte pealt kokku hoida.

Ahiküttega majas ei saa tasakaalu paigast ära ajada. Siis lihtsalt küttekolded ei toimi. Nagu juba ütlesin, puit vajab põlemiseks õhku. Maja tihedusega üle pingutades on suits toas. Sellised anomaaliad on tänapäeva majades olemas.
Eks see tervistkahjustavate asjade nimistu on kahe otsaga. Ventilatsiooniga säästame kopse aga muu asjaga tapame ennast lihtsalt ära.

[rokikas]

Päris nii pohhui ka sellest U arvust pole. Olen kusagilt kuulnud, et 40cm saepurubetooni hakkab juba aitama. See on dela tehniki ja selgub ehituse käigus. Praegu on põhimõtted vaja paika panna.

Ehituse käigus ei selgu sulle mingit U väärtust. Ja mingi kuulujutu põhjal maja ehitamist planeerida on ikka üpris kergemeelne suhtumine. Mulle jäi mulje et siin üritatakse odavat (ehitushinnalt mitte kvaliteedilt/olemuselt) maja planeerida. Selleks tuleb aga vägagi põhjalikult kogu ettevõtmine ette läbi planeerida. Teadmisi saab tänapäeval ikka üpris "odavalt" internetist hankida. Tasub vaeva.

Soojustus võiks olla just nii paks, et välisseina juures on null kraadi. Siis ei teki seda jäätumist seina sees, mis on tänapäeva majade põhiprobleem.

Selline teooria on mulle uus. Selleks et välisseinal oleks aastaringselt + kraadid peab ikka väga olematu soojustus majal olema ning kuradi võimas küttesüsteem.

1kg puid vajab põlemiseks 8 kuupi õhku. Kui maja kütta, siis on ööpäevaringne õhuvahetus tagatud. Kui ka korstnas on ventilatsioonilõõr, siis on sellest juba piisavalt. Uksest välja/sisse käimine vahetab ka õhku. Nii jääbki hulk raha ventilatsiooni peale kulutamata.

1. Mitu kilo puid sa ööpäevas põletad?
2. Mitu tundi see aega võtab?
3. Mitu tundi ööpäevas sa ei põleta puid?
4. Mitu korda ööpäevas sa uksest sisse/välja käid?
5. Mitu kuupmeetrit õhku selle käigus siseruumides vahetub?
6. Mis ajaga peaks tänapäevaste soovituste kohaselt kogu siseruumide õhk vahetuma?

Need vaid minu isiklikud arvamised asjast ja ei kandideeri ehitusõpikusse panekule.

Eks see lugu meie kõigiga siin.

[mbl]

Probleemid hakkavad siis kui see tasakaal paigast läheb ja tahetakse kütte pealt kokku hoida.

Ahiküttega majas ei saa tasakaalu paigast ära ajada. Siis lihtsalt küttekolded ei toimi. Nagu juba ütlesin, puit vajab põlemiseks õhku. Maja tihedusega üle pingutades on suits toas. Sellised anomaaliad on tänapäeva majades olemas.
Eks see tervistkahjustavate asjade nimistu on kahe otsaga. Ventilatsiooniga säästame kopse aga muu asjaga tapame ennast lihtsalt ära.

Nii, et su maja õhutus toimib ainult siis kui ahju kütad, aga kui tõesti ainult neli halgu päevas kulub?
Ja teine, kuidas ikkagi hoone ehitada nii, et ta ei ole õhutihe, jätad akendele tihendid panemata? ja kui sa saavutad et ei ole õhutihe, siis paraku on ka soojakaod prognoosimatud. Ilmselt pead tuulutusklapid niikui nii lisama. Endal veel üks ajakohane näide eilsest: kuna panin korterile uued aknad ja seinad paksust paekivist pidin tegema aknale tuulutusklapi, et õhk kütmisel peale tuleks. Öösel puhus klapist lapsele külma peale ja panin selle kinni aga unustasin hommiku lahti teha. Siis kui ahi küdemas sai köögis kubu tööle pandud ja paarikümne sekundiga oli toad suitsu täis, sebimist oli palju.
Soovitus ikka selline et, tee konstruktsioonid nagu peab ja lahenda õhutus eraldi. Ka vanadel hoonetel tuli enamus õhku vanadest akendest sisse. Pane ikka uued aknad aga lisa sissetuleva õhu klapid.