radiaatorid versus vesipõrandaküte

[Külaline]

Küsin nõu:
# ostsin maja ja plaan teha enne sissekolimist kapitaalremont. Maja on kivist ja vahelead paneelidest.
# esimene suurem lahendamist vajav probleem on küttesüsteem. Köetavat pinda 200m2. Majal on keldrikorrus + 1 ja 2 korrus.

Küsimused:

1. Kas valada vesipõrandaküte või panna uued radiaatorid (enne olid radiaatorid). Mis on mõistlikum?

2. Kas vesipõranda ainus eelis on visuaalne, et akende all pole radiaatoreid või on see ka efektiivsem - st väiksema energiakuluga? Kui on efektiivsem, siis hinnanguliselt kui palju? 10%, 20% 30%? Oma peaga mõtlen, et kui vesipõrandaküte vajab oluliselt madala temperatuuriga vett, siis võibolla on see kokkuvõttes efektiivsem.

3. kui vahelaed on paneelidest, siis kas on 100% kindel, et see kannatab põrandakütte betoonkihi või peab laskma selle üle arvutada?

4. Kui küttesüsteemidest tuleb välistada maaküte (kuna krundipind väike ja ei sobi) ning gaas, kuna selle kohale toomine on suurusjärgus 100K, siis mis oleks mõistlik alternatiiv. Eesmärk on võimalikult väiksed küttekulud, samas katlakütjaks ka ei soovi hakata, ehk mugavus ka oluline...

5. Mis oleks katlaruumi hinnanguline maksumus (materjal + töö)?

6. Kas keegi pakub sellel teemal pädevat konsultatsiooni - ehk arvutab mulle erinevate alternatiivide kulu (ehitus+kasutamine) ja soovitab, mis on mõistlik? Oskate kedagi soovitada, kes sellist nõu oskab anda. Palju selline nõu võib maksta.

[vanakala]

kui töö teostame ise siis konsultatsioon ei maksa midagi. lihtsalt konsultatsioone ei teosta nii ka liendil kindlam kui see kes soovitab teeb teostuse ja ka vastutab selle eest.

[võhik]

[quote="Külaline.......]
1. Kas valada vesipõrandaküte või panna uued radiaatorid ..?[/quote]
radiaatorid panna on arvatavasti odavamad.... eriti kuivahetad ainult radiaatorid.. st jätad torud vahetamata..

2. Kas vesipõranda ainus eelis on visuaalne, ....

akende all täidab radikas ka akna madalamast temperatuurist tuleneva soojuskiirguse puudujäägi kompenseerimise rolli.. vesipõrandaküttest läheb soojus jälle otse konstruktsioonidesse... seega ühene vastus on - pane majale kõigepealt lisasoojustus...

3. kui vahelaed on paneelidest, siis kas on 100% kindel, ....?

100% pole kunagi kindel... pane betooni sisse armatuur.

4. Kui küttesüsteemidest tuleb välistada maaküte (kuna krundipind väike ja ei sobi) ning gaas, kuna selle kohale toomine on suurusjärgus 100K, siis mis oleks mõistlik alternatiiv. Eesmärk on võimalikult väiksed küttekulud, samas katlakütjaks ka ei soovi hakata, ehk mugavus ka oluline...

seega pane kaks süsteemi... üks odav (puuahi näiteks) ja teine mugav - elektriküte on mugavaim... (PS. maakütteid vähemalt millalgi tehti ka puurkaevuga...)

5. Mis oleks katlaruumi hinnanguline maksumus (materjal + töö)?

10-100 K....

6. Kas keegi pakub sellel teemal pädevat konsultatsiooni - ......... Palju selline nõu võib maksta.

sellele küsimusele on siin juba vist vastatud....

Võhiku nõu, nagu näed on tasuta...

[dumbuser]

Aga radiaatori puhul justkui ei lähe konstrutsiooni sisse mingit arvestatavat soojust ? Ja põrandakütte puhul ei ole keelatud mõnes kohas seda toru tihedamalt paigutada. Kui aus olla siis on isegi projektis selline asi välja toodud.
Ja vahelae puhul küsiti vist seda, et kas vahelagi lisanduva koormuse tõttu kokku ei vaja. Sel juhul ei aita see armatuur küll midagi.

[võhik]

Aga radiaatori puhul justkui ei lähe konstrutsiooni sisse mingit arvestatavat soojust ? Ja põrandakütte puhul ei ole keelatud mõnes kohas seda toru tihedamalt paigutada. Kui aus olla siis on isegi projektis selline asi välja toodud.
Ja vahelae puhul küsiti vist seda, et kas vahelagi lisanduva koormuse tõttu kokku ei vaja. Sel juhul ei aita see armatuur küll midagi.

Paljudel juhtudel aitab probleemi mõistmisel selle laiendamine äärmustesse. Radika puhul kütab radikas esmalt toaõhku, seejärel toaõhk konstruktsiooni, konstruktsioon omakorda ilma - põrandakütte puhul peab konstruktsioon kütma nii toaõhku kui ilma... Äärmuse poole edasi arendades - ilmselt oleks kõige ökonoomsem panna kasukas selga ja radikas endale püksi... aga see poleks ilmselt mugav...
Kõige mugavam oleks muidugi kütta otse ilma - õues oleks suvi ja ei radika ega põrandaküttega pole vaja jännata.

Sama asi vahelae paksusega - kui me ikka toa laeni raudbetooni täis valame, ega siis see betoonkuubik ei murdu küll . (vundament vajuks ilmselt maa sisse, aga seda ei küsitud.)
Hakkaks aga paneeli õhemaks hööveldama...siis ta ilmselt ühel hetkel ikka sisse langeks kah...

[diletant]

Kui hoone konstruktsioonid asuvad seespool soojustust, siis võib ju need ka soojaks kütta.
Kui aga hoonel on ebapiisav soojustus, siis ei ole ju vahet millega kütta - kas ahjud, radikad v. põrand. Viletsa hoone soojustuse korral võib aga juhtuda see, et põrandaküte puhul tuleb põrand liiga kuumaks kütta, et tuppa soovitud temperatuur saada.
Kui aga tulla radikate v põrandakütte valiku juurde tagasi, siis puiduga küttes ei ole vahet, millega kütad. Gaasi ja maakütte puhul saaks kütteseadme kasutegurit põrandakütte puhul suurendada.

[dumbuser]

Paljudel juhtudel aitab probleemi mõistmisel selle laiendamine äärmustesse. Radika puhul kütab radikas esmalt toaõhku, seejärel toaõhk konstruktsiooni, konstruktsioon omakorda ilma - põrandakütte puhul peab konstruktsioon kütma nii toaõhku kui ilma... Äärmuse poole edasi arendades - ilmselt oleks kõige ökonoomsem panna kasukas selga ja radikas endale püksi... aga see poleks ilmselt mugav...
Kõige mugavam oleks muidugi kütta otse ilma - õues oleks suvi ja ei radika ega põrandaküttega pole vaja jännata.

Sama asi vahelae paksusega - kui me ikka toa laeni raudbetooni täis valame, ega siis see betoonkuubik ei murdu küll . (vundament vajuks ilmselt maa sisse, aga seda ei küsitud.)
Hakkaks aga paneeli õhemaks hööveldama...siis ta ilmselt ühel hetkel ikka sisse langeks kah...

Mnjaa, väärt vastused. Ma rohkem ei vaidle.

[juroku]

Kui aga tulla radikate v põrandakütte valiku juurde tagasi, siis puiduga küttes ei ole vahet, millega kütad. Gaasi ja maakütte puhul saaks kütteseadme kasutegurit põrandakütte puhul suurendada.

Mina pole selles nii kindel kõik rägivad et kui vee temperatuur on madalam on seade efektiivsem aga kuidas on selle vee mahuga mis on kaks korda suurem põranda küttel mina ei võtta müidugi arvese malm radikad võttame tavalise veekeetja tais vett ja pool mis savutab oma temperaturi enne temp. vahe on ainult 20 C

[Külaline]

võttame tavalise veekeetja tais vett ja pool mis savutab oma temperaturi enne temp. vahe on ainult 20 C

Ja nüüd katsu hoida mõlemas anumas hoida 24 tundi temperatuuri 35 kraadi .

[vanakala]

kahju kohe lugeda kuidas inimesed võrdlevad põrandakütet ja radiaatorkütet. soovitan otsida internetist erinevate kütete termokaamera pilte või kus mõõdetud soojuse jaotus ruumides väljatoodud. lihtsaks vastuseks nii palju, et radiaator kütab esmalt laealust aga põrandaküte põrandast kuni ruumi keskosani ja siis jahtudes langeb uuesti küttepinnani.

[juroku]

kahju kohe lugeda kuidas inimesed võrdlevad põrandakütet ja radiaatorkütet. soovitan otsida internetist erinevate kütete termokaamera pilte või kus mõõdetud soojuse jaotus ruumides väljatoodud. lihtsaks vastuseks nii palju, et radiaator kütab esmalt laealust aga põrandaküte põrandast kuni ruumi keskosani ja siis jahtudes langeb uuesti küttepinnani.

Loomulikuld ei saa neid asju võrelda põranda kütte on vast hea kui kodus on väike laps mis ika kippub põrandal mängima ja pesemis ruumis hea vanist tulles astuda soojale põrandale ,muideks tahad ühtlustada temperaturi pane õhk liikuma pane FANCOILid radikate asemele(liiga kallid ) Aga mina sain aru et inimesel on RAHAKOTT piiratud miks tema muidu urib asja igas kütte süstemide firmas pakutakse muidugi põranda küttet (lahendus on kallim)

[juroku]

Jah küsimus teema algatajale ei tea milega tema kütta mõtleb hakata säästlikult kui katlakütja olla ei taha gasiga ei sa siis jaab alles peletikattel kus pead vähemalt koristaja olema energiasäästlik elektrikütte

[Külaline]

viewtopic.php?f=27&t=20585
seal ka natuke sellel teemal juttu.

[Külaline]

Teemaalatajana mõned kommentaarid.

1. Jah soovin säästlikku küttesüsteemi kuukulusid arvestades. Saan aru, et madalamaid igakuised kulud eeldavad mõnevõrra suuremat alginvesteeringut. Hea meelega paneks maakütte...aga kahjuks see pole võimalik, õhk-vesi suhtes olen veidi skeptiline ja arvan, et välisseade teeb liigset müra - küsiks asjatundja nõu.

2. Sellel foorumipostitusel oli kaks eesmärki:

2a. kuulda tegijate nõu - eelkõige seda kumba eelistada, kas radiaatoritega või vesipõrandaküttega süsteemi

2b. eeldades, et siin on asjatundjad, kes reaalselt küttesüsteeme ehitavad/paigaldavad, siis oleks see ju õige koht küsida asjalike projekteerijate kontakte, kes asjalikku nõu annaks ja kelle projekteeritud lahendusi on hea paigaldada...? Või olen väga vales kohas?

[dumbuser]

Siin on juba aastaid sama asja üle vaieldud ja jõutud igivana tõdemuseni, et hea ja odav välistavad üksteist. Seega pead valima kas odav või hea või siis mingi vahepealne variant. Muidugi pole välistatud, et mõne aja pärast tulebki lahendus mis on hea ja odav. Või siis muutub hetkel hea ja "kallis" odavamaks.
Radika puhul on vaja kuumemat vett. Suurema pinnaga radika puhul kõlbeb ka mitte nii kuum aga üldiselt on radika puhul alla 40 ... 45 kraadi üsna vaevaline. Kuskil 60 on selline, millega saab pea alati hakkama. Põrandakütte puhul on aga 40 maksimum. Põranda puhul on aga algne tegemine radikaga võrreldes mitu korda töömahukam. Veega põrand on lihtsalt elektirkaabliga süsteemist paindlikum, kuna vett saab mitut moodi soojaks. Elektrit aga saab hetkel siiski Narvast. Jah muidugi võib aretada ka ise aga kui sa just isiklikku vesiveskit ei oma siis ei kipu asi piisavalt stabiilne. Lisaks on radika puhul toas reeglina üks koht, mis sooja tekitab ja see soe kantakse ringihulkuva õhuga laiali. Mis omakorda seab mõned piirangud toa kujundamisel. Põrandakütte puhul on piirangks see, et põranda pind peab vaba olema. No, et ei oleks selliseid kappe, mis on otsa vastu põrandat. Edasi on põranda puhul soojaksmineku ja jahtumise ajada kordades pikemad kui radika puhul. Sõltub see aga sellