PALKMAJA SOOJAPIDAVUS?

[Külaline]

Väga hästi seletatud. Tubli, viis pluss.

[taastaja]

See viis+ siis kümne punkti skaalas rohkem...

[2korda2]

Paar väikest märkust.
Kui ükskõik millise maja kütmisel läheb pidevalt suur õhuvool korstna kaudu välja, siis on tegemist äärmiselt raiskava kütteviisiga. Minu vanavanemad kütsid ahju ikka nii, et kui ainult söed järgi, siis ahjuuks kinni ja siiber ka kinni. Ei mingit tuulevuhinat korstnas. Sõltuvalt kütmise vajadusest on seega ruumid "ventileeritavad" sellisel moel ehk ainult tunnikese päevas.

[Teine külaline]

Ühed väidavad, et on soe, teised, et ei ole. Nagu lapsed ja poliitikud - sina oled loll, ei hoopis sina oled loll. Vaatame parem, mis arvud ütlevad:

Soojusisolatsioonivõimet iseloomustab mõiste soojusjuhtivustegur λ. Mida väiksem tegur, seda parema soojustusega on tegemist. Näiteks puidul võib see olla konstruktsioonis 0,12... 0,14 W/mK, pehmetel mineraalvilladel 0,041...0,050 W/mK. Seega on puit keskeltläbi kolm korda väiksema soojapidavusega kui mineraalvill.

See jutt ja pikemalt energiasäästuportaalist http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1703

Ja põssale - tänapäeva ventsüsteem ei tähenda lahtist ust vaid sundventilatsiooni koos SOOJUSVAHETIGA ning pooldeistsada aastat tagasi elasid meie esivanemad muldpõrandaga hoonetes koos pudulojustega.

[ML]

Ühed väidavad, et on soe, teised, et ei ole. Nagu lapsed ja poliitikud - sina oled loll, ei hoopis sina oled loll. Vaatame parem, mis arvud ütlevad:

Soojusisolatsioonivõimet iseloomustab mõiste soojusjuhtivustegur λ. Mida väiksem tegur, seda parema soojustusega on tegemist. Näiteks puidul võib see olla konstruktsioonis 0,12... 0,14 W/mK, pehmetel mineraalvilladel 0,041...0,050 W/mK. Seega on puit keskeltläbi kolm korda väiksema soojapidavusega kui mineraalvill.

See jutt ja pikemalt energiasäästuportaalist http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1703

Ja põssale - tänapäeva ventsüsteem ei tähenda lahtist ust vaid sundventilatsiooni koos SOOJUSVAHETIGA ning pooldeistsada aastat tagasi elasid meie esivanemad muldpõrandaga hoonetes koos pudulojustega.

Ja kui nüüd keegi tark mees teeks kalkulatsiooni kui palju sa kulutad nende vent süsteemide-soojusvahetite jms. hingamisaparaati meenutava kola ülalpidamiseks ja soetamiseks siis kas see kokku tuleb ikka ökonoomsem kui palkmajas ahju küttes panna päevas üks halg rohkem ahju? Ja palkmaja sisekliimat ei imiteeri üksi kallis ventsüsteem.
Ma pigem elan õnnelikult ja rahulolevalt nii nagu seda tehti võib olla ka 200 aastat tagasi mulpõrandaga onnis. Ja eks tänapäevaseid leiutisi peavad ju kah keskid tarbima. Ja on ju tore kui ka need tarbijad on oma viliseva ventsüsteemi, plastiku, fossiilküttesüsteemi ja muu "tänapäevase" juures omadega rahul on.

[2korda2]

ML, miks suhtud tänapäevastesse lahendustesse halvasti? Kas sa tööl käid ka hobusega? Peaks ju olema tervislikum, kui autoga/bussiga liikuda?

Loomulikult tuleb ka tänapäevaste lahenduste jaoks teha kalkulatsioon. Mina tegin ja loobusin soojusvahetiga ventilatsioonisüsteemist, sest pakutud lahendus (48K kokku) tundus liiga kallis, et end ära tasuda. Selle asemel on nüüd loomulik ventilatsioon, mida saan klappidega reguleerida. Niisketest ruumidest aga lihtne sundvent.
See "200 aastat tagasi tehti juba nii" argument on aga lihtsalt tobe, ükskõik, kumb pool seda kasutab. Siis tehti nii seepärast, et valikut polnud.

[ML]

Ma tegelikult pole otseselt uute lahenduste vastane kuid inimesed kulutavad pahatihti mugavustele nii mõttetult palju ja selle tulemus pole samuti tihti see mida oodatakse. Samas palkmaja on vana ja ennast õigustanud konstruktsioon ja ennekõike on see midagi hingele -- see on kodu mis elab koos sinuga.

[di20]

Ühed väidavad, et on soe, teised, et ei ole. Nagu lapsed ja poliitikud - sina oled loll, ei hoopis sina oled loll. Vaatame parem, mis arvud ütlevad:

Soojusisolatsioonivõimet iseloomustab mõiste soojusjuhtivustegur λ. Mida väiksem tegur, seda parema soojustusega on tegemist. Näiteks puidul võib see olla konstruktsioonis 0,12... 0,14 W/mK, pehmetel mineraalvilladel 0,041...0,050 W/mK. Seega on puit keskeltläbi kolm korda väiksema soojapidavusega kui mineraalvill.

See jutt ja pikemalt energiasäästuportaalist http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1703

Ja põssale - tänapäeva ventsüsteem ei tähenda lahtist ust vaid sundventilatsiooni koos SOOJUSVAHETIGA ning pooldeistsada aastat tagasi elasid meie esivanemad muldpõrandaga hoonetes koos pudulojustega.

Küsimus pole ju selles kes ja kas keegi kedagi lolliks nimetab ja me ei ela teoreetilises majas paberil.
On sula selge, et eelkirjutajal pole mingisugust isiklikku kogemust korraliku palkmajaga. Esiteks pole nende teoreetiliste numbritega 0,xx W/mK kohta mittemidagi pealehakata. Maaülikoolis tehti ka test kus testiti tänapäevaseid soojusvillasid vs. lina ja kanepi ja saepuruga. saadi tulemuseks, et saepuru oli enamvähem sama soojapidav kui vill. kuigi teoreetilised numbrite vahe ligi 2x. Ja kõige soojapidavam oli linavill.
Edasi teema juurde. Ok see aasta on väga soe talv. Aga mina elan 70a vanas tahutudpalkmajas. Seina paksus on 5tolli. ehk ca 12cm. ette on nähtud välja voodrilaud aga seda ei jõutud enne sõda panna. mul on ees 3mm klaasist kolhoosi aknad mis on ettepandud ükskõik kuidas heaküll see on enamuses kahekordne. palgi alumises servas on augud. jne kohati olen kapsapea suurused augud linatakku täistoppinud see on kõik. pööningul on enamuses 10cm villa. ühele toale on pandud 25cm. aastavahetuse paiku oli siin kagueestis ka ikka korralikku külma toas pole külma olnud. käime kogu perega lühikestes riietes ja pigem oleme ülekütnud kui külm on olnud.
suvel muidugi tuleb ilmselt ca 5cm linavill ja tuuletõke ja voodrilaud peale.
Veel siin teema all kostunud vale müütidest. Praod palkides enestes ei vähenda soojapidavust. Minu palkmaja on näiteks väga suured praod. Samas väljast on varad nii täpselt kokku varatud, et sinna ei pane nuga ka vahele. Sama ei ole näha tänapäeval ehitatud palkmajades olgu palgi paksus kasvõi 35cm. kui varad on tehtud lohakad on palgi vahed väga suured.

[mel777]

einoh, kui ahi kogu aeg punane on siis kütab iga maja nii, et pead aluspesus ringi kakerdama ..
miks sa oma küttekuludest ei räägi seal "auklikus" palkmajas ?
Siit tuleb kindlasti vastus, et nende 12cm seinadega kütad 1x nädalas vms ..

[wimms]

Usas oli 100a tagasi selline kena komme, et maja küttis suurem kamin, ja kes siis viitsis kaminapuid toksida, tassiti kohe 3meetrine palk tuppa ja otsapidi kaminasse, aegajalt siis lükati edasi. Oli ka soe.

[di20]

einoh, kui ahi kogu aeg punane on siis kütab iga maja nii, et pead aluspesus ringi kakerdama ..
miks sa oma küttekuludest ei räägi seal "auklikus" palkmajas ?
Siit tuleb kindlasti vastus, et nende 12cm seinadega kütad 1x nädalas vms ..

Puid on läinud ca 10 rummi. Koos katla testimise ja muuga. Kütan korra kuni kaks päevas. Katlaruum ja tünngi on korralikult soojustamata. Vesi mis põrandasse läheb on küll enamasti 10c soem kui peaks olema. Aga nendes tingimustes pole see küll ime. Üks asi on küll õige palkmaja ei pea eriti tuult. Suur põhjus on muidugi ka aknad hetkel ja ega laest läheb enamus sooja välja. Metsa sees pole probleemi. Meil on siin lage ja üsna sageli rämedad lõunatuuled.

[raudsepp]

terekest elan 1885a ehitatud rehielamus seina paksus on 25-30cm ja palgi vahel sammal ja ahju kütan korra päevas . maja 140m2 ja 2ahju puid läheb sel aastal mingi 2ahju peale 10ruumi ja toa temp mingi 22kraadi. seega ei ühtki halba sõna.

[põssa]

Jaa, õige on see jutt, et ahju köetakse ikka ahju kütmise ajal ning muul ajal on siiber kinni. Täitsa jumekas jutt. Aga midagi köetakse ikkagi päevas tundide viisi - kas ahju või pliiti. Ei olnud meie esiisadel elektripliite teps.

Iga inimene las ikka ehitab sellest, millest tahab. Tahab inimene ehitada palgist, ehitagu, tahab ehitada aerocist, lasku käia, tahab sõrestikmaja, pole sest ju ka miskit. Rumal on teha üldistusi nagu:

1) palkmaja ei pea tänapäeva mõistes sooja - ei tea mis eriline soe see tänapäevane soe kah on?

2) õhu juurdevoolu jaoks olgu sundventilatsioon - oleneb küttesüsteemist, maja suurusest, otstarbest jne;

3) kivimaja tugev, palkmaja nõrk - kui kivimaja vajub, teda tagasi otseks ei tõsta, palkmaja tõstab;

4) palk on 100 aasta pärast kõdu - kui iga päev kööginurka pissid, siis on jah;

jne. jne. jne.

Iga lahenduse jaoks on oma õige koht ja viis seda teostada. Materjali kvaliteedist ja ehitajatest sõltub PALJU rohkem kui põhikonstruktsiooni materjalivalikust. Jutt, et just mingi konkreetne materjal on alati see kõige parem ja õigem, on tühi plära. Uue soojapidava mugava maja saab ehitada nii põhust, savist, palgist, sõrestikust, tellistest, valatud betoonist, aerocist kui veel paljudest asjadest. Kõik oleneb sellest, täpsemalt millist soojapidavat ja mugavat maja inimene tahab. "Tänapäevane" ei ole mingisugune võlusõna, mille väljakogelemisega peaks kõik öeldud olema. Ruum küttepuid andis ka 1000 aastat tagasi täpselt niisama palju energiat kui praegu ning ei olnud meie esiisad üleni karvased ja külmakindlad nagu jääkarud, mitte ei olnud. Sundventilatsioon võib olla ainus lahendus näiteks kohas, kus akent lahti hoida ei saa - linnas suure tee ääres. Maal võib-olla aga tahab inimene, et looduse lõhnad (ma ei mõtle siin sõnnikut, tänan küsimast) otse talle tuppa pääseksid. Allergik vastupidi võib aga just filtreid vajada, mis teatud ajal õietolmu kinni püüaksid. See, kui tihti peab õhk vahetuma, sõltub omakorda näiteks sellest, kui palju inimesi millise kubatuuriga ruumis koos on. Üldistav lahmimine ei aita tavaliselt kellelgi parimat lahendust leida.

Ma arvan, et Eestis on suuremal osal palkmajaga tegelevatel inimestel mureks, mida vana majaga teha. Selle mure juurde rääkida, et ärge tehke palkmaja, on ilma mõtteta jutt - inimesel on palkmaja juba olemas. Kas ta peab sellest jaanitule tegema ja aerocist uue maja asemele laduma või?? Kui on peenikestest roigastest ehitatud onn, siis selle seinad hakkavad sooja pidama täpselt siis, kui sellele sõrestikmaja ümber ehitada. Kui on korralikust palgist korralikult ehitatud maja, siis selle seinad hakkavad sooja pidama koos tuuletõkke ja korraliku takutusega.

Ja üldse, vanasti tehti ju ka mitmekihilisi seinu - näiteks savikrohv-palk-saepuru lubjaga-voodrilaud. Keegi ei keela 100 aastat vana saepuru välja visata ja villa+tuuletõket asemele panna.

[raudsepp]

nüüd siis mingi lihtsa venna avamus sell aastal külma nagu pold . aga muidu maja ehitatud 1885 ja korra päevas pidime küttma aga selle pärast et põrand jama muidu sein 18-25 ja ok oli väljast poolt sae puru ja takkuga soojustatud ja voodri lauaga aga täna selgus et laua vahed ja sae puru vaid seal kus oli kinni tambitud alles seega ei olnud ei tuule tõkkeks laudist ega sooja pidamiseks sae puru japidas normaalselt sooja seega arvatavasti kui varad korralikkud ei ole ja ei tule palk seinaga probleeme.aga põrand ja lagi vajavad tähelepanu.

[Külaline]

Palkmaja aeg ümber, käes 21saj., kui just metsa veerel ei ela või muidu fänn ei ole. Kui küttekulusid kardad ja oma metsa palkmaja taga ei kasva, siis ehita maja kaasaegsematest materjalidest.

ära ole loll

[suur_renx]

Terve,

mul teemaalgatajaga sama mure. Sai siin nädalavahetusel ööbitud 180 mm freespalkmajas (mõõtsin kokkupuutepinnaks 8-10 cm), varud korralikud kuid ööga tõmbas kuidagi jahedaks kuigi õhtul sai kaminat põletatud ning öösel vana õliradikas sees kuumas. Sealt tekkis ka kahtlus, et kas planeeritav 230 mm freespalgist maja on kõige õigem mõte aastaringseks elamiseks. Ümberringi siin 90% palkmajad seega raske uskuda, et nii palju valesid otsuseid või lihtsalt kangekaelseid fänne leidud.
Kas on asjalikke kommentaare?

Antud teemat lugedes tundub, et tähtis on palgi läbimõõt, kokkupuutepinna suurus, palgi kvaliteet ja maja kokkupanek.
Samuti palk pidavat olema talvine ja aasta jagu seisnud.

Kas keegi teab öelda kuidas seda viimast kontrollida?

Lugupidavalt,
Renx

[ei kurda]

enamus tänapäeva tootjatest ehitavad toorest palgist, võtavad metsas maha millal juhtub. Kindlasti on ka erandeid. Lugesin läbi need vanad postitused ja tundub, et enamusel kirjutajatest pole mingit kogemust palkmajast ja palkmajas elamisest. Minul palkmajas (palgi läbimõõt 28-32 cm) elamise kogemust 4 aastat, 2 korrust. Esimesel köök ja elutuba ühes tükis, saun, dush , wc. teisel 4 magamistuba ja vannituba. Kütan kaminaga, põrandal torustik põranda kütte jaoks aga ei ole veel ühendada jõudnud. Esimesed 2 aastat oli talvel suhteliselt jahe, tugeva tuulega puhusid nurgad läbi, varad ka tõenäoliselt. Siis otsustasin maja soojustada väljast laudvoodriga. Kuid netis surfates leidsin sellise soojustamis viisi, mida Ameerikas kasutatakse juba aastakümneid, nimelt Permachink ´i. Uurinud natuke tausta, otsustasin sellega ka oma maja soojustada. Nii ka tehtud. Tänan taevast ja netti, kust kõike häid nippe võib leida, et oma maja voodrilauaga ära ei rikkunud. Kaks viimast talve (teate isegi milline see viimane oli) on kütte kulu oluliselt väiksem, tuul, olgu siis mis suunast ta puhub ja kui tugevalt, pole mu majja pääsenud. Majas soe, ka õhku piisavalt.

[sashaobrok]

Väga ebatõenäoline on, et viimane lugemisvara on kirjutatud kellegi muu poolt kui permachinki müügimehe poolt...

[ei kurda]

sorry, ma ei teadnud, et siin võivad sõna võtta ainult müügiesindajad või müügimehed. Kahjuks või õnneks on mul oma töö, millega väga rahul ja lähiajal pole plaanis kuhugi müügimeheks hakata. Mis puutub permachinki, võin seda reklaamida ja soovitada teistelegi, olemata müügimees. Parim reklaam on rahulolev klient.

[sashaobrok]

Tee omale kasutaja siia ja vestle ka muudel teemadel ja võibolla ma jään ka uskuma:)

[kris001]

enamus tänapäeva tootjatest ehitavad toorest palgist, võtavad metsas maha millal juhtub. Kindlasti on ka erandeid. Lugesin läbi need vanad postitused ja tundub, et enamusel kirjutajatest pole mingit kogemust palkmajast ja palkmajas elamisest. Minul palkmajas (palgi läbimõõt 28-32 cm) elamise kogemust 4 aastat, 2 korrust. Esimesel köök ja elutuba ühes tükis, saun, dush , wc. teisel 4 magamistuba ja vannituba. Kütan kaminaga, põrandal torustik põranda kütte jaoks aga ei ole veel ühendada jõudnud. Esimesed 2 aastat oli talvel suhteliselt jahe, tugeva tuulega puhusid nurgad läbi, varad ka tõenäoliselt. Siis otsustasin maja soojustada väljast laudvoodriga. Kuid netis surfates leidsin sellise soojustamis viisi, mida Ameerikas kasutatakse juba aastakümneid, nimelt Permachink ´i. Uurinud natuke tausta, otsustasin sellega ka oma maja soojustada. Nii ka tehtud. Tänan taevast ja netti, kust kõike häid nippe võib leida, et oma maja voodrilauaga ära ei rikkunud. Kaks viimast talve (teate isegi milline see viimane oli) on kütte kulu oluliselt väiksem, tuul, olgu siis mis suunast ta puhub ja kui tugevalt, pole mu majja pääsenud. Majas soe, ka õhku piisavalt.

Tere

plaan endal sama asi ette võtta aga kuna tegemine suhteliselt kallis ja pole Eestis väga levinud, kas oleks võimalik Teie maja näha? Minul asukoht Lääne-Virumaal Tapal, ehk on läheduses veel keegi sama asja teinud?

[Külaline]

ei, noh, on küll Lääne-Virumaal üks maja mere ääres, mis juhuslikult kuulub minule. Suvel käisid perma-chink ´i poisid seda tihendamas. Sellest aga pole sul vist abi, sest tavaliselt ma ei kutsu võõraid oma maja uudistama. Küsi parem permachinki poiste endi käest, neil peaks Kesk-Eestis üks näidis maja olema, mida saab vaadata