Turu solkimine

[Imelik]

Ajalugu kordub? Vabandan nüüd ette ning toonitan, et järgnev hinnang on läbi huumoriprisma ja ei kajasta kuidagi lugupeetava olemust. "Suurkapitalist 2korda2 jagab õpetust ja tarkuseteri mandunud töölisklassile"- mulle tuleb tuttav ette. Huumori lõpp.
Kahjuks ei jõudnud mina veendumusele, et lugupeetaval on selge isegi kulupõhine hinnakujundus
(ning sinna kuuluvad püsikulud ja muutuvkulud jne.). Aga see ei tee ka mulle muret.
Küll tunneb härra miskipärast muret "tööliste" AÜ lembuse üle. Miks, kui tohib küsida?
Valu põhjustamine minu poolt on muidugi tõsisem ja otsesem süüdistus.
Pean tõesti tõdema, et formuleering on üsna ebaõnnestunud; kuid eeldasin, et mõte on selge ka ilma korrektse definitsioonile vastava väljenduseta. Kuna ei olnud, siis pean võib-olla veel valu põhjustama (ainuke võimalus oleks valu ennetada - mind rumalat harida?).
Põhjustan siis pikemalt valu (oh mind rumalat). Kui me eksport (ei väljendata mahte vaid väärtust) koosneb väheväärtuslikust või alahinnatud kaupadest teenustest, siis on eeldatavasti siiajääv väärtus olematu ning sellise tegevuse mastaapne arendamine kahjulik. Meile kallatakse aga iga päev "krae vahele", et eksport tõuseb ja kohe-kohe saavad kõik sellest rikkaks (kas ma valetan/häman?).
Bilanss jääb sel juhul alati negatiivseks olgu impordiks tooraine , masinad, tarbekaubad või kütus.
Nagu graafikult näha, tõuseb ekspordiga koos ka import ja uskuge mind, Tädi Maali ei hakanud samal ajal rohkem Nokia kummikuid ostma.

[madis64]

Kui me eksport (ei väljendata mahte vaid väärtust) koosneb väheväärtuslikust või alahinnatud kaupadest teenustest, siis on eeldatavasti siiajääv väärtus olematu ning sellise tegevuse mastaapne arendamine kahjulik. Meile kallatakse aga iga päev "krae vahele", et eksport tõuseb ja kohe-kohe saavad kõik sellest rikkaks (kas ma valetan/häman?).
Bilanss jääb sel juhul alati negatiivseks olgu impordiks tooraine , masinad, tarbekaubad või kütus.

Oi-oi-oi, valus on ...

[2korda2]

Rahustamiseks võin öelda, et pole ettevõtlusega veel tegelenud. Olen teeninud kogu hõivatud aja erasektoris, saanud keskmisest suuremat töötasu ja terve aja on ka makse makstud täie rauaga. Samas ei ole hetkekski tulnud mõttesse AÜ-sse astumine, selle loomine või ka ükskõik mil moel nende tegevuse toetamine. Küll olen korduvalt mõelnud ettevõtluse peale. Tõsi, mitte "töölisklassi rõhujana" vaid pigem iseendale tööandjana.
AÜ-d võiksin toetada ehk ainult olukorras, kus tööandja on sisuliselt monopoolses seisundis. Selliseid erialasid on aga mitte palju. Ehitus seda kindlasti pole.
Nüüd mis puudutab hinnakujundust või kuluarvestust, siis... Kui mitu vastavat süsteemi oled ise loonud või mitmes ettevõttes rakendanud? Mina olen. Väikestest "4 sõpra ja kass" üritustest kuni börsiettevõteteni välja. Teenisingi sellega elatist enne, kui 6 aastat tagasi lõpetasin aga nii kehva mu mälu ei ole, et põhimõtted juba ununenud oleks.

Kui aga vaadata oponendi(?) väiteid, siis ei aita ka püüd selgitada. Majanduslikult mõtlevad ja tegutsevad ettevõtjad ei too siia tegevusi, mis lisaväärtust ei loo. Olgu see väike või suur, ettevõtja eesmärk on kasumit teenida. Üldjuhul nõuab majandustegevus ka investeeringuid. Isegi lollidemaa rahapuu vajas seemet. Sellest ka põhjus, miks üldjuhul eksport-import kasvavad/kahanevad koos. Samas meil on selge muutus toimunud - jooksevkonto on positiivne (alates II kv2009 kuni tänaseni vaid 1 negatiivse tulemusega kvartal). EP lehelt saate ise vaadata: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et# ... OS/145/436
Iseasi on, et meie investeeringud on suurelt osalt laotatud põllu peale enam-vähem korrapäraste ehitusmaterjalide hunnikute näol. Sealt pealt ekspordile lisaväärtust loota on natuke lihtsameelne. See ka põhjus, miks rikkus kiiremini majja ei tule - enne vaja rumalad laenud tagasi maksta.

[madis64]

Kui me eksport (ei väljendata mahte vaid väärtust) koosneb väheväärtuslikust või alahinnatud kaupadest teenustest,

Hiuvitav, kui sa mõne eksportööri tootmisruumides seda ütled, siis kas "töölised" sind terve nahaga tulema ka lasevad?

Tavaliselt eksporditakse ikka seda, mida välisriikides nõus ostma ollakse - ja "väheväärtuslikku kaupa" - kes seda ikka endale kukile tahab?

Kõrgemate müügihindade väljakauplemine on aga juba ärikunsti temaatika - kes valdab, see areneb, kes ei valda, lõpetab varem või hiljem tegevuse.

siis on eeldatavasti siiajääv väärtus olematu

Hivitav, millel sellin eeldus küll põhineda võiks

[Imelik]

Tere.
2korda2. Ei tundnud vähimatki huvi Sinu sissetuleku suuruse kohta? Miks püüad ennast "klassifitseerida"? "Suurkapitalist" oli pilge. Eelnevast on lugupeetava "taust" meelde jäänud ja sellega probleeme pole (nn."paadialustega" samuti mitte- valikute küsimus).
Sotsiaalses plaanis küsimusele lugupeetav ei vastanud. Et AÜ-sse ei astu ega pole plaaniski astuda
oli selge juba enne selle järjekordset kinnitamist. Mis on aga isiklikult AÜ-te vastu? Kuidas Sinu arvates kaitseb keskmine palgatööline oma huve (milliste vahendite/võimalustega). Nimeta mõni arenenud maa kus AÜ-d puuduvad. Ma ei ole ausalt Sven Mikser aga taoline psühhoos antud teemal on rohkem kui imelik. Mitmed ettevõtjad on eravestluses parastanud, et "punastel" pole edu (silmas peetud siis AÜ-sid) ning hoiatanud, et kui peaks juhtuma vastupidine on "piiks majas". Selle "piiksu" all peeti küll vist silmas rohkem endid ? Monopoli ja AÜ otsesest seosest ei saanud üldse aru.
Finantssüsteemide osas on lugupeetaval tugev "ülekaal" (palju versus 0). Eelnevast oled ehk märganud, et tegelen pigem juhtimis- ja tehniliste küsimustega. Imelik tundus lihtsalt
püsikulude välistamine ning eeldus, et mittetulundusühingus (riigiosalusega) ei ole pädevaid inimesi, mistõttu rikutakse seadust (aga see on hoopis teine teema).

Selgitustega on asi keerulisem.

Majanduslikult mõtlevad ja tegutsevad ettevõtjad ei too siia tegevusi, mis lisaväärtust ei loo. Olgu see väike või suur, ettevõtja eesmärk on kasumit teenida.

Eesmärk ja kasum on ka see kui toota nii, et puuduvad:
töötingimused (väiksemad investeeringud),
vääriline palk (väiksem kulu),
efektiivne töökorraldus (nõuab teadmisi , investeeringuid, korralikult püstitatud eesmärki, selle teadvustamist ja sihikindlust). Kasumi toob käive; tänu madalale hinnale ja "väikestele kuludele".
Milline on antud tootmise lisaväärtus?
Lollidemaale investeerimisest ma ei hakka isegi näiteid tooma, see on isegi minu jaoks liiga valus ( a la kinnimakstud "prahivedu" mida siin soositi ja peeti investeeringuks).
Eesti Panga jooksevkonto rida ei ole aega sügavuti süüvida /vabandust). EAS graafik ja Eurostati
Euroopa riike puudutav osa räägivad teist keelt.
Põllud jäta rahule! See osa ei moodusta Eesti eluasemefondi enamust ning ilma selleta ei oleks
midagi oluliselt paremini läinud.

Madis. Vastasid endale ise :

Kõrgemate müügihindade väljakauplemine on aga juba ärikunsti temaatika - kes valdab, see areneb, kes ei valda, lõpetab varem või hiljem tegevuse.

Ainuke asi, et vahel ei ole asi kauplemises:

"väheväärtuslikku kaupa" - kes seda ikka endale kukile tahab?

...lihtsalt antaksegi seda teha kuna hind on piisavalt odav (igal kaubal on ostja, kõik sõltub hinnast).
Midagi paremat ju pakkuda pole ja minu arust puudub ka selge soov selleks. Muidugi on erandeid, mis kinnitavad reeglit.
2korda2 mainis ka "võlusõna"-lisaväärtus (sellega ei ole minu arust hästi), vaatamata mahtude tõusule.
Ehitust pole peaegu üldse puudutanud? Kui aus olla siis polegi midagi kommenteerida (kõik teavad niigi kuidas äri käib?) sest põhjused peituvad kaugemal/ sügavamal.

[maik]

Aplodeerin Imeliku postitusele ja ilma sarkasmita.

[madis64]

Madis. Vastasid endale ise :

Kõrgemate müügihindade väljakauplemine on aga juba ärikunsti temaatika - kes valdab, see areneb, kes ei valda, lõpetab varem või hiljem tegevuse.

Oot-oot, millele ma nüüd sellega vastasingi

Ainuke asi, et vahel ei ole asi kauplemises:...lihtsalt antaksegi seda teha kuna hind on piisavalt odav (igal kaubal on ostja, kõik sõltub hinnast).

Aga milles sa probleemi näed kui tegija ja ostja omavahel kokku lepivad?
Ning veel kord - kui tegija otsustab midagi alla omahinna ja investeeringuteks vajaliku kasumiprotsendi müüa, siis ta lihtsalt liigub teadlikult firma lõpetamise suunas (ega firma ülalpidamine pole ju kellelegi kohustuslik).

Midagi paremat ju pakkuda pole

Huvitav, mis see müütiline "parem" küll olema peaks, mida meil veel pakkuda ei ole?

ja minu arust puudub ka selge soov selleks.

Oskad sa öelda, millises eksportivas tööstusharus selline soovipuudus prevaleerib ja kuidas sa selle tuvastanud oled?

[2korda2]

Pean vabandama - pikas läks
1. AÜ-d võin toetada ainult monopoolse tööandja puhul seetõttu, et muudel juhtudel on töövõtjal võimalik valida sobivam tööandja. Just sedasi kaitsebki palgatööline oma huve. Millegipärast tuli see muuhulgas ehitajatel buumi ajal eriti hästi välja kui päevapealt jalutati objektilt minema, sest saadi parem pakkumine. Mis takistab seda nüüd tegemast?
Üldine vastumeelsus on seetõttu, et AÜ-del on kombeks läheneda probleemidele destruktiivselt. Alles eile oli uudis vist Londoni metrootööliste kohta, kes kuulutavad välja kahepäevase streigi, sest 02.01 kuupäeval ei maksta neile lisatasu. Halloo! Kas on mõistliku kaaluga reageering? Kui vastav punkt on seaduses/töölepingus sees, siis tuleb kohtusse pöörduda. Vastasel juhul tegemist AÜ-dele tüüpilise ülereageerimisega. Või Kreeka - demokraatia häll. Iga kodaniku kohta on võlgu summas, mida maarjamaalane pool elu peab teenima. Ometi streigivad AÜ-d iga kärpe peale. Mõistlik?

2. Üllatav küll aga juba H.Ford sai aru, et juhitavate heaolust (mõistlikkuse piires) sõltub juhi heaolu. Juba üsna vana tõdemus - sellega võiks kursis olla. Kui mõni äri sel põhimõttel ei tööta, siis on võrdlemisi tõenäoline, et pikemas perpektiivis vastav äri kaob/hävib või peab kohanema. Siin sobilik viidata jällegi töövõtja võimalusele valida parem tööandja. Tõsi ta on, ka juhtimises tehakse aeg-ajalt huvitavaid avastusi.

3. Kas ma olen kuskil püsikulud välistanud? Millest välistanud?

4.

Põllud jäta rahule! See osa ei moodusta Eesti eluasemefondi enamust ning ilma selleta ei oleks
midagi oluliselt paremini läinud.

Siin olen ma küll teist meelt. Oluliselt paremini oleks läinud (ja läheks järgmised paarkümmend aastat) juba seetõttu, et inimestel oleks rohkem valikuid. Loomulikult on nüüd raske tööandjale trääsa näidata, kui iga kuu läheb oluline osa palgast kohe panga kaukasse. Kui põlluarendustest kasvõi 10% oleks läinud ihaldatud kõrgema lisaväärtusega tootmisse/teenindusse, siis oleks meil ikka OLULISELT parem seis.
/lahtiütelus - elan samuti põllul ja kannan pangale iga kuu märkimisväärse summa. Samas - minu omafinants oli märkimisväärselt üle nõutud miinimumi ja abikaasaga mõlemad oleme spetsialistid erialadel ja tasemel, mis võimaldab valida tööandjaid.

5. Kui EP statistika uurimiseks aega pole, siis kuidas saad väita, et EAS/Eurostat teist keelt räägivad? Kas mulle ainult tundub, et süüdistad siin otseselt Eesti Panka valetamises? Muide, märkimisväärne osa ekspordist käib hetkel läbi pankade - pangad viivad juba 2 aastat kapitali välja (uusi laenusid antakse vähe, vanade tagasimaksed viiakse välja). See ka põhjuseks, miks näiteks tänases Äripäevas kihutatakse laenuandmist ja -võtmist suurendama.

6. Mis puudutab veel kehva lisaväärtust, siis.. Meil lihtsalt ei ole piisavalt spetsialiste, kellega seda suure lisaväärtusega tööd teha. Kolhoosiaegse hariduse ja -tööharjumusega(!) Mati/Kati ei hakka kunagi suure lisaväärtusega tööd tegema. Haridusmaastiku ja ka töökultuuri muutmiseks kulub paraku aastakümneid. Haridus on juba enam-vähem, töökultuuri osas oli möödunud kriis väga hea erguti. 15 aastaga 5 rikkama hulka me ei jõua, küll aga rikkamatele kõvasti lähemale (kasvõi rikkamate vaesumise tõttu aga rikkus ongi suhteline).

[Külaline]

Vabandan , üritan seda filosoofilis-poliitilis-majanduslikku vestlust arendada edasi puhkepäevil.
Imelik.

[rokikas]

Ehitusala tulevik eestis on .....nutune. http://www.ehitusuudised.ee/article/201 ... lga-jarele
Teisalt võib ka hea olla et noored lähevad välismaale. Kui nad sealt tagasi peaks tulema eestisse tööle siis ehk ka toovad tiba teisi tuuli siia "halli tsooni".

[Imelik]

Tere. Katsun nüüd siis vastata 2korda2-le. Lugupeetava viimane postitus oli üpris sisutihe (heas mõttes) ja ei soovinud "uisapäisa" vastata.
1. Vastumeelsus AÜ-le põhineb destruktiivsus süüdistusel ja põhjusel,et

töövõtjal võimalik valida sobivam tööandja

... väljaarvatud juhul kui tegevusalal tegutsev ettevõte on monopoolne?
Näide- Võtan Mardi tööle palgaga X ja ülesannetega Y. Ettevõtte olukorra halvenedes (põhjustel mida Mart ei saa töötajana kuidagi mõjutada) vähendan ta palka poole võrra või lehvitan koondamisega. Majanduse paranedes jätkan sarnaselt või ennistan palga (kuid mingil juhul ei tõsta).
Kui on vaja kulusid kokku hoida, alustan- töökinnastest, hügieenitarvetest, eritasudest (mis olid mõeldud mingi erandjuhu kompenseerimiseks)jne. Kui Mart või "temasugused" avaldavad pahameelt ja ähvardavad streigiga , süüdistan destruktiivsuses. ??? Konstruktiivsed on siis ainult minu huvid? Kokkuleppeid sõlmides ei pea mina järeleandmistele minema ning kokkulepitust kinni pidama?
Mardi lähim tööandja valik, kes erineb minust, asub ilmselt teispool kodumaa piire? Selle valiku Mart ka lõpuks teeb, kuid tal tekib õigustatud küsimus- milleks mulle see edasi-tagasi pilet?
Miks on see nii? Mina ausalt kõiki vastuseid ei tea.
Monopolide osas nõus, kuigi seal on olukord vaat et parem (olen ise seal töötand).
See Kreeka jutt on stiilist- " kui hammas valutab tuleb kõhtu lüüa". Mingit seost meie olukorraga ei ole.
2. Nõus, mõistlikkuse piir asub aga mõnel kummaliselt kaugel. Kohanemine seisneb postulaadis, et "küla kunn" on ikka parem kui "valla sant". Arengut kahjuks sellisel juhul ei toimu, kuna "ressurss" ei ole piiritu.
3. See küsimus tulenes sellest EVS teemast , kus jäi mulje, et Sa püsikulud välistasid (pole antud juhul oluline).
4. "Põllud" vähendasid samas katastroofilist elamispinna puudust mis valitses. Lisaks- "on mis on", aga vanad on veel armetumas seisus. Hind ja kvaliteet on iseküsimus. Lähevad kaubaks siiani kui hind on "õige" (nagu aru olen saanud). Inflatsioon teeb peagi ka seal omad korrektiivid.
Trääsa näitamine ei olene laenust endast vaid tööturu olukorrast otseselt. Sa võid ju töökohti vahetada teise samasuguse vastu (kui kuskilt otsast arengut ei toimu). Vahe on ainult selles, et ilma laenuta ei ole Sa enam ilmselt võlgu, kui Su kodu "haamri alla läheb".
5. Graafikut ja selge sisuga tabelit on lihtsalt kergem uurida . Mida antud rida Eesti panga väljaandes sisaldas, oli lihtsalt esmapilgul ebaselge (ei süüdista kedagi, polnud lihtsalt aega süveneda).
6. Selles punktis ei nõustu üldse. Kriis ei muutnud sisuliselt midagi oluliselt paremaks (ära usu neid
statistilisi tööviljakuse kasvu näitajaid ). Haridus "on, oli ja jääb" humanitaaride käpa alla ja sealt tuleb mida iganes (loodan et eksin). Jah, tipud on võib-olla "teravamad" aga palju lapsi piirdub põhiharidusega (kui sedagi) ning seega püramiidi alus hoopis kitseneb?
Eks me kõik ole omamoodi rikkad ja ilusad, vähemalt enda arust .

Madisele ikka ka mõni sõna.
Ütlesid isegi ilusti- kas ettevõtja /ettevõte areneb , oskab äri teha või lõpetab oma tegevuse.

Tavaliselt eksporditakse ikka seda, mida välisriikides nõus ostma ollakse - ja "väheväärtuslikku kaupa" - kes seda ikka endale kukile tahab?

Meil lihtsalt loetakse oskuseks ja arenguks sedagi, kui suudad väikse väärtusega kauba maha parseldada (nii, et ostja peab seda ise ebamõistlikuks valmistada või Hiinast tellida). Ehk väike Eesti konkureerib Hiinaga?

Imelik kirjutas: siis on eeldatavasti siiajääv väärtus olematu

Huvitav, millel selline eeldus küll põhineda võiks...

Eeldus põhineb lihtsalt sellel, et võimalikud mahud on kardinaalselt erinevad?
Parem on kõik mis on eelmainitust parem (eksporti määravaks ei ole enam tooraine ega hind vaid toode ja kvaliteet).
Viimasele küsimusele konkreetne vastus puudub. Meelde on jäänud paari aasta tagune juhtum, kus
mingil konkursil pakuti ettevõtjaile valmis tehnoloogilist lahendust. Üldine arvamus oli, et -"hea asi aga mitte meile". Meediast kuuldud, nii et täpset sisu ei mäleta.
Teine näide. Töölised selgitasid ettevõtte juhile, et teatud juhtiv ametikoht on liiast ja segab protsessi (ebavajalik). Ei muutunud midagi aga mõned töölised koondati.

Siirduks hea meelega algse teema ja ehitussektori juurde tagasi rokikas. Kahjuks midagi uut ei oska selles vallas küll välja tuua, millest juba räägitud ei oleks. "Koerad hauguvad, karavan läheb edasi"- oleks olukorra kirjeldus ilmselt?

[2korda2]

Näide- Võtan Mardi tööle palgaga X ja ülesannetega Y. Ettevõtte olukorra halvenedes (põhjustel mida Mart ei saa töötajana kuidagi mõjutada) vähendan ta palka poole võrra või lehvitan koondamisega. Majanduse paranedes jätkan sarnaselt või ennistan palga (kuid mingil juhul ei tõsta).

Huvitav, miks buumi ajal ükski ehitusettevõtja selle peale ei tulnud, et palgatöölisel lihtsalt ei tõsta palka? Oleks ju hulga raha kokku hoidnud?!
Täpselt samasse ritta läheb kogu muu esimese punkti põhjendus:
Eriatasu ja preemia ongi kas eriliste ülesannete või oodatust parema tulemuse saavutamisese eest. Meil on paljudel (siin tuleb rohkem vaadata riigiametite poole) punasest ajast meeles, et preemia/eritasu oligi lihtsalt palgalisa. Ega ikka ole küll. Kui ülesandeid enam pole või tulemused ootusi ei ületa, siis pole põhjust ka täiendavast tasust rääkida.
Kui tööandjad üldiselt siiski teavitavat vastaspoolt asjaolude muutumisest ette ja vormistatakse see muutus ka paberil, siis buumi ajast võid siit foorumit leida hulgem postitusi, kus kurdetakse töömeeste kadumise üle. Lihtsalt jalutati minema. Igasuguse etteteatamiseta. Mõnel oli veel ülbust mõni aeg hiljem välja ilmuda (kui tulusam ots valmis sai) ja teatada, et ta nüüd teeks edasi?!
Kui Mardi lähim teine tööandja asub teiselpool piiri, siis on hetkel tegemist monopoolse tööandjaga. Nagu ütlesin, sellisel juhul oleks AÜ ehk põhjendatud.
Destruktiivsus AÜ puhul väljendub justnimelt ebaproportsionaalses reageeringus. Erinevalt Sinust tõin mina konkreetseid näiteid elust. Ei ole asjakohane streikida 2 päeva selleks, et saada ühel päeval lisatasu (mis ilmselt ei ole lepinguga ette nähtud - sellisel juhul oleks kohtusse pöördutud).
Loomulikult on äärmuslikke erandeid (nii positiivseid kui negatiivseid) mõlemal poolel. Tööandja jaoks tähendab see enamasti peatset positsiooni loovutamist.

[rokikas]

Kui Mardi lähim teine tööandja asub teiselpool piiri, siis on hetkel tegemist monopoolse tööandjaga. Nagu ütlesin, sellisel juhul oleks AÜ ehk põhjendatud.

Natuke rohkem tähelepanu lugemisel härrased.

Näide- Võtan Mardi tööle .......
Mardi lähim tööandja valik, kes erineb minust, asub ilmselt teispool kodumaa piire?

Praktika kahjuks näitab et selleks et palka alla tirida ei peagi ettevõttel halvasti minema. Piisab kui ümbritsevatel ettevõtetel läheb ning üldine tööpuudus suureneb.

Kui tööandjad üldiselt siiski teavitavat vastaspoolt asjaolude muutumisest ette ja vormistatakse see muutus ka paberil, siis buumi ajast võid siit foorumit leida hulgem postitusi, kus kurdetakse töömeeste kadumise üle. Lihtsalt jalutati minema. Igasuguse etteteatamiseta. Mõnel oli veel ülbust mõni aeg hiljem välja ilmuda (kui tulusam ots valmis sai) ja teatada, et ta nüüd teeks edasi?!

Ja tööleping oli neil jalutajatel .......kellega. Ma ei õigusta neid tegelasi aga selline just see eesti ehitusturg kahjuks paljus on. Mustalt raha liigutamine koos sellele vastavate kommetega.

Ei ole asjakohane streikida 2 päeva selleks, et saada ühel päeval lisatasu (mis ilmselt ei ole lepinguga ette nähtud - sellisel juhul oleks kohtusse pöördutud).

Arvad et neil lihtsalt tuli mõte et tahavad saada lisaraha ning hakkasidki kohe selle saamiseks streikima. Miks ma küll ei usu seda.

[Imelik]

Rokikas jõudis ette ja minu mõtted kordavad paljus Tema omi (huvitav, ometi tegutseme erineval erialal?). Postitan siiski, las siis olla võrdluseks.

Huvitav, miks buumi ajal ükski ehitusettevõtja selle peale ei tulnud, et palgatöölisel lihtsalt ei tõsta palka? Oleks ju hulga raha kokku hoidnud?!

Oleks ju sellel juhul pidanud ise tunked selga ajama (raha hulk oleks vähenenud)? Käis tööjõu "üleostmine" ja seda just teostajate tasandil
(jupi- ja muidu jumalad olid enesestmõistetavalt tekkinud tühja koha pealt). Kuna tegijaid ei tekkinud üleöö juurde, meelitati oskustööd tegema ka muud "tegijad" kel sooja auru suust tuli (millega seda tehti võid 2korda arvata). Samas ei tasu arvata, et "masu" lõpetas ainult "buumiettevõtted". Vähemalt sama palju kadus ka tõsiseid tegijaid (mehed küll kolisid lihtsalt piiri taha ). Põhjus- turg ja sellega koos ka ettevõtjad saavutasid teise äärmuse (tegija ei peagi palka saama või olema rahul palgaga mis antud tööd ei iseloomusta). Ei olnud nemad süüdi buumis, ei ole ka masus (ei ole põhjustajad).
Minema -jalutamist ei õigusta kuidagi. Leping on leping . Küll aga esineb siiamaani nn. "eellepinguid" kus küsitakse põhimõttelist nõusolekut kevad-suve kohta ja välja ilmutakse alles detsembris (siis ma ei leia, et teisel poolel oleks mingit kohustust). Igal pakkumisel on ka mõistlik kehtivusaeg.

Kui Mardi lähim teine tööandja asub teiselpool piiri, siis on hetkel tegemist monopoolse tööandjaga. Nagu ütlesin, sellisel juhul oleks AÜ ehk põhjendatud.

Tundub et Sa ei saanud millestki aru.

Mardi lähim tööandja valik, kes erineb minust...

Destruktiivsus AÜ puhul väljendub justnimelt ebaproportsionaalses reageeringus. Erinevalt Sinust tõin mina konkreetseid näiteid elust. Ei ole asjakohane streikida 2 päeva selleks, et saada ühel päeval lisatasu (mis ilmselt ei ole lepinguga ette nähtud - sellisel juhul oleks kohtusse pöördutud).

Sa ei tea tagamaid aga teed oletusi. Mina jälle eeldan , et oli kokkulepe (mis ei pruugi olla lepinguga kaetud).
Sellest taganemist arutatakse kahepoolselt, mitte ei seata fakti ette (nii on ja nii jääb). Tuleb tuttav ette?
Täiendavad tasud ongi teatud juhtudel (nõus). EV moodi on aga need ära võtta (või vähendada) ning "teatud juhud" töölepingu osaks teha. Mitte nõustumine tähendab ametikohale mittesobivust.
Konstruktiivne?
Krt. ma ikka pidin ennast "seaks naerma" kui uurisin (huvi pärast) tööpakkumisi teatud portaalis.
Iseloomustav - Vajatakse A pädevusega "elektrikku" kes teostaks kõik mis seondub elektripaigaldisega, vajadusel abistaks transporttöödel, heakorrastuses jne. Nõutav a la 2 võõrkeelt, 3 -s on soovitatav. Palk 7000 EEK bruto.
2korda2,meedia näited on küll paremini kontrollitavad, kuid mitte elust (on erinevusi).

[maik]

Kaua kirjutasin ja jäin jalgu Rockikale ning Imelikule, kahju kustutada.

Huvitav, miks buumi ajal ükski ehitusettevõtja selle peale ei tulnud, et palgatöölisel lihtsalt ei tõsta palka? Oleks ju hulga raha kokku hoidnud?!

Buum ei olnud ainult ew-s. juhuslikult esines sellist nähtust ka mujal maailmas, kaasa-arvatud sellistes maades kus olemas tugev aü.

buumi ajast võid siit foorumit leida hulgem postitusi, kus kurdetakse töömeeste kadumise üle. Lihtsalt jalutati minema. Igasuguse etteteatamiseta. Mõnel oli veel ülbust mõni aeg hiljem välja ilmuda (kui tulusam ots valmis sai) ja teatada, et ta nüüd teeks edasi?!

Valdavalt oli tegu haltuura-meestega (taxistid, silmakirjalikud avantüristid) sekka mõni ühe-mehe lambi ettevõtmine kes kõiki makse ignoreerisid ja ei oleks ilmselt kuulunud aü-sse.

AÜ-d võiksin toetada ehk ainult olukorras, kus tööandja on sisuliselt monopoolses seisundis. Selliseid erialasid on aga mitte palju. Ehitus seda kindlasti pole.

Kahjuks tean vägagi täpselt tänast seisu ehitusel,
Rohkem tulemusi, tingimused olematud, madal palk ja seegi ümbrikus jne. Kui keegi julgeb midagi kobiseda näidatakse konkreetselt ust ja ametisse asub järgmine ruineeritud neeger. Silmakirjalikud ettevõtjad võivad seda kõike eitada ja tõlgendada jamaks aga fakt on see et, väljaränne jätkub.
Kui see ei ole monopoolne seisund siis tahaks teada mis seisund see on?
Ei poolda minagi liigselt igasuguseid kontroll ja reguleerimis-organeid aga sellise bardakliku-anarhia vilju järavad veel meie lapse-lapsed kirudes keda ja mida...?

Fakt on ka see et, meie arutelud on siin nagu lihtsalt hasartseks välja-elamiseks, sest ei ole seda nägugi et, midagi muutuks.
Lgp. Maik

[rokikas]

Fakt on ka see et, meie arutelud on siin nagu lihtsalt hasartseks välja-elamiseks, sest ei ole seda nägugi et, midagi muutuks.

Nagu näha meie kes me igapäevast leiba sellel alal teenime mõtleme päris sarnaselt. Ja eks ka need kes seda juttu siin lihtsalt lugema juhtuvad saavad tiba teadlikumaks asjade tegelikust seisust ehitusalal ning ehk ka nende mõttemaailm tiba muutub. Tasapisi nagu hakkaks tekkima lootus et sisemiselt st.ehitajate enda mõttemaailm hakkaks muutuma ning kaalutakse ka AÜ sarnase organisatsiooni vajalikust aga .....

aga fakt on see et, väljaränne jätkub.

Olin minagi päris mitu aastat "ära" aga nüüd tulin tagasi (puht isiklikel põhjustel, mitte töötuks jäämise tõttu) ja siin tööle minnes avastasin et siiajäänud töötajate "kvaliteet" on üpris sitt. Loomulikult on ka häid tegijaid aga ülekaalu kipuvad vist saavutama juba "tuhajuhanid". Sinised esmaspäevad tavapärased, ühe mehe tööd punnitakse kolmekesi teha, mõtlemisvõime .... , jne.
Firma juhtide tegevus samuti kuidagi väga rabe ning mõtlematu. Meeleheitikult üritatakse igast kandist kokku hoida sellega tehes lõppkulu hoopis suuremaks, organiseerimatus, pidev muretsemine kas "elukunstnikud" ikka tulevad täna tööle või "sinine" päev jälle. Kui küsin miks pead üldse sellist siis vastus "aga kust ma selle rahaga paremat leian". jne.
Selline jama on päris närvesööv ning paneb mõtlema kas ma ikka tahan nii jätkata. Eks ilmselt kas tuleb ise hakata "pealikuks" ja teha töid oma parema äranägemise järgi või piiluda jälle rajataha. Naine mul juba aastaid kibeleb sinna elama aga ei saanud (lapse kool) aga nüüd juba saaks varsti. Nii et kui juba koos minek ja järelikult ka kodu seal siis ......eks käime vahest külas.
Kirjutasin küll endast aga tegelikult tean isiklikult päris mitut meest kellel suht samad mõtted. Kui me kõik lahkume .....

Krt. ma ikka pidin ennast "seaks naerma" kui uurisin (huvi pärast) tööpakkumisi teatud portaalis..

Olen minagi piilund. Samad kogemused/emotsioonid.

[madis64]

Selline jama on päris närvesööv ning paneb mõtlema kas ma ikka tahan nii jätkata. Eks ilmselt kas tuleb ise hakata "pealikuks" ja teha töid oma parema äranägemise järgi

Aga mis sind segab - tõsiselt?

või piiluda jälle rajataha. Naine mul juba aastaid kibeleb sinna elama aga ei saanud (lapse kool) aga nüüd juba saaks varsti. Nii et kui juba koos minek ja järelikult ka kodu seal siis ......eks käime vahest külas.
...
Kirjutasin küll endast aga tegelikult tean isiklikult päris mitut meest kellel suht samad mõtted. Kui me kõik lahkume .....

Roki, klassikuid tsiteerides - "kunagi ei ole olnud nii, et kuidagi pole olnud" ning "loodus tühja kohta ei salli" (Imelikul oli "hüüdlausetele" allergia, kuid need on rohkem vanarahvatarkused).

Ehk teiste sõnadega - need kes lähevad ära, jätavad omad kohad lihtsalt teistele.

[rokikas]

Aga mis sind segab - tõsiselt?

"Turule" trügimine ....ei ole päris niisama lihtne nagu sa tead. Eks uuel aastal näeb mis saab.

need kes lähevad ära, jätavad omad kohad lihtsalt teistele.

Täpselt. Ja neid "teisi" on juba päris palju näha.

[2korda2]

Huvitav, miks buumi ajal ükski ehitusettevõtja selle peale ei tulnud, et palgatöölisel lihtsalt ei tõsta palka? Oleks ju hulga raha kokku hoidnud?!

Oleks ju sellel juhul pidanud ise tunked selga ajama (raha hulk oleks vähenenud)? Käis tööjõu "üleostmine" ja seda just teostajate tasandil...

Ometi teatad mõni post ülalpool, et majanduse paranedes palka tõstma ei pea?! Kumb siis on?
Kui Imelik ise defineeris end ainsa tööpakkujana siinsel turul, siis on tegemist monopoliga. See, et kuskil mujal piiri taga saab analoogset tööd teha ei muuda asjaolu, et siin turul on tegemist monopoliga. Ülemaailmseid monopole on ikka väga vähe.

Sa ei tea tagamaid aga teed oletusi. Mina jälle eeldan , et oli kokkulepe (mis ei pruugi olla lepinguga kaetud).

Mille poolest see oletus tõepärasem on? Üle maailma kehtib "pacta sunt servanda" - oleks vastav kokkulepe olemas, oleks kohtus tulnud kiire võit. Kohtusse ei pöördutud. Tahad täpsemalt teada? Palun: http://www.bbc.co.uk/news/uk-england-london-16248469
Uskumisega pole siin midagi pistmist.
---------
Edit:
Muide, need lahkujad, kes tegelevad ehitussektoris ja valinud sihtkohaks Soome/Rootsi. Vaadake igaks juhuks enne sealsete kinnisvara hindade graafikuid. Viimased 5-10 aastat näiteks. Kas küsimusi ei teki? Viimane kvartal olla Rootsis juba suuna allapoole pööranud.

[rokikas]

Kui Imelik ise defineeris end ainsa tööpakkujana siinsel turul

Näide- Võtan Mardi tööle .......
Mardi lähim tööandja valik, kes erineb minust, asub ilmselt teispool kodumaa piire?

Vaadake igaks juhuks enne sealsete kinnisvara hindade graafikuid. Viimased 5-10 aastat näiteks. Kas küsimusi ei teki? Viimane kvartal olla Rootsis juba suuna allapoole pööranud.

Vaatame vaatame. Tulevad raskemad ajad ja tulevad ka paremad ajad. Nagu see kõikjal käib. Aga mida seal nii väga karta on. Kui ka juhtub et paari aasta pärast on seal saabunud madalseis siis mis seal ikka. Kui oled ausalt tööl käinud ning ka tööd teinud ja ausalt ka makse maksnud (AÜ liikmemaks samuti) siis elab rahulikult ka need raskemad ajad üle.
Aga sa paku välja mõni tõsiseltvõetav majanduslik põhjus parem siia jäämiseks. Mis helgema majandusliku tuleviku lootust eestis tavalisel töömehel on?

http://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis ... lusel).pdf

[madis64]

Täpselt. Ja neid "teisi" on juba päris palju näha.

Vähemalt pole nad "surnud hinged" ega "astraalkehad".

[madis64]

Kahjuks tean vägagi täpselt tänast seisu ehitusel,
Rohkem tulemusi, tingimused olematud, madal palk ja seegi ümbrikus jne. Kui keegi julgeb midagi kobiseda näidatakse konkreetselt ust ja ametisse asub järgmine ruineeritud neeger. Silmakirjalikud ettevõtjad võivad seda kõike eitada ja tõlgendada jamaks aga fakt on see et, väljaränne jätkub.

Oh need jõledad orjapidajatest ettevõtjad küll

Rokikas muudkui mõtleb, et tuleks ehk ja hakkaks "heaks omanikuks/ülemuseks", kuid pelgab, et raske saab olema

Aga kes need ettvõtjad siis on - 2009 aasta andmetel ( http://www.stat.ee ja sealt natuke navigeerida) on ehitussektoris ettevõtetega lugu nii:

Ettevõtete arv | Töötajate arv | Tunnitootlikkus lisandväärtuse alusel, eurot | Töökulude tootlikkus lisandväärtuse alusel | Kogutootlikkus lisandväärtuse alusel
2009
Ehitus
1-9 | 6 867 | 14 322 | 5.88 | 1.34 | 0.20
10-19 | 579 | 7 087 | 7.16 | 1.20 | 0.26
20-49 | 329 | 8 273 | 7.73 | 1.04 | 0.21
50-99 | 106 | 6 836 | 12.33 | 1.37 | 0.23

Mida siit (ametlikest arvudest - varimajandus on teema oma ette) näha on:

a) valdav enamus ehitusalal tegelevaid ettevõtteid on alla 50 töötajaga e. suhteliselt väikesed/väike-keskmised ettevõtted. Kellega sellises "brigaadis" küll ametiühing töövõitlust pidama peaks?

b) lisandväärtus töötaja tunni kohta kasvab hüppeliselt kui ettevõtte suurus ületab 50 inimest. Kuna töökulude tootlikkus lisandväärtuse alusel jääb suhteliselt samaks, on järeldus ilmne - selleks, et tunnis rohkem palka saada, tuleb töötada üle 50-töötajaga firmas.

Nii et ametiühingute edendamise asemel pakun ma tulemuslikuma lähenemisena välja:

a) pisiettevõtete koondumist suuremateks (paranevad läbirääkimispositsioonid nii teenuse müügil kui kaupade ostul ning tekib mingigi võimalus normaalseks töökorralduseks ja tööjaotuseks);

b) väiksematel firmadel moodustada (vabandan, kui see olemas juba on) ehitustööde alltöövõtjate liit, mis keskenduks seadusandliku raamistiku korrastamisele (et väheneks võimalus ehituse lõpus alltöövõtjale võlgu jääda, et pankrotimeistrid ei saaks riigihangetele järgmiste firmadega välja tulla jne.).

AÜ, mis keskendub (ka tegijate endi ebaefektiivsest tegevusest tingitud) viletsuse ümberjagamisele, erilist rikkust vaevalt kellelegi majja toob.

[Imelik]

"Oh Te pimedusega löödud"- on ka selline ütlemine. Ei viitsi täna pikalt arutleda. Alustan lõpust.
Statistikaga on nii, et -"on väiksed valed ja suured valed ning statistika". Mingi põhjus sellise väljenduse tekkeks on ilmselt olemas?
Siin toodud "statistikal" on lihtne seletus. Kui ma käin õigete meestega saunas, siis :

lisandväärtus töötaja tunni kohta kasvab hüppeliselt

mis aga ei tähenda ,et "töötajal" sellest käegakatsutav kasu tuleneb.
Fakt- väiksemates firmades on meestel parem palk (küll aga ebastabiilsem tööjärg). Põhjusi võib iga teine ehitaja kirjeldada. Otsene põhjus on ka minu eelmine vihje.
Veelkord- AÜ ei ole maffia, et ettevõtjalt raha välja peksab. AÜ peab tagama, et ettevõtjad ei riku töötajate õigusi (ehk selekteerib välja "praht-ettevõtlust"); ning on võimeline töötajaid esindama võrdse partnerina ettevõtjaga (pigem isegi kaalukamana , sellest ka "hirm").

AÜ, mis keskendub (ka tegijate endi ebaefektiivsest tegevusest tingitud) viletsuse ümberjagamisele, erilist rikkust vaevalt kellelegi majja toob.

Kuidas seda peab mõistma?
Ikka eriline "mõisnik" tuli välja. Krt., kui Sinu "tegijad" on ebaeffektiivsed siis oled Sina ise...?
AÜ ei jaga midagi, vaid hoiab Sinul "silma peal".
Edasi , mõni teine kord.

[madis64]

Kui ma käin õigete meestega saunas, siis :

lisandväärtus töötaja tunni kohta kasvab hüppeliselt

mis aga ei tähenda ,et "töötajal" sellest käegakatsutav kasu tuleneb.

Ei, seda see ei tähenda, kuid seal, kus tunnis lisandväärtust vähem koguneb, on seda raudpoltkindlalt ka vähem laiali jagada - tahd sa nii või tahad sa naa.

Fakt- väiksemates firmades on meestel parem palk (küll aga ebastabiilsem tööjärg).

Jälle Imelik pillub "fakte" - olgu need siis sinu jaoks faktid.
Su enda väitest tuleb ka lõpptulemus välja - aastakeskmine jääb ikka sellesama "ebastabiilsuse" tõttu nigelamaks kui olla võiks.

Veelkord- AÜ ei ole maffia, et ettevõtjalt raha välja peksab. AÜ peab tagama, et ettevõtjad ei riku töötajate õigusi (ehk selekteerib välja "praht-ettevõtlust"); ning on võimeline töötajaid esindama võrdse partnerina ettevõtjaga (pigem isegi kaalukamana , sellest ka "hirm").

Kes need vastaspoole partnerid siis ka on - 7000 kaheinimesefirmat, või on need järgmised (10...49 töötajat) see kurja juur?
Mida saunas öeldakse?

Kuidas seda peab mõistma?
Ikka eriline "mõisnik" tuli välja. Krt., kui Sinu "tegijad" on ebaeffektiivsed siis oled Sina ise...?

Loomulikult on ebaefektiivse firma juht ebaefektiivsuis kuubis, kuid tõdemine, et töötajad oma põhiolemuselt efektiivsed on see ei muuda firmat tervikuna efektiivseks - mis siin mõisnikuksolemisega pistmist on?

Aga kui kurja juureks on ikkagi ainult kasuahned omanikud/juhid, siis miks mitte kutsuda Soomes valgustust saanud tegijad endid juhtima (walkout on selle meetodi nimi) - olekski asi lahendatud (vanad peerud veega alla ja uued luuad kohale)?

[maik]

Oh need jõledad orjapidajatest ettevõtjad küll

See on sinu tõlgendus, mis näitab ilmekalt sinu rikutuse taset.

Mida siit (ametlikest arvudest - varimajandus on teema oma ette) näha on:

Naiivne oled kui usud sinisilmselt ESA ja MTA kohvi-paksult tuletatud ametlike andmeid.

b) lisandväärtus töötaja tunni kohta kasvab hüppeliselt kui ettevõtte suurus ületab 50 inimest. Kuna töökulude tootlikkus lisandväärtuse alusel jääb suhteliselt samaks, on järeldus ilmne - selleks, et tunnis rohkem palka saada, tuleb töötada üle 50-töötajaga firmas.

Sellist kolhoosi juttu räägiti viimati nõuka-ajal ja kahjuks astusid jälle ämbrisse.
Iga teemat valdav ehitaja ja ettevõtja naerab su välja, sest on elementaarne Murphi seadus "mida rohkem sööjaid seda lahjem supp"
On ammu teada fakt et, majanduslikult on ehituses ohutum tegeleda väikese ja paindliku firmaga kui suure ja ise ennast õgiva gigandiga. Ja üle 50 persooni palgal, on ehitusel juba libe tee.
Näiteid ajaloost on küllaga, merkod, kogerid, ee-d,rannad jne. olid kunagi kõik üle-rahvastatud ja harvendasid end kohe tublisti kui mõistus pähe tuli.