Nagu paljud teised selle foorumi kasutajad olen ka mina probleemi ees. Küte. Halliks võib ennast mõelda. Puuküte hästi ei sobi, olen suht palju ära. Ja üleüldse hakkab naine talvel kiiremini taga otsima. Krunt asub Saaremaal. Krundi suurus on 7500 m2. Pinnas põhimõtteliselt vesiliiv, milles veetase liigub 1m kandis. Hetkel on muidugi natuke sügavamal. Maja väike 135m2. Hetkel siis kaks varianti maaküte või õhk-vesi küte. Mis tuleks kõige kasulikum kütte variant?
Jal
Jälle raskustes kütte valikul
-
Kalvis
- külaline
Õhk-vesi soojuspumbad on odavamad, kuid halvema kasuteguriga kui maa-vesi soojuspumbad. Eks ise tead kumma valid (vastus on puhtalt majandusarvutus).
Pinnas polegi nii oluline, vesiliiva puhul lihtsalt tavalise kaevamismeetodiga läheb torupanek raskeks (seda siiski eriti variseva pinnase korral). seega uuri kui varisev su pinnas on, kui ikka ei kannata kaevata pead leppima vaid õhk-vesi soojuspumbaga või kasutama hoopis puurkaevu meetodit.
Pinnas polegi nii oluline, vesiliiva puhul lihtsalt tavalise kaevamismeetodiga läheb torupanek raskeks (seda siiski eriti variseva pinnase korral). seega uuri kui varisev su pinnas on, kui ikka ei kannata kaevata pead leppima vaid õhk-vesi soojuspumbaga või kasutama hoopis puurkaevu meetodit.
Kui suur see kasutegurite vahe on? Õhk-vesi variandi paigaldus peaks ju samuti odavam tulema!?!
Hetkel ei ole varisemisega probleeme. Kuid kui lahmakas vihma tuleb, siis on jama majas.
Ja millisest firmast võiks hindasid uurida? Või oskab keegi peast umbkaudseid hindasid öelda!? Siis tean kui suure summa pean reserveerima kütte tarvis.
Jal
Hetkel ei ole varisemisega probleeme. Kuid kui lahmakas vihma tuleb, siis on jama majas.
Ja millisest firmast võiks hindasid uurida? Või oskab keegi peast umbkaudseid hindasid öelda!? Siis tean kui suure summa pean reserveerima kütte tarvis.
Jal
-
Kalvis
- külaline
Hindasi ei taha öelda, sest siin on suured käärid. Üksjagu loeb lisavidinate olemasolu.
Vaata külmategurit (COP - mida suurem, seda parem), sellest sõltubki kasutegur. Õhkpumpadel pole see mingi konstant vaid sõltub tugevalt temperatuurist. Siin armastavad müügimehed teguri defineerimisel igasuguseid tulemust ilustavaid nippe (tüüpiline - loetakse, et pump töötab ka täiega suvel suure teguri juures, liidetakse talve väikene tegur otsa, leitakse ilus parandatud keskmine). Parim tulemus ongi külmateguri graafik sõltuvalt temperatuurist. Soovitan valida COP-i järgi, mis on -5 või -10 vahel, sest see saab olema ju põhiaeg, millal pump töötab. Plusskraadide juures olev COP pole oluline, sest paljude mudelitel on see ühteviisi hea, kuid niipea kui temp. jõuab miinusesse siis kehvematel mudelitel kukub COP kolinal.
Õhksoojuspumbal pead igaks juhuks külmade ilmade jaoks täiendavalt veel ühe küttesüsteemi ehitama, sest paljude õhkpumpade külmategur -15 juures läheneb ühele, ehk rahvakeeli - otse elektriga on mõttekam kütta. Maasoojuspumbal seda muret ei ole.
Õhksoojuspumbad on külmateguriga 2-3, maasoojuspumbad 3-5, vahe on siiski üsna üksjagu.
Vaata külmategurit (COP - mida suurem, seda parem), sellest sõltubki kasutegur. Õhkpumpadel pole see mingi konstant vaid sõltub tugevalt temperatuurist. Siin armastavad müügimehed teguri defineerimisel igasuguseid tulemust ilustavaid nippe (tüüpiline - loetakse, et pump töötab ka täiega suvel suure teguri juures, liidetakse talve väikene tegur otsa, leitakse ilus parandatud keskmine). Parim tulemus ongi külmateguri graafik sõltuvalt temperatuurist. Soovitan valida COP-i järgi, mis on -5 või -10 vahel, sest see saab olema ju põhiaeg, millal pump töötab. Plusskraadide juures olev COP pole oluline, sest paljude mudelitel on see ühteviisi hea, kuid niipea kui temp. jõuab miinusesse siis kehvematel mudelitel kukub COP kolinal.
Õhksoojuspumbal pead igaks juhuks külmade ilmade jaoks täiendavalt veel ühe küttesüsteemi ehitama, sest paljude õhkpumpade külmategur -15 juures läheneb ühele, ehk rahvakeeli - otse elektriga on mõttekam kütta. Maasoojuspumbal seda muret ei ole.
Õhksoojuspumbad on külmateguriga 2-3, maasoojuspumbad 3-5, vahe on siiski üsna üksjagu.
-
monster
- külaline
õhk-vesi võib ka alla -15 töötada, aga mida jahedam, seda väiksem on lisaks kasutegurile ka tema väljundvõimsus. Külmaga on aga vastupidi suuremat võimsust vaja. Kui valida nii suure võimsusvaruga õ/v pump, mis isegi -20 juures üksi hakkama saaks, siis see läheb kallimaks, kui maasoojuspump. Kui õ/v pumbale paralleelne küttesüsteem lisaks ehitada, läheb samuti maapumbast kallimaks. Kui krunti on, soovitaks küll maapumpa.
Kuskilt on kõrvu jäänud selline variant maakütte puhul - toru on eelnevalt paigaldatud nii öelda alusele ja näeb välja nagu torust tehtud aed. Siis jääb veel kaevata kitsas ja sügav kraav ja see sinna sisse lasta!? On keegi kuulnud??
Kui palju peab seda toru üldse maa sisse paigaldama?
Kasutegurite vahe on ju ka 2X. See ikka suur vahe!
Jal
Kui palju peab seda toru üldse maa sisse paigaldama?
Kasutegurite vahe on ju ka 2X. See ikka suur vahe!
Jal
-
Tsuksujuht
- külaline
odavaim lahendus
Miks nii palju vaeva näha. Elekter ja Päike koos tööle. vähem tööd paigaldusega ja kindlasti toodab kasumit rohkem, kui mis iganes soojuspump.
See on ju hoopis töömahukam protseduur,kui "tavaliselt" maa sisse kaevamine.Sellist aluse peal kokku pandud kollektorit kasutatakse sellisel juhul,kui sul on soov kollektor mingi veekogu põhja lasta.- toru on eelnevalt paigaldatud nii öelda alusele ja näeb välja nagu torust tehtud aed. Siis jääb veel kaevata kitsas ja sügav kraav ja see sinna sisse lasta!?
Kollektortoru pikkus arvutatakse välja vastavalt sinu maja energia vajadusele.Lase see arvutus teha soojuspumba müüjal.Kui palju peab seda toru üldse maa sisse paigaldama?
Kui see nii lihtne ja odav oleks,siis miks seda meil ei kasutata?Põhjus üsna lihtne:Päikesekollektori ostmine/ehitamine on väga kallis lõbu.Tasuvusaeg läheb üsna pikaks.Miks nii palju vaeva näha. Elekter ja Päike koos tööle. vähem tööd paigaldusega ja kindlasti toodab kasumit rohkem, kui mis iganes soojuspump.
-
Tsuksujuht
- külaline
Sinu jutt on tark. Miks osta rõõskakoort vahukoorena makstes kordi rohkem. Kui tegelikult vajab ju organism ainult energiat. Heaolu on muidugi meeldiv aga maksta lõputute arvutuste ja ilusa jutu eest....
Ja nagu ma aru saan soovitab ehitusspets maja ilma küttesüsteemita. Loodame, et Kalvis just selle valiku teeb.
Ja nagu ma aru saan soovitab ehitusspets maja ilma küttesüsteemita. Loodame, et Kalvis just selle valiku teeb.
-
2korda2
- -
- Postitusi: 1373
- Liitunud: 03 Apr 2006, 13:36
- Asukoht: Tartumaa
- On tänanud: 58 korda
- On tänatud: 63 korda
Päikest Eesti tingimustes kütmiseks soovitada on küll kummaline... Ma saaks veel kuidagi aru, kui õhk-õhk tüüpi soojuspumba välisagregaat paigaldada sobivalt musta pinna ette, siis ehk oleks efektiivsus suurem. Samuti saan aru, kui pesuvett tahetakse soojendada.
Üldiselt on eestis külm pigem siis, kui päikest ei paista. Südatalvel, kui selge ilmaga on külm, on temperatuur niikuinii juba nii madal ja päikest nii vähe, et sellest ei saa suurt midagi.
Siiani on tsuksujuht ajanud ümmargust juttu, seda oskab enamus. Kas mõni konkreetne lahendus ka pakkuda on, mis majanduslikult mõttekam tuleb?
Üldiselt on eestis külm pigem siis, kui päikest ei paista. Südatalvel, kui selge ilmaga on külm, on temperatuur niikuinii juba nii madal ja päikest nii vähe, et sellest ei saa suurt midagi.
Siiani on tsuksujuht ajanud ümmargust juttu, seda oskab enamus. Kas mõni konkreetne lahendus ka pakkuda on, mis majanduslikult mõttekam tuleb?
-
aare
- Korralik postitaja
- Postitusi: 274
- Liitunud: 13 Veebr 2006, 18:56
- Asukoht: Tallinn
- On tänatud: 7 korda
- Kontakt:
jal
EMHI andmetel on Kuressaares 30 a keskm temp detsembris -1, jaanuaris -3,7; veebr -4,4; märtsis -1,8 kraadi. Ülejäänud kuudel plussis. 1,5 m sügavusel pinnases on pool kütteperioodist külmem kui õues, seega on laias laastus õhk-õhk, õhk-vesi ja maasoojuspumba kasutegurid sarnased (kütteperioodi keskmine COP 2,5-2,7). Lisakütet vajad kõvema pakasega küll, aga palju neid alla -15 kraadiseid päevi Saaremaal on - ehk paari-kolme nädala jagu.
Alla 150 ruutmeetrise elamu kütmisel maasoojuspumbaga muutub tasuvusaeg jube pikaks ja küsitavaks.
Hinnad sõltuvad palju valitud seadmest, firmast, lisadest jms., aga terviksüsteemi hinnana peaksid koos põrandatorustiku v radikate paigaldusega minimaalselt arvestama maasoojuspumbal 150000 ja õhk-vesi soojuspumbal 100000 kr.
Õhk-õhksoojuspumba varianti ära varna viska, sest see maksab paarkümmend tuhat + el-boiler sooja vee saamiseks + paar-kolm el-radikat kõvema külma puhuks, seega 30000 kr-ga tuled julgelt välja.
Ja elektrit tarbivad kõik need kütteviisid.
Alla 150 ruutmeetrise elamu kütmisel maasoojuspumbaga muutub tasuvusaeg jube pikaks ja küsitavaks.
Hinnad sõltuvad palju valitud seadmest, firmast, lisadest jms., aga terviksüsteemi hinnana peaksid koos põrandatorustiku v radikate paigaldusega minimaalselt arvestama maasoojuspumbal 150000 ja õhk-vesi soojuspumbal 100000 kr.
Õhk-õhksoojuspumba varianti ära varna viska, sest see maksab paarkümmend tuhat + el-boiler sooja vee saamiseks + paar-kolm el-radikat kõvema külma puhuks, seega 30000 kr-ga tuled julgelt välja.
Ja elektrit tarbivad kõik need kütteviisid.
Enamus talvedel on ~50cm sügavusel aurav vesi! Mille temperatuuri küll ei tea, aga eks ta mingi paar kraadi plussis ole.
Põrandakütte torustiku kerin ise maha. On seda varemgi tehtud.
Mis maksab ainult õhk-vesi pumba paigaldamine?
Ja kas tuleb kõne alla maakütte korral ise torude maasse paigaldamine?
Jal
Põrandakütte torustiku kerin ise maha. On seda varemgi tehtud.
Mis maksab ainult õhk-vesi pumba paigaldamine?
Ja kas tuleb kõne alla maakütte korral ise torude maasse paigaldamine?
Jal
-
wimms
- külaline
jal,
Soovitan soojalt korralikult välja arvutada, palju sul tegelikult _kütmiseks_ energiat kuluma hakkab. Nii väikese pinna juures ja korraliku soojustuse puhul on energia kulu väike, ehk pole mõtet tõsist soojuspumpa tehagi. Kui alles ehitad maja, kuluta osa selle rahast maja soojustuse peale, ja pane elektrikatel - ei riske, peavalu, ega intresse.
Soojuspumpade hinnad on praegu liiga kõrged, ja nende areng on kiire. Kui peaks elektrihind tõusma mõne aasta pärast, on palju suurem valik. El.katel ise on alla 10K, kõik muud küttesüsteemi osad ei lähe raisku.
Lihtsalt võib juhtuda, et maasoojuspumba reaalne tasuvusaeg läheneb sinna 20-25a kanti ja sel pole mõtet.
Ja korralik õhk-vesi pump on veel kallimgi kui maa sp. Jabur, aga nii on.
Soovitan soojalt korralikult välja arvutada, palju sul tegelikult _kütmiseks_ energiat kuluma hakkab. Nii väikese pinna juures ja korraliku soojustuse puhul on energia kulu väike, ehk pole mõtet tõsist soojuspumpa tehagi. Kui alles ehitad maja, kuluta osa selle rahast maja soojustuse peale, ja pane elektrikatel - ei riske, peavalu, ega intresse.
Soojuspumpade hinnad on praegu liiga kõrged, ja nende areng on kiire. Kui peaks elektrihind tõusma mõne aasta pärast, on palju suurem valik. El.katel ise on alla 10K, kõik muud küttesüsteemi osad ei lähe raisku.
Lihtsalt võib juhtuda, et maasoojuspumba reaalne tasuvusaeg läheneb sinna 20-25a kanti ja sel pole mõtet.
Ja korralik õhk-vesi pump on veel kallimgi kui maa sp. Jabur, aga nii on.
Õige soovitus.Aga seda peaks laskma teha vastava ala inimestel.Ise seda soojakulu naljalt välja ei arvesta.Minu soovitus:Lase kõigepealt teha kütte projekt.Selle projektiga arvestatakse välja kogu elamu energia kulu,samuti lahendused küttesüsteemi osas.Projekti maksumus on tühi asi selle kõrval,kui sa "oma tarkuses" millegiga mööda paned ja seda pärast ümber ehitama pead hakkama.Soovitan soojalt korralikult välja arvutada, palju sul tegelikult _kütmiseks_ energiat kuluma hakkab
-
monster
- külaline
Ega selle soojusarvutusega üle pingutada pole ka mõtet. Vajalik võimsus ei sõltu mitte aint maja soojustakistusest vaid ka välistemperatuurist ning viimane on väga ebamäärane suurus.
150m2 normaalselt soojustatud maja puhul peaks 10kW küttest enam-vähem aitama ja selline, mis 15kW välja annab, on päris kindlasti piisav.
150m2 normaalselt soojustatud maja puhul peaks 10kW küttest enam-vähem aitama ja selline, mis 15kW välja annab, on päris kindlasti piisav.
-
wimms
- külaline
Neid vastava ala spetsialiste on igat masti, tõelist proffi on raske leida. Suva "spetsialist" hakkab sulle seletama normatiivsest küttevõimsusest kogu maja *põranda* 
pindala alusel, võttes sisuliselt maja soojakaod laest (normatiividest), dimensioneerides kütte mingi ekstremaalse eesti ilma jaoks (-27C). Ja siis väga sujuvalt müüakse sulle soojuspumpa mille võimsus peaks hakkama saama -27C'ga mingis umbmäärase soojapidavusega hoones.
Ma ei taha öelda et arvesta ise (kuigi saab ka ise väga edukalt), vaid seda, et leia spetsialist kes konkreetselt sinu maja kogu spetsiifikaga arvestab, mitte ei loobi ringi rusikareegleid.
Kasvõi seesama "10-15KW peaks piisama" - no mis ime dambovi alusel see võetud on? Mingi harju keskmine? Vaevalt et meid rahuldab mingi suva keskmine, kui sellest sõltub kas investeerida 100K või 200K. Mis siis kui konkreetse maja puhul piisaks 3KW'st ja igasugused soojuspumbad oleks mõttetud? On ehitatud ka maju kus kütmiseks piisab inimtegevusest ja mõnest elektripirnist.
Minu arust soojusarvutustega just tasub pingutada. Vähe sellest, et saad välja arvutada vajaliku küttevõimsuse, hakkad ka aru saama kuidas paremini oma raha kulutada. Ja üldiselt kipub nii olema, et iga soojustusse kulutatud kroon annab rohkem kui imekütmismasinasse kulutatud kroon. Eriti kui alles plaanid ehitada ja kõik valikud on suhteliselt vabad.
pindala alusel, võttes sisuliselt maja soojakaod laest (normatiividest), dimensioneerides kütte mingi ekstremaalse eesti ilma jaoks (-27C). Ja siis väga sujuvalt müüakse sulle soojuspumpa mille võimsus peaks hakkama saama -27C'ga mingis umbmäärase soojapidavusega hoones.Ma ei taha öelda et arvesta ise (kuigi saab ka ise väga edukalt), vaid seda, et leia spetsialist kes konkreetselt sinu maja kogu spetsiifikaga arvestab, mitte ei loobi ringi rusikareegleid.
Kasvõi seesama "10-15KW peaks piisama" - no mis ime dambovi alusel see võetud on? Mingi harju keskmine? Vaevalt et meid rahuldab mingi suva keskmine, kui sellest sõltub kas investeerida 100K või 200K. Mis siis kui konkreetse maja puhul piisaks 3KW'st ja igasugused soojuspumbad oleks mõttetud? On ehitatud ka maju kus kütmiseks piisab inimtegevusest ja mõnest elektripirnist.
Minu arust soojusarvutustega just tasub pingutada. Vähe sellest, et saad välja arvutada vajaliku küttevõimsuse, hakkad ka aru saama kuidas paremini oma raha kulutada. Ja üldiselt kipub nii olema, et iga soojustusse kulutatud kroon annab rohkem kui imekütmismasinasse kulutatud kroon. Eriti kui alles plaanid ehitada ja kõik valikud on suhteliselt vabad.
-
monster
- külaline
> On ehitatud ka maju kus kütmiseks piisab inimtegevusest
> ja mõnest elektripirnist.
Teoreetiliselt küll, praktiliselt on inimtegevus sellises majas väga ebameeldiv. Kui just sinna mingit hapniku regeneraatorit ning niiskuse eraldamise süsteemi pole paigaldatud. üldiselt tuleks majades tagada normaalne õhuvahetus ja kust värsket õhku mujalt ikka tuleb kui väljast ja sellise temperatuuriga nagu väljas parajasti on.
> ja mõnest elektripirnist.
Teoreetiliselt küll, praktiliselt on inimtegevus sellises majas väga ebameeldiv. Kui just sinna mingit hapniku regeneraatorit ning niiskuse eraldamise süsteemi pole paigaldatud. üldiselt tuleks majades tagada normaalne õhuvahetus ja kust värsket õhku mujalt ikka tuleb kui väljast ja sellise temperatuuriga nagu väljas parajasti on.