Leke?

[jan]

Ööpäevaga kukub suletud tarbevee kontuuris rõhk 3 baari pealt 2,5 peale ning nädalaga langeb kuhugi 1,5 peale. Ehk siis kusagilt lekib, kuid väga aeglaselt. WC pott, mis nii ehk naa natuke lekkis, sai eraldatud, seega selles asi ei ole. Kontuur ise on väike ning tervenisti vaadeldav - ühegi liitmiku juures lekkimise märke ei ole, samuti ei tilgu kraanid.

Kuigi otseselt mingit leket märgata ei ole, ei tahaks asja siiski nii jätta, sest sellisel juhul puudub mul hiljem võimalus hinnata süsteemi olukorda siis, kui osad torud seina sisse peitu lähevad. Kas on mingit vahendit, mida liitmikele pihustada ning mis annaks indikatsiooni selle kohta, kui sealt kasvõi väike tilk vett välja imbub? Muudab värvi vms. Kuna rõhu kadumine toimub pikema aja jooksul, siis vist need mullitavad spreid ei sobi? Või on ka hiljem näha, kus mullitanud on?

[dumbuser]

Kui vesi on kuum ja jahtub, siis on ka rõhkude erinevus. Proovi selle reha ota mitte astuda. Ehk siis kui neid mõõtmisi teha siis peaks temperatuurimuutus võimalikult väike olema.

[jan]

Vabandust, jäi mainimata, et tegu külma tarbeveega.

[toomas001]

Survestatud?
Pane 6 bar'i taha ja vaata, mis liitmik pritsima hakkab.

Või siis võta paberkäteräti rull ja pane kuiv paber iga liitmiku ümber, alla maha. Paber näitab kohe märja koha ära (ainult kondensaadiga ei maksa segamini ajada).

Kust vesi tuleb? Oma kaev ja veeautomaat? Soovitaks ka hüdrofoori rõhk ja imipoole põhjaklapp üle kontrollida.

[jan]

Surve tuleb korrusmaja rõhutõstepumbast ning ongi olenevalt tarbimisest 2-3 baari ringis. Tavaliselt olen peale passinud, kui rõhk 3 baari ning sulgenud siis kraanid püstiku küljes. Sooja tarbevee kontuur hoiab survet kenasti - 0,1bar erinevus ehk ainult. Seda siis ilmselt seetõttu, et "survestamise" ajal on juba kontuur nii ehk naa toatemperatuuril vett täis ning sooja vett sinna väga palju ei mahu.

Paberi peale mõtlesin isegi ning ilmselt seda teed ma ka esialgu lähen. Kui see probleemset kohta välja ei too, eks järgmisena lähen rendin siis survestuspumba.

[intensiivne]

Leke on see et keegi tarbib vett,tõõ juures panin manomeetri esimesel korrusel,majas endas on 60 korterit.Manomeeter alati näitab kui keegi tarbib,langus on olnud 2 bari.Vajadus oli et ei oleks ülevoolu distilleritud vee tootmisel,hiljem sai pandud veel veele reduktor.

[jan]

Ühtegi tarbijat selle suletud kontuuri taga ei ole, sest objekt ehitusjärgus. Muidu oleks rõhk ju kohe nullis, kui keegi kraani avab. Jah, kui püstiku kuulkraanid on avatud, siis on loomulik, et rõhk kõigub 1,5-3 baari vahel olenevalt tarbimisest.

Eile tehtud paberiga katse ei toonud midagi välja - kõik täiesti kuiv, kuigi surve kukkunud. Või siis lihtsalt ei näinud paberi pealt. Kõige imelikum on see, et sama jama on ka teise püstiku taga oleva külma tarbevee jupiga, mille paar päeva tagasi valmis keerasin. Kusjuures see jupp on oluliselt väikesem - ainult püstiku kuulkraan, mudafilter, veemõõdik, rist, paar põlve, manomeeter, pesumasina kraan ning üks pime. Poole meetri pikkune konstruktsioon ning täiesti kuiv aga surve kukub isegi rohkem - 1 bar ööpäevas.

Sooja tarbevee omad peavad mõlema püstiku taga kenasti. Kas on teoorias võimalik, et külmas vees on gaasid, mis siis aegamööda eralduvad ning surve all end kusagilt välja pressivad ning seetõttu midagi näha ei jää?

Eks peab ikkagi survestuspumba järgi seadma sammud.

[Külaline]

radooni leke vms asi võib võimalik olla, aga siis peaks ka suurema survega vett hakkama tulema läbi.
Kuulkraanid võivad torusiseselt väga edukalt lekkida. püstaku ja torustiku surve peale surve langust erinev ?

[jan]

Jah, kuulkraani lekke peale mõtlesin ka ise, kuid sellisel juhul peaks see ka vastupidises suunas töötama. Kui nädalaga langeb korterisisese torustiku surve 1,5 bar peale, siis püstikus on 1,5 bar surve väga harva. Kui püstiku ja torustiku vaheline kuulkraan avada, siis lendab surve ülesse.

[dumbuser]

Siuke paha mõte veel, et kui võimalik siis pane sinna liitmike ette tagasilöögiklapp(e). Sellega saad süsteemi nö juppideks teha. Otsingupiirkond kahaneb. Ise sain sel moel aru, et boileri küljes olev surveklapp, ms peaks trassist vee kadumisel hoidma boilerit tühjenemise eest, ei tööta. Pärast panin mingi seiermeetrid ka ja nüüd on üsna hästi näha, et kui boiler vee kuumaks ajab siis trassisurve on väiksem, kui boileri surve.

[jan]

Praeguseks (3 nädalat peale juppide kokku keeramist) pole külma tarbevee rõhk enam langenud, sooja vee oma on langenud 3 ööpäeva jooksul 0,2 bar. Mine võta kinni. Liited tehtud ainult linaga (Unipaki polnud käepärast) - ehk tahtsid natuke sisseelamist?

[vanakala]

mis jahute.
tuleb survestada veega mis sama õhu temperatuuriga kus asuvad survestatavad torud.... ehk siis ruumi temp. peab olema sama mis survestataval veel. kui seda võimalust ei ole siis survestad max survega mis liitmikel ja torudel lubatud ja kui silmaga leket ei ole siis on ok.

[renke]

/...Kas on teoorias võimalik, et külmas vees on gaasid, mis siis aegamööda eralduvad ning surve all end kusagilt välja pressivad.../
Teoorias on vastupidi - kui süsteemis on õhumull, siis see lahustub vees, ja rõhk langebki.

[jan]

No muidugi, ma olen idioot - mis ajast surve all vedelikust gaasid eralduvad? Füüsika tunnist poppi ei teinud, kuid aeg-ajalt on peas mingid lühised. Loogiline ongi, et nüüdseks on see võimalik süsteemi jäänud õhk vees lahustunud ning seetõttu surve enam ei lange. Tänud vastajatele.

[vanakala]

aina hullemaks lähete oma oletustega! kas seal lahustub midagi või ei lahustu siis rõhk jääb samaks ja sul pigem tegemist vee jahtumisega.

[jan]

aina hullemaks lähete oma oletustega! kas seal lahustub midagi või ei lahustu siis rõhk jääb samaks ja sul pigem tegemist vee jahtumisega.

Kui tegu oleks olnud esimese või lihtsalt tühja kontuuri täitmisega, siis loomulikult. Kuid ruumi temperatuur ühtlane ning ka püstik, millest selle väikese surtsu iga kord surve tõstmiseks juurde lasin, on samas ruumis ja vesi ööpäevi seisnud kuulkraani taga ootamas. Ja jaheda vee puhul oleks pidanud siis surve hoopis tõusma. Sellest ka minu hämmeldus.

No mis iganes see põhjus ka ei olnud, praegu igatahes surve enam ei muutu samadel tingimustel ning minu poolt võib teema lõpetatuks lugeda.

[vanakala]

nu kirjuitad ju ise ka, et sa ei tea ju tegelikult mis temperatuurilise veega survestasid. see mis seal kuskil kraani taga ootamas siis see on suhteline mõiste millele ei saa tugineda kunagi. aga hea kui kõik ok!

[dumbuser]

Seega hetkel jama ei ole. Aga sa ei tea kah mis jama põhjuseks oli. Ju siis vajus/lükati mingi tükike sinna lekkekohale ette. Ja leke ise oli mõne liitmiku vahelt.

[jan]

Seega hetkel jama ei ole. Aga sa ei tea kah mis jama põhjuseks oli. Ju siis vajus/lükati mingi tükike sinna lekkekohale ette. Ja leke ise oli mõne liitmiku vahelt.

Kah võimalik, miks mitte. Samas paberiga ühtegi lekkekohta ei avastanud ning silmaga ka ei näinud (messingliitmikute peal peaks üsna hästi näha olema lekkiv koht - tõmbuvad tuhmiks ära). Ühe kõnealuse jupi pikkus, kust surve ära kadus, oli ca 50cm ning seda oli kerge vaadelda. Eks selleks, et liitmiku lekkimise variant välistada, peaks ikkagi survestuspumba tooma ning vaatama, mis kõrgema rõhu korral toimub. Igal juhul sai siinsete vastustega päris korralik nimekiri võimalikest probleemidest, mis ehk kasuks ka teistele iseehitajatele edaspidi.