radiaatorid versus vesipõrandaküte

[trumm]

nii radiaatoritel kui ka põrandaküttel on omad plussid ja omad miinused. või õigemini - iseaärasused, millega tuleb arvestada. kui ruumis on suured aknad, kuid nende all ei ole radikaid, siis võib see ju ilus ja lage välja näha, kuid külmal ajal õhkub akendest ikkagi külma. seda ka korraliku põrandakütte ja igati heade akende puhul. s.t. väga suurte akende puhul soovitaks igal juhul lisaks põrandaküttetorule süvistada akende alla põrandasse need madalad põrandaalused radikad, kui tavalisi ei taha.

ja soojustusest oleneb ka palju. viletsa soojustusega maja puhul peab küttevee temperatuur olema kõrgem... samas põrand, millesse lastava küttevee temperatuur ületab 30 kraadi, on minu jaoks ääretult ebamugav, seega välistatud. endal maja nii ok, et põrandakütte temperatuur ka kõige suuremate külmadega 25 kraadi ja tuba soe. seega kui maja sooja ei pea ja jala all sooja põrandat ei taha, tasuks valida radikad - neisse võid kasvõi 70 kraadi lasta, see ei sega kuidagimoodi.

ja tõesti, korraliku laudpõranda puhul ei ole ka põrandaküte väga mõistlik. mina ei tahtnud mingit parketti, vaid korralikku min 20 cm laiust ja 4 cm paksust lauda. olen ülirahul, kuid selge on see, et selle all oleks põrandaküte üsna ebamõistlik olnud.

nii et pane enda jaoks oma eelistused paika, siis saad teada, mis sulle sobilikum oleks.

[trebla]

........., kuid külmal ajal õhkub akendest ikkagi külma. seda ka korraliku põrandakütte ja igati heade akende puhul. .......

füüsikaliselt pole sellist asja nagu "külma õhkamine" olemas. Füüsika tunneb ainult soojuskiirgust.
Seega tajub inimene soojuskiirguse puudujääki akna suunalt.

Lahenduseks võiks olla näiteks köetav aknaklaas.

[arttiast]

........., kuid külmal ajal õhkub akendest ikkagi külma. seda ka korraliku põrandakütte ja igati heade akende puhul. .......

füüsikaliselt pole sellist asja nagu "külma õhkamine" olemas. Füüsika tunneb ainult soojuskiirgust.
Seega tajub inimene soojuskiirguse puudujääki akna suunalt.

Lahenduseks võiks olla näiteks köetav aknaklaas.

Ja kui trummi arvates akendest külma õhkab siis tekib küsimus.... Kuidas kurat see 25 kraadine põrandavesi toa ära kütab ? Ei ole kusagil sellist nähtust küll kohanud, aga kas põrandakütte vee temp mitte 30 kraadist ei alga ? et põrand oleks umbes 25 kraadi ? või kõnnib ta torude peal ?

[dumbuser]

No vahet seal on kuidas ta asja nimetas ? Point on olemas ja sellega on mõistlik arvestada. Põrandavee temperatuur on aga minu meelest küll igaühel omamoodi. Sõltub see väga mitmest asjast. Alguseks kasvõi see, et kas selle betoonplaadi puhul on külmasillad. Küll neid tegelasi, kes pole taibanud maapinna ja keldripõranda vahele mitte mingit soojusisolatsiooni panna. Ja neil võib vabalt ka 40 kraadi väheks jääda.

[yx pereisa]

Ise renoveerisin samuti oma maja süsteemi. Jätsin veneaegsed malmradikad , vahetasin välja keldri jaotustorustiku, panin püstakutele liiniseadeventiilid ning gaasikatla välisõhuanduriga. Omast kogemuset võin öelda , et mingit 60 kraadist vett radikatesse pole mul küll vaja. Tavaliselt ringleb 30-40 kraadine ning hetkeliselt ehk viskab vahest ka 50neni. Katel ise timmib seda veetemperatuuri ja enamik aega laseb ringelda just sellisel madalamal temperatuuril. Termostaadid on vaid kolmandikus ruumides majast. Mõned radikad isegi maha keeratud kuna jämedad torud jooksevad toast läbi. Tavaliste kuulkraanidega. Maja balanssi saamine nõudis veidi mängimist aga nüüd on asi korras. Majal ruute ca 170 + garaaz.

Sellega tahan lihtsalt ümber lükata neid tarku nõuandeid soojasüsteemiproffide poolt kes ennustasid , et :

- vanade malmradikate ja suurte torudega tulevad tohutud küttearved. Vale - ei tule. Peab veidike reguleerima.
- malmradikad on halva soojusjuhtivusega. Vale - juhivad väga hästi ning on ka mingikl määral akumulaatorid
- ilma termostaatideta ei saa temperatuure paika. Saab - keldri püstikute liiniseadeventiilide ning radikate kuulkraanidega saab hakkama küll. Vajab veidi mängimist.
- ilma täisautomaatse juhtimise ja toaanduriteta ei saa korralikult temperatuure paika. Saab küll - piisab välisõhuandurist ja korralikust katlast. Omal Viessmann ning uskumatu kui hästi ta suudab temperatuuri hoida.
- kondensaatkatel ei sobi radikatega süsteemile. Sobib küll. Katel ei küta kogu aeg kõrgel temperatuuril. Näiteks +5 - 5 vahemikus kütab ta maja 30-40 se veega.

Mul naaber sai just eelmisel suvel valmis vana maja renoveerimise. esimesel korrusel põrandaküte. Teistel korrustel radikad. Kirub , et esimesel korrusel nii tegi. Väidab , et liiga suure inertsiga. Ja kütet võtab palju. Täisautomaatikaga gaasikatel , toaandurid ning konvektorradikad ja küttekulu ikkagi suurem minu omast ning alltoad külmad. Gaasiarve ca 30% suurem kui minul , kuigi pinnad enamvähem samad. Et vältida tarkade sõnavõtte teemal , et kas ta ka projekti tegi , siis kahjuks on tegemist sellise juhtumiga , kus omanik ise on küttesüsteeme paigaldava firma omanik ja juhataja. Kõik on tehtud väga ehal tasemel. Ja mis ta ise arvab – maja soojuspilt näitab , et maja laseb lihtsalt soojust läbi. Aknad on küll vahetatud ja korralikud , kuid akende ümbrus näiteks laseb sooja läbi. Lekkeid on veel mujalgi.

Ehk selle pika jutu panin kirja selleks , et kinnitada juba eespool läbi jooksnud kommentaare – ei ole ühest head lahendust. Isegi väga hea projekt ning arvutused võivad alt vedada. Asjad peab lahendama kompleksselt. Maja peab sooja pidama , õhuvahetus peab toimima kui aknad korralikud st. tihedad on. Kelder mõistliku temperatuuriga ning esimese korruse põrandasse ei tohi alt külm läbi tulla , ka garaazist.

Head radikad + head termostaadid annavad kindlasti selle võimaluse , et radikad reageerivad kiiresti temperatuuri kõikumistele. St. lülituvad kiiresti sisse ja välja vastavalt temperatuurile. Radikate plussiks on ikkagi asjaolu , et nad kütavad õhku mitte konstruktsioone. Selline kiire reageerimine annab võimaluse automaatikaga oma küttesüsteem küllaltki paindlikuks muuta. Näiteks kui terve tööpäeva pere väljas on , saab temperatuuri ajutiselt madalamaks tõmmata ning sama teha ka öösel.

Minule igatahes ei meeldi soe põrand. Palju mõnusam on hea paks puitpõrand mis on ruumitemperatuuriga. Ning mis ei saa kuuma ega ei mängi seetõttu. Puidu olemusest lähtuvalt ei usu ma võimalusse , et saab normaalse paksusega ( 32 mm või enam ) puitpõranda alla põrandakütte panna. Endal isegi radikaküttest praod talvel põrandal mis suveks ilusti ära kaovad. Puit lihtsalt mängib kuumaga. Ise olen tunnistajaks olnud , kus tõeliselt kallis põrandalaud , ( 150 lai kuid õhuke ) niimoodi põrandaküttega mängib , et lauad kaardus ja seinte äärtest liistu alt välja tulevad. Paigaldaja emigreerus vist välismaale peale kahte garantiiremonti. Ühesõnaga asja sellest põrandast ei saanud.

Ja lõpetuseks - kas on mõistlik kogu aeg voolava vee peal elada? Millegipärast ju veesoone peale voodit ei panda ja maja ei ehitata?

[dumbuser]

No kuni selle veesoone plämani oli justkui mõistlik jutt. Aga see viimane asi paneb küll kahtlema.

[Katlakütja]

/CUT/
Omast kogemuset võin öelda , et mingit 60 kraadist vett radikatesse pole mul küll vaja. Tavaliselt ringleb 30-40 kraadine ning hetkeliselt ehk viskab vahest ka 50neni.

See tähendab aga seda, et radiaatorid on sul tugevalt üledimensioneeritud.

Sellega tahan lihtsalt ümber lükata neid tarku nõuandeid soojasüsteemiproffide poolt kes ennustasid , et :
- vanade malmradikate ja suurte torudega tulevad tohutud küttearved. Vale - ei tule. Peab veidike reguleerima.

Suured küttearved toob suur kütusekulu ehk hõre maja.

- ilma termostaatideta ei saa temperatuure paika. Saab - keldri püstikute liiniseadeventiilide ning radikate kuulkraanidega saab hakkama küll. Vajab veidi mängimist.

Termostaadi ülesanne on siiski hoida ruumis soovitud temperatuuri - vajadusel alandada, vajadusel tõsta. Samuti aitab termostaatventiil ära kasutada muud lisasoojusenergiat - olgu see siis päike, inimesed, kamin või mis iganes lisakütteallikas.

- ilma täisautomaatse juhtimise ja toaanduriteta ei saa korralikult temperatuure paika. Saab küll - piisab välisõhuandurist ja korralikust katlast. Omal Viessmann ning uskumatu kui hästi ta suudab temperatuuri hoida.

Vähe keerukama automaatikaga katla puhul saad programmeerida nädalakellaga omale argipäevaks temperatuuride öised alandamised. Nädalaks kodust ära minnes, ajastad omale tagasitulekuks sooja toa (muul ajal on temperatuuri oluliselt alandatud).

Mul naaber sai just eelmisel suvel valmis vana maja renoveerimise. esimesel korrusel põrandaküte. Teistel korrustel radikad. Kirub , et esimesel korrusel nii tegi. Väidab , et liiga suure inertsiga. Ja kütet võtab palju. Täisautomaatikaga gaasikatel , toaandurid ning konvektorradikad ja küttekulu ikkagi suurem minu omast ning alltoad külmad. Gaasiarve ca 30% suurem kui minul , kuigi pinnad enamvähem samad. Et vältida tarkade sõnavõtte teemal , et kas ta ka projekti tegi , siis kahjuks on tegemist sellise juhtumiga , kus omanik ise on küttesüsteeme paigaldava firma omanik ja juhataja. Kõik on tehtud väga ehal tasemel. Ja mis ta ise arvab – maja soojuspilt näitab , et maja laseb lihtsalt soojust läbi. Aknad on küll vahetatud ja korralikud , kuid akende ümbrus näiteks laseb sooja läbi. Lekkeid on veel mujalgi.

Naabrimehel ei ole viga mitte valesti valitud küttesüsteemis vaid valesti soojustatud majas.

Minule igatahes ei meeldi soe põrand. Palju mõnusam on hea paks puitpõrand mis on ruumitemperatuuriga. Ning mis ei saa kuuma ega ei mängi seetõttu.

Korralikult soojustatud põrandaküttega majas sa ei saa arugi, et põrand kütab. Kui aga maja soojustus on vilets, tuleb suurendada põrandasse mineva vee temperatuuri, seega suureneb ka põranda pinna temperatuur ja tekibki ebamugavustunne.

Ja lõpetuseks - kas on mõistlik kogu aeg voolava vee peal elada? Millegipärast ju veesoone peale voodit ei panda ja maja ei ehitata?

Tänapäeval ei vaata keegi detailplaneeringut koostades (ja tuba sisustades), kust jooksevad veesooned, kust mitte. Ehitusala tehakse vastavalt võimalustele ja vajadustele.

[juroku]

Tänapäeval ei vaata keegi detailplaneeringut koostades (ja tuba sisustades), kust jooksevad veesooned, kust mitte. Ehitusala tehakse vastavalt võimalustele ja vajadustele. selepärast vanad majad seisavad siiamaani aga ued ? puud võeti kah õigel ajal aga nüüg igal ajal ja ja kirelt kuivatist läbi ja seina pärast seinad mängivad

[Sammalhabe]

selepärast vanad majad seisavad siiamaani aga ued ? puud võeti kah õigel ajal aga nüüg igal ajal ja ja kirelt kuivatist läbi ja seina pärast seinad mängivad

Vanad allesjäänud majad on üsna massiivsed. Vanu kergehitisi pole ju üldse enam näha. Need on oma aja ära elanud ja lagunenud/lammutatud. Või olid need hoopis veesoonele ehitatud ja seepärast kadunud?
Puit, kuivagu see metsas, kuivatis või kus iganes, "mängib" siiski temperatuuri ja niiskuse toimel.

[juroku]

Meie lähme teemast kõrvale ni et lõppetame vaidluse vanu puit ehitisi on küllalt palju

[Sammalhabe]

Meie lähme teemast kõrvale ni et lõppetame vaidluse vanu puit ehitisi on küllalt palju

Jätkan siiski. Kas tahad väita, et vanadel puitehitistel on kõik tekkinud praod aasta lõikes ühesuurused???

[veteran]

1.Kas põrandaküte või radiaatorid?
-alginvesteeringuna radiaatorküte odavam, ekspluatatsioonis kallim. Põrandaküttel alginvesteering kallim, ekspluatatsioon odavam. Kui rahakott kannatab siis põrandaküte on mõistlik valik
2.Efektiivsus, visuaalne jne.
- Efektiivsem on kindlasti. a)Esiteks on süsteemis ringleva vee temperatuur madalam. b) Radiaatorküttel on ruumi temperatuur ebaühtlene - põrandal jahedam, lae all soojem. Põrandaküttel on ruumi temp. ühtlasem seoses sellega on saad sama tunnetuse kätte ~ 2°c madalama temperatuuriga. d) visuaalne effekt on kindlasti olemas kuna aknaalused jäävad vabaks
3.Paneel vahelaed
- Võiks kindluse mõttes kontrollida
4. Millega kütta?
-Kui valid põrandakütte siis mõistlik oleks õhk-vesi soojuspump. Õhk-vesi soojuspump sobib ka radiaatorite lahendusele kuid siis tuleb radiaatoreid valides seda arvestada e. radiaatorid on suuremad kuna pumbast saadav temp on madalam kui mistahes katlast saadav temp.
5. Maksumus
-Enne telli projekt siis hakka hinda arvutama
6. Konsultatsioon
-Otsi projekteerija kes asja jagab. Küttesüsteemile tuleb läheneda terviklikult. Telli kogu küttesüsteemile koos automaatikaga projekt. Soovitus - ära mine esimesena firmasse kes müüb või/ja paigaldab. Sealt saad täpselt seda infot mida nad ise müüvad mitte seda mida sul vaja on. Asja aluseks on projekt mis kirjeldab hoone vajadust vastavalt sellele leitakse sobivad komponendid. Näen ise tihti küttesüsteeme mis ei toimi korrektselt ja küsimise peale kas projekt on, saad 99,9% EI vastuse. Küsid kes tegi? Vastuseks , et keegi väga "pädev" vennike kes juba sündis torutangid peos. Küsid, et kus siis "spetsialist" nüüd on siis vastuseks saad, et ei saa enam kontakti või läks pankrotti.
Teiste komentaaridele vastuseks -
a) Põrandaküte ja erinevad põrandakatted - jah põrandakütet projekteerides ja paigaldades tuleb juba teada milline on kate kas ker.plaat, laud või midagi muud. Vastavalt sellele torustiku läbimõõt, tihedus jne. Erinevad pinnakatted ( ker.plaat ja naturaal parkett ) tingivad erinevate temperatuuride kasutamise süsteemis e. see suurendab kindlasti süsteemi maksumust ( lisa pumbad, segamissõlmed jne. ) kuid tagab ka tulemuse mida soovitakse. Puit pinnakatet ei tasu karta, lihtsalt süsteemi ehitades tuleb seda arvestada.
b) Naabrimees kirub... - vt. eelmist juttu. Lisaks sellele on suhteliselt tüüpiline, et põrandaküte süsteem ehitatakse kokku kõige odavamatest erinevate tootjate komponentidest. Ehk torul, kollektoritel, el. ajamitel , automaatikal jne on erinev tootja. selline lahendus võib olla küll odav aga ei pruugi töötada korrektselt. Puht tehniliste parameetrite poolest on erinevused suured. Kui hiljem on mingi jama siis keegi vastutust ei võta.

[Külaline]

teema algaja:

foorumi teemat jälgides ja infot kogudes olen jõudnud ka veendumusele, et alustada vist tuleb projekteerija otsimisest...samas see pole ka väga lihtne, kui kedagi antud valdkonnast ei tea.

Oskate ehk soovitada konkreetset firmat/inseneri, kes on pädev küttesüsteeme projekteerima ja eelnevalt konsulteerima?

[yx pereisa]

Anna mail, saadan kontaktid.

[Imelik]

-alginvesteeringuna radiaatorküte odavam, ekspluatatsioonis kallim. Põrandaküttel alginvesteering kallim, ekspluatatsioon odavam.

Kuna teema algatajal vastus käes ja selgus majas, siis küsiksin - kas lugupeetaval on ka mõni põhjendus tuua (pean silmas siis seda ekspluatatsiooni osa)?

[vaaderman]

mida siin tühja jahuda
ühedele meeldib radikas
teistele põr.küte

[madis64]

-alginvesteeringuna radiaatorküte odavam, ekspluatatsioonis kallim. Põrandaküttel alginvesteering kallim, ekspluatatsioon odavam.

Kuna teema algatajal vastus käes ja selgus majas, siis küsiksin - kas lugupeetaval on ka mõni põhjendus tuua (pean silmas siis seda ekspluatatsiooni osa)?

Endal ka võttis see "kindel väide" radiaatorkütte suuremate ekspluatatsioonikulude kohta alguses kukalt kratsima .

Siis aga jagasin ära - radiaatorite perioodilisele ülevärvmisele kulub ju värvi ja aega (mõlematel on olemas rahaline ekvivalent) - sääst seegi, mis sellest, et pisike

[Rostfrei]

-alginvesteeringuna radiaatorküte odavam, ekspluatatsioonis kallim. Põrandaküttel alginvesteering kallim, ekspluatatsioon odavam.

Kuna teema algatajal vastus käes ja selgus majas, siis küsiksin - kas lugupeetaval on ka mõni põhjendus tuua (pean silmas siis seda ekspluatatsiooni osa)?

Endal ka võttis see "kindel väide" radiaatorkütte suuremate ekspluatatsioonikulude kohta alguses kukalt kratsima .

Siis aga jagasin ära - radiaatorite perioodilisele ülevärvmisele kulub ju värvi ja aega (mõlematel on olemas rahaline ekvivalent) - sääst seegi, mis sellest, et pisike

Tolmulapi kulumine ka lisaks.....
Tapeetimisega nikerdamist palju....

[dumbuser]

Ma ei saa aru enam. Seda on juba aastaid jahutud ja ikka vahib keegi suuri silmi, et kuda ta siis kirvem on ? Radikate puhul on vaja reeglina kuumemat vett kui põrandakütte puhul. Ja selle kuuma vee tekitamine ongi see mis hinnale juurde annab. Vbl aitab see, kui asja kujutleda mingi konsentraadina, et mida kuumem vesi seda "vingem kontsentraat. Selle kuumuse kokkuajamine ongi kogu asja uba. Edasi on juba iseküsimus, et praegused tehnoloogiad on vbl juba nii võimekad, et mingi olulist vahet ei ole, kas teha 55 kraadi vett või teha 35 kraadi vett.

[Külaline]

Ja selle kuuma vee tekitamine ongi see mis hinnale juurde annab.Vbl aitab see, kui asja kujutleda mingi konsentraadina, et mida kuumem vesi seda "vingem kontsentraat.

Teoreetiliselt pole vahet, kas juua 2 pudelit õlut (lahja konsentraat) või väiksem kogus viina (kange konsentraat), ühtemoodi pöördesse ajab ikka? Samamoodi ei ole katlal vahet - kas ajada tonn vett 30C peale või 1/2 tonni 60C peale? Kust tuleb ekspluatatsioonikulu vahe sõltuvus temperatuurist?
Veteran alustas oma juttu juba teadmisega, et ta jõuab lõpuks soojuspumba juurde?

Imelik

[dumbuser]

Plää. No mõtle natukene nüüd. Kui radika puhul pole 35 kraadi veega enam tavaliselt midagi teha siis põrandakütte puhul ses sobib. Ehk siis põranda puhul ei pea veel kütma hakkama, radika puhul aga peab. Vbl ma seletan valesti aga ega see õlle ja viinaga jahumine mingi targem näide ei ole.

[2korda2]

Koolis oleks tulnud füüsikatunnis magamise asemel õpetajat kuulata. Näide viina ja õllega on tegelikult väga ilus - enamus "kuumema veega kütmine maksab rohkem" tegelasi saavad sellest näitest kohe aru (purju teevad mõlemad, sama joobeastme saavutamiseks kulub aga üht märksa rohkem, kui teist).
Kuumema veega kütmine on kallim ainult juhul, kui katla kasutegur sõltub väljastatava vee tempist. Soojuspump on laialt kasutatavatest kütteviisidest ainus, mis sellele tingimusele vastab. Jah, mingil määral rohkem sooja võib kaotsi minna kehvalt soojustatud trasside tõttu aga kogukulust on see üldiselt tähtsusetu osa (lisaks on enamasti trassid majas sees, kus eraldunud soojus sisuliselt ikka kaotsi ei lähe - lihtsalt eraldub vales kohas).
Näiteks just praegu on aastaaeg, kus radikatega kütmine võib vabalt soodsam olla - radikatega saab kütet kiirelt reguleerida, kui soe kevadpäike aknast sisse paistab. Põranda puhul on reaktsioon inertsi tõttu tihtipeale mitu tundi ja seetõttu kõigub toa temperatuur ööpäevas märksa enam, kui radikate puhul.
PS. Oman nii põrandakütet (esimene korrus) kui ka radikaid(teine korrus).

[Kylaline kylast]

Teisel korrusel tundub radikakyte selle poolest parem, et radikatega saab kiiresti toatemperatuuri reguleerida. Juhul, kui päike hakkab tuba kütma siis reguleerib radika termostaat koheselt toa temperatuuri vastavaks. Radika peal on ka hea sokke või midagi kuivatada
Räägivad ka, et magamisruumides pole põrandakyte tervisele just kõige parem.
viewtopic.php?f=9&t=6882

Ise panin alla põrandakytte ja üles tulevad madalatemperatuurilise veega funkavad radikad. Kaks radikat on jõhkrad, mõõtmetega 2000x500x150.
Altjooksuga Purmo planorad, pealt siledad, et eristuks kõikjal olevate ribidega radikatega ruumidest.

[üks loll]

Kas viletsa soojustusega majale tuleks lisaks põrandaküttele ka radiaatorid panna, sooja põrandat ja tuba tahaks

[Külaline]

Kas viletsa soojustusega majale tuleks lisaks põrandaküttele ka radiaatorid panna, sooja põrandat ja tuba tahaks

Ma ei tea kas tuleb, seda tean küll, et võib.
Urmasr