Halukatla keskkütte aeg läbi saamas.

[dumbuser]

Läheb küll teemast välja aga ...
Huvitav, et need aja ja tasuvuse tagaajamisega tegelejad üldse söövad veel. Pelleris läheb ju ka hiiglama hulk aega, miks sellest kahju ei ole ? Ja magamine on veel hullem, sellega läheb ju ligi kolmandik elu niisama hukka. Või pesemine. Ikka räme energia mis sooja veega lihtsalt majast välja voolab. Kütmine (eriti haluküte) on ju suisa kahvatu sellise raiskamise kõrval. Ja ma olen täiesti kindel, et see kes seal metsas ringi tallab on ikka tervise koha pealt palju kõvem tüüp, kui see kes kodus oma kroone kokke loeb ja kottigi liigutada ei viitsi.

[Markko]

Mul ka arvamus selle "Palju su enda aeg/töötund maksab?" kohta:
* Senikaua kui mulle reaalselt keegi oma vaba aja eest pennigi ei maksa, siis on minu töötunni maskumus 0 EEK.
* Minu töötund maksab vaid E-R ja 9:00 - 17:00. Ja sellel ajal olen ma tööl.
* Pärast tööd ei lähe ma jõusaali (mis reaaselt masab raha) vaid lähen metsa ja võtan puu maha. Jah sea õli ja bensiini peale kulub natsa, aga see on minimaalne.
Metsas töötamine on ka tervislikum kui jõusaalis kinnises ruumis teiste higuhaisu sisse hingata...
* Kui keegi siin väitis, et peab hommikul ja õhtul kütma, siis mina kütan talvel 1x ööpäevas. Sügisel 1x 2-he ööpäeva jooksul. Oluline kui suur on akupaak. Mul on 2 kanti mis on siis 210 ruudule.
Eks neid põhjuseid on palju, miks halupuu on odavaim. Loomulikult ei ole see mugavaim, aga mina olen isiklikult eelmisel talvel selle mugavuse hinda maitsnud kui mul õhk-vesi küttega oli elektriarve jaanuaris 5000.-
Liiga kallis mugavus minu jaoks!
Ütleme nii, et olen aru saanud, et ei ole mõtet liigset mugavust taga ajada - võite ennast üle kavaldada ja kokkuvõttes veel rohkem vaeva näha ja asi võib veel kallimaks minna.
Nimelt oli mul möödunud talvel õgk-vesi küte, mis ei suutnud piisavalt sooja anda. Ja tegin igal hommikul kohe kaminasse tule, et temp tõsta. Ma võin siis igal hommikul juba katlasse halud visata ja tule alla teha ja mul on majas nii soe nagu tahan ja elektrit kulub ka 3-4x vähem.
Aga edu kõigile oma asja ehitajatele. Raskused karastavad ja annavad õppetunde.

[igiliikur]

Markko, mitu kw-d sul ahi on ja mis marki?

[Markko]

Markko, mitu kw-d sul ahi on ja mis marki?

50 Kw on katel, majas 210 ruutu köetavat pinda ja katel on Fesma Alu meest tehtud. Mina olen igati rahul

[2korda2]

Ma ikka oskan rahvast ärritada
Urmasr,
nagu ütlesin, minu tund "maksab" 100EEK. Sisuliselt ostan selle raha eest endale vaba aega, et teha midagi, mille hind on minu jaoks kõrgem, kui 100 krooni tunnis - aja veetmine lastega/naisega, enese harimine, puhkus vms. Lisaks ma arvan, et sa kulutad märksa rohkem aega aastas maja soojas hoidmisele - arvesta juurde ka puude tegemise aeg - pigem on ajakulu mõõdetav nädalaga.
Hiid,
100 krooni korra pealt on vähe - arvesta parem takso ja kalleima fitnessklubi hinnaga, nii hoiad veelgi rohkem kokku Või siis võta alternatiiviks metsajooks. Metsajooksu ja puude tegemise vahe on selles, et metsajooksu teed siis, kui tahad, mitte siis, kui pead. Jällegi - raha annab võimaluse teha valikuid.
See on tegelikult kurb, kui inimesed näevad esimese alternatiivina katlakütmisele ja puude tegemisele teleka ees diivanil vedelemise. Kas elu on tõesti nii igav ja tühi? Nagu Kalvis ka ütles - logardi jaoks on sellised kohustused väga head - jääb vähem aega lolluste jaoks.
Markko,
eelmine talv oli soojuspumpadele üsna raske - selle pealt ei maksaks lõplikke järeldusi teha.

Lõpetuseks tahaks teha väikse testi. Siin on päris mitu halukütte tulist pooldajat. Mul on 2 küsimust:
1. Kas valiksid halukütte ka juhul, kui sissetulek oleks 5x tänasest suurem?
2. Aga 10x suurema sissetuleku korral?
Ma ei kahtlegi, et siin leidub tegelasi, kes kõhklematult mõlemale küsimusele Jah vastavad. Tegelikkuses tähendaks antud olukorda sattumine aga tõenäoliselt kaasaegset täisautomaatset küttesüsteemi ja ostetuid puid(!) visataks aeg-ajalt kaminasse elusa tule elamuse tarvis. Loomulikult leidub võrdlemisi heal järjel inimesi, kes ikka metsas puid teeksid (elamus) - küll aga peaks selliste katlakütjate hulk olema päris väike. Lihtsalt vaade olukorrale on kapitaalselt teine, kui valikuid ei piira vahendite puudus.

[Soe soovitus]

Niisiis: teemaalgatajale: sõida seenele. Mul pole oma metsa, kaalun hetkel radikaid ja vee pealt põranda kütet. Ja on jäänud sõelale 3 asja: Atmos 40, Kompfors? ja uus tegija Dakon 45.... Kom ja Atmos on tuttavate pool oma silmaga nähtud, ootan veel seda uut...

Sõidaks seenele, aga halukütmine võtab aja ära.
Paned ühe katlatäie küdema. Siis peab ootama millal see ära köeb. Siis laon uue katlatäie puid, Siis pean ootama millal see ära köeb. Siis laon uue katlatäie puid. Siis saab akupaak täis. Päev kohe tegusat kütmist täis. Poes saan ära käija vahepeal.
Aga mul endal atmos. Ma ei soovitaks seda.
Võta siis juba need teised halukad. Ehk sul veab nende teistega.

[Soe soovitus]

* Kui keegi siin väitis, et peab hommikul ja õhtul kütma, siis mina kütan talvel 1x ööpäevas. Sügisel 1x 2-he ööpäeva jooksul. Oluline kui suur on akupaak. Mul on 2 kanti mis on siis 210 ruudule.
õhk-vesi küttega oli elektriarve jaanuaris 5000.-

Ilmselt 2 kanti sa ühe katlatäiega ei küta. Mitu katlatäit sul 2 kandi kütmiseks läheb ja kaua aega võtab.
Minu puhul tulen töölt, vahetan riided, teen katla tuhast puhtaks, lähen kuuri, võtan puid, panen puud katlasse küdema. Vahepael käin vaatamas mis olukord on. Lisan puid jne. Õhtu möödub tööriietes kuni magaminekuni, enne lisan katlasse puid. Vaatan kas suitsugaaside temp. regulaator ikka sai õigesse asendisse, et ikka ära ei unustaks. Vahetevahel unustan vahepeal puid lisada kuna jäin mingit saadet telekast vaatama (tööriietes ikka), siis pean uuesti katlasse saama tule alla saama. Poole ööpealt igaks juhuks mõnikord vaatan katlamajja, kas kõik on korras. Üritan edasi magada. Hommikul tõustes vaatan katlamajja, kas akupaak sai piisavalt soojaks. Lähen tööle ja töölt tulles talvel sama asi uuesti kordub.

[Markko]

Minu puhul tulen töölt, vahetan riided, teen katla tuhast puhtaks, lähen kuuri, võtan puid, panen puud katlasse küdema. Vahepael käin vaatamas mis olukord on. Lisan puid jne. Õhtu möödub tööriietes kuni magaminekuni, enne lisan katlasse puid. Vaatan kas suitsugaaside temp. regulaator ikka sai õigesse asendisse, et ikka ära ei unustaks. Vahetevahel unustan vahepeal puid lisada kuna jäin mingit saadet telekast vaatama (tööriietes ikka), siis pean uuesti katlasse saama tule alla saama. Poole ööpealt igaks juhuks mõnikord vaatan katlamajja, kas kõik on korras. Üritan edasi magada. Hommikul tõustes vaatan katlamajja, kas akupaak sai piisavalt soojaks. Lähen tööle ja töölt tulles talvel sama asi uuesti kordub.

Jah, sellise triangli puhul on katlakütmine tõesti nuhtlus.
Mina teen nii:
Kui ma kütan, siis laon katla puid täis (täpselt nagu laoks puid riita), lisan ühe süütatableti, annan tikust tuld, sulgen katla uksed ja avan õhuvõtulõõri. Kui on meeles, siis lähen pärast vaatan, kuidas põleb ja segan ehk korra ka sütt. Kui ei ole, siis teen sama asja järgmisel hommikul.
Üks katlatäis (puude kogus 0,4m*0,5m*0,7m) kütab minu 2m³ akupaagi ca 50% ulatuses 70-80°C sellest piisab 24 tunniks. Kui nüüd lisada ca 1,5 tunni pärast veel puid, siis saab rohkem sooja vett akupaaki ja pikema vastupidavuse, aga kas see on vajalik?
Tuhka viin välja max 1x nädalas.
Maja on soe - min 23 kraadi. Samamoodi on garaaž soe 15 kraadi.
Kõike seda teen ma tavalistes koduriietes, ei ole tööriideid. Täiesti puhas toimetus.
Magan täiesti rahulikult, kütmisele ei mõtle (erinevalt peavalust, mis mul õhk-vesi kütte puhul oli).
Ja vabalt võin minna tööle, seenele, poodi või kuhu iganes kui tuli veel katlas all. See ju sarnane põlemine kui graanulidega ju. Graanulid põlevad katlas aga omapead ju, sa ei passi kogu aeg kõrval.
Aga mis siis ikka... nagu ma juba ühes postituses kirjutasin, siis eks me kõik õpime vigadest. Minu viga oli ÕV soojuspump (vale firma otsa sattusin), aga nüüd otustasin katla puhul kindla peale minna. Vaatasin neid kõiki: Atmosed, Rudestad jne, aga valisin Eestis tehtud LUK-50 teraskatla.
Ah jaa, veesärgi suitsukanaleid puhastan ka 2-3 korda kuus. Minul küll latlakütmisega terved päevad tegelda ei tule.
Kogu süsteem maksis 80 tonni, tellimus täideti 2 nädalaga ja paigaldati 2 päevaga.

[Lammas]

Need, kes peavad nn katlakütja ametit nuhtluseks ja teise elukutsena (selle eest ju palka ei saa). Olen üsna-üsna veendunud, et nendel tegelastel on väga väikese võimsusega katel. Kuni 25 kW.
Valinuks te aga 40 kW võimsusega katla, oleks ühe ahjutäeiega akupaagi soojaks saanud.
Ja kui juhtuvad veel puud ka märjad olema... Siis ei jõua seda virinat ära kuulatagi. Ja kui veel juhtub, et ka termoklapi pealt on kokku hoitud.... Siis on veel kolmaski amet - katlapuhastaja amet üks maailma vihatumaid

Edu!

[dumbuser]

Ilmselt 2 kanti sa ühe katlatäiega ei küta. Mitu katlatäit sul 2 kandi kütmiseks läheb ja kaua aega võtab.
Minu puhul tulen töölt, vahetan riided, teen katla tuhast puhtaks, lähen kuuri, võtan puid, panen puud katlasse küdema. Vahepael käin vaatamas mis olukord on. Lisan puid jne. Õhtu möödub tööriietes kuni magaminekuni, enne lisan katlasse puid. Vaatan kas suitsugaaside temp. regulaator ikka sai õigesse asendisse, et ikka ära ei unustaks. Vahetevahel unustan vahepeal puid lisada kuna jäin mingit saadet telekast vaatama (tööriietes ikka), siis pean uuesti katlasse saama tule alla saama. Poole ööpealt igaks juhuks mõnikord vaatan katlamajja, kas kõik on korras. Üritan edasi magada. Hommikul tõustes vaatan katlamajja, kas akupaak sai piisavalt soojaks. Lähen tööle ja töölt tulles talvel sama asi uuesti kordub.

Täiesti pekkis kui kurb elu. Ilmselt ei saa ka rahulikult süüa, poole ampsu pealt jälle akupaaki vaatama ja puid lisama. Ja koguaeg tööriietes. Keset ööd on mingi uuno prostamooli teema vist, sel juhul on hea katlast mööduda. Jälle tööriietes. Või siis tööpidzaama ...
Ikka päris vilets süsteem ja peab ikka olema, et koguaeg kõige pärast põdeda. Puud on kah eriliselt määrivad asjad, miks muidu tööriiet koguaeg vaja on. Ja kui sa nüüd mingi muu kütte endale paned miks sa siis arvad, et ei pea iga natukese aja tagant vaatama, kas regulaator ikka sai õigesse asendisse. et ikka ära ei unustaks. Poole öö pealt igaks juhuks mõnikord vaatad üle, kas kõik on korras, üritad edasi magada. Hommikul tõustes vaatad oma küttesüsteemi, et kas ikka sai piisavalt soojaks ...

[Soe soovitus]

Atmosega puugaasi katlaga see probleem on. Seal see pilu kust läheb põlemisgaas alla põlemiskambrisse. Sii pilu ei tohi kinni minna muidu ei põle õigesti. Selleks ka peab tihti seda pilu vabastama. Samal ajal kui katla luugi luugi lahti teeb tulev sealt paras kogus tossu katlaruumi. Mis jääb riitetel külge. Puud just mustad pole aga kuurist sületäie tuues sa ka valge särgiga neid ei too.
Lisaks on atmosel suitsugaasi termomeeter mis vaja keerata püstisesse asendisse tagasi kui katel töösoe. Selleks kulub kuskil pool tundi. Kui seda ei tee, siis jääb katla vent tööle, ka siis kui puud küdenud, mis pole hea.
Ei saa selle atmosega sedasi et viskan puud sisse, panen küdema ja kõik, et võin unustada ja hommikul tööle minna.
Ilmselt pean vaatama muu katla ja võimsama, nagu Lammas ütles. 25kw küll pole, aga on 32kw 1700l akupaagile.
Termovar on ka, aga see katlasse tagastuv vesi pendeldab ka päris hästi 55-70 kraadini.

Kes soovib kütku millega tahes.

Mind lihtsalt huvitab, kui paljud praegusel ajal uue maja ehitamisel, valivad haluküttesüsteem või miskit muud. Mulle tundub et, kui pole kõiki neid maid metsaga, tehnikat jne. siis ei tasu haluküttesüsteemi ehitus ja selle maksumus end ära võrreldes näiteks maasoojuspumbaga.
Muidugi peab selleks ka krundil maad olema ja pinnas selleks sobima.

[dumbuser]

Ok. Ma pole selle Atmosega kunagi lähemat tutvust teinud. Aga toodud kirjelduse järgi viskaks ilmselt endal kah üsna ruttu kopa ette. Naabrid on mõlemad katla pealt soojuspumbale ümber kolinud. Paar aastat ootan, siis peaks mured ja rõõmud teada saama. Vbl on siis ka hind ja tehnilised lahendused paremaks arenenud.

[Markko]

Mind lihtsalt huvitab, kui paljud praegusel ajal uue maja ehitamisel, valivad haluküttesüsteem või miskit muud. Mulle tundub et, kui pole kõiki neid maid metsaga, tehnikat jne. siis ei tasu haluküttesüsteemi ehitus ja selle maksumus end ära võrreldes näiteks maasoojuspumbaga.
Muidugi peab selleks ka krundil maad olema ja pinnas selleks sobima.

No näed siis... Oleks pidanud kohe alguses teemat õige küsimusega alustama. Mina muide valisin ka esmalt õhk-vesi soojuspumba (maja täiesti uus, aga metsas, mitte linnas) ja nägin samasugust vaeva nagu Sinagi, et käisin kogu aeg vaatamas, kas töötab, kuidas töötab ja seda isegi öösel, sest.... Sest valisin vale firma, kelle käest osta. Sama on tõenäoliselt ka Sinuga selle Atmosega.

[Markko]

Markko, eelmine talv oli soojuspumpadele üsna raske - selle pealt ei maksaks lõplikke järeldusi teha.

OK, oli rakse, aga siis äkki need ei kõlba meile? Küttesüsteem peab ikka äärmusest äärmusesse korralikult vastu pidama! Muide minu Õ-V soojuspump andis saba veebruaris, sellepärast ma halukatla ostsingi! Mul on väägagi suur eelarvamus soojuspumpade kohapealt - ka üks tõrvatilk meepotis võib terve poti rikkuda...

Lõpetuseks tahaks teha väikse testi. Siin on päris mitu halukütte tulist pooldajat. Mul on 2 küsimust:
1. Kas valiksid halukütte ka juhul, kui sissetulek oleks 5x tänasest suurem?
2. Aga 10x suurema sissetuleku korral?
Ma ei kahtlegi, et siin leidub tegelasi, kes kõhklematult mõlemale küsimusele Jah vastavad. Tegelikkuses tähendaks antud olukorda sattumine aga tõenäoliselt kaasaegset täisautomaatset küttesüsteemi ja ostetuid puid(!) visataks aeg-ajalt kaminasse elusa tule elamuse tarvis. Loomulikult leidub võrdlemisi heal järjel inimesi, kes ikka metsas puid teeksid (elamus) - küll aga peaks selliste katlakütjate hulk olema päris väike. Lihtsalt vaade olukorrale on kapitaalselt teine, kui valikuid ei piira vahendite puudus.

See küsimus ja võrdlus on natuke utoopiline, kas pole - 5 ja 10 korda suurem palk? Sellisel juhul ei elaks ma sellises majas nagu praegu ja selliste lahendustega.... Siis oleks kõik teistmoodi. Aga kas mul oleks siis ka puuga kütmise võimalus - KINDLASTI!

[2korda2]

Markko,
1. Kui soojuspump täidab 95% ajast oma ülesannet hästi ja ülejäänud ajal pead näiteks kõige tavalisema (odava) õliradika käima panema, kas siis on süsteem mõttetu? Nagu ka ise ütled - paigaldaja oli koba. Võibolla oleks teine mees pannud süsteemi tööle ja kiidaksid praegu soojuspumpasid taevani?
2. Ma ei tea su sissetulekut aga otsustades tehtud valiku järgi ei pea ma sugugi utoopiliseks, et Maarjamaal on inimesi, kes teenivad sinust 5-10 korda rohkem. Nemad tahavad ka sooja maja, eksole. Nagu ise ütled - nad elavad teistsuguses majas teistsuguste lahendustega. Ma olen päris kindel, et 1+MEEK aastas teenivate inimeste kodudes on puuküte kas seoses valitud erialaga (teenivad metsa tehes) või tähendab puuküte kaminat, millel kütmisega sisuliselt midagi ühist pole. Lihtsalt teatud sissetuleku piirist alates "on odavam" pidada täisautomaatset küttesüsteemi.

[tar.mo]

Olles ise kolmandat aastat õhksoojuspumpade (nocria ja plasma mudel)omanik ei suuda ennast ära kiruda ,miks ma küll varem pumpasid ei lasknud paigaldada.
Tuled naisega töölt koju maja soe ,ei mingit kütte muret.Isegi eelmine talv kütsin katlaga juurde ainult 2 nädalat -rohkem polnud lihtsalt vaja.Kurb lihtsalt vaadata mis vaeva näevad naabrid omale puude tegemisega.
Eelmine talv kulus küttepeale elektrit kahel kuul 2000eek umbes ja teistel kuudel 300-400 eek vähem.
Leian et see täitsa normaalne tulemus ,kui arvestada et kivisöe tonn maksab 2000 ümber ja tonn läheb ka kuus ära 150m2 maja puhul.

[igiliikur]

Käisin ekstra peale selle teema lugemist sõbral külas, kes kütab teist aastat Atmosega. Hetkel kütab ta näiteks üle kolme päeva. Eelmine külm talv: õhtul katel täis ja hommikul mõned halud. Tal Atmos 32, paak 1 kant, maja umbes 170 ruutu. Maja pole uusehitis, aga enamvähem soojustatud. Ma pole ise küll mingi Atmose fänn, aga 95% lähen puukütte peale, kuigi mul oma metsa ei ole. Vaadake, mida varsti el. hind tegema hakkab

Viimasele: aga väike vahe on ka selles, et sa ostsid pumbad ja katla ka?

[Külaline]

Vaadake, mida varsti el. hind tegema hakkab

Kas loodad et puude hinnad jäävad endiseks?

Kui metsamees peaks maksma ka maksud, siis on puude hind milline?
Ma küll ei tea kas tulebki maksu puudepealt maksta, aga siiani kõik müüad arveldavad sularahas.
Statolis ja krautast ostetud puud on ilmselt maksustatud, aga sealt suurt talvekogust keegi endale ei osta.

[Külaline]

Statolis ja krautast ostetud puud on ilmselt maksustatud, aga sealt suurt talvekogust keegi endale ei osta.

Ei saa võrrelda pakendatud puitu ja pakendamata.

[trebla]

Kuskil aastal 2018 peavad kõik ehitatud uued majad (ja ka renoveeritud vanad) olema energiapositiivsed, ehk siis tootma rohkem energiat kui kasutavad - seega siinne arutelu on selleks ajaks muutunud arhailiste dinosauruste mõminaks...

Siis käib siin foorumis arutelu selle ümber, kes oma maja toodetud lisaenergiat kallima papi eest maha on suuteline müüma..

[2korda2]

trebla, palun viidet allikale. See väide on oma olemuselt juba idiootne.

[igiliikur]

Kuskil aastal 2018.......

Võibolla kuskil aastal 2088

[Markko]

Kuskil aastal 2018 peavad kõik ehitatud uued majad (ja ka renoveeritud vanad) olema energiapositiivsed, ehk siis tootma rohkem energiat kui kasutavad

Kuidas seda nüüd siis mõista?
* Ma võin ka praegu toota rohkem energiat kui kasutan ja selle naabrile siis edasi müüa. Mina olen siis juba 2018 või 2088 aastas. Küll ma olen ikka tubli!
* Kui maja suudab ise toota rohkem energiat kui ta ise kulutab, siis - oleme leiutanud ju - IGILIIKURI.

Igiliikur ehk perpetuum mobile on masin, mis liigub või teeb tööd igavesti.
Esimest liiki igiliikur teeb tööd eimillegi arvelt ehk väljastab rohkem energiat kui on vaja masina käigushoidmiseks.

[dumbuser]

Maja toodab siis millest seda energiat ? Või noh alguseks räägi kuidas maja seda energiat kasutab. Ma pole sellise mõtteni veel jõudnudki, et uurida kuidas maja energiat kasutab. Mõni võiks deliiriumis oleku ajal siia mitte kirjutada või siis suure raha eest ehk teistelegi igiliikurit näidata.

[High-Q]

siiski üks oluline asi unustatakse katla puhul ära: ruumi hind. eriti valus on see uue ehitise juures.
mina mõtlesin ka uue maja (maal, köetavat pinda u 130m2) ehitamise eel-projekteerimise faasis puugaasi või tahkekütte katlale, aga matsin selle idee üsna kohe ja sugugi mitte mugavuse tõttu.

30-40kw katel on vähemalt mõõtudega 0.5x1.0m pluss min perimeetrilt 0,5m vaba ruumi katla ümber ja katla ees vähemalt 75cm: st min 1,5m lai ja 2m sügav ruum st alates 3ruutmeetrit pinda. 1,5-2 kandine akupaak ei ole ka teps mitte väike, samuti vähemalt 1,5 ruutmeetrit. kollektorid, ühendustorud, pumbad, klapid jms. kõik see peab olema eraldatud ruumis. alla 5-6 ruudu ruum ei mängi kuidagi välja.
arvestades, et uue ehitise juures on enamvähem säästlikult viimistletud põrandapinna hind min 5000 kr (kallitel ruumidel a la vannituba rohkem, majapidamisruumidel ehk isegi nõks vähem), tähendab see sisuliselt min 25000-30000 tuhat kulutust, et ruum oleks olemas. sellele ju vaja välisseinu, vundamenti (eriti peen teema, sest niisama betoonist põrandaplaadile sa 2-kandist akupaaki küll ei taha panna), ust jms.
pane veel üks korralik katlakindel korsten (6m puhul julgelt 10000, kui vaja aga eraldi korstent teha, siis tõenäoliselt läheb veelgi rohkem).
seega: 40 tuhat krooni ainult selleks, et oleks kuskile katelt panna ja ühendada.
Katel koos paagi ja muu mudru ja paigaldusega juurde: veel 60-70 tuhat.

mina siiski leidsin, et osaliselt elektriga kütta tuleb kokkuvõttes odavam/lihtsam/mugavam:
naine tahtis kindlasti kööki puupliiti soojamüüriga, seega see oli paratamatus (ka katla soetamise puhul).
2 korrusele soojust mittesalvestav (või vähesalvestav, näiteks voolukivi elementidega) metallkamin koos lühikese metallmoodulkorstnaga: 20k krooni
kogu ahjukütmise tasandamiseks üks keskmise võimsusega (6kw) inverteriga õhk-õhk soojuspump: ~15k krooni
ja ruumidesse tavalised elektril õliradikad + märgades ruumides 150w/m2 põrandaküte (kokku ~15k krooni)

ainult boileri asjus ei ole veel selge, kas läheb tavaline elekter või võtan päikese appi ja teen soojusvahetiga. pean tiba rehkendama. aga ka katla puhul peab el.tenn boileris olema, sest ega suvel ei viitsi küll katelt kütta, et tarbevett soojaks saaks.

suure osa aastast piisab ainult pliidist (mida kasutatakse igapäevaselt niivõinaa söögi tegemiseks) ja ÕSP-st. Tiba jahedamal õhtul läheb käiku plekkahi (eks sellel esteetiline/dekoratiivne eelis ka olemas). ainult need kõige külmemad päevad (tõenäoliselt aastas kokku u 1 kuu) vajavad el.radikate suuremat abi, ülejäänud aja seisavad toa el.radikad aga suuremalt jaolt idle staatuses.

veel: kui raha vähe, siis maasoojuspumpade või katelde investeeringu laenuraha peab igal juhul tagasi maksma (ja koos intressidega), el. puhul on alati olemas "tarbin vähem" võimalus.

õhk-vesi, maasoojus pumbad ning vendi soojusvahetiga agregaadid olen kohe maha matnud, sest nende alginvesteering on liialt suur ja risk aparaadi rikkiminemisel (mis siiski elektrilised ja kuluvad seadmed) kaotaks igasugu majandusliku tasuvuse mõtte.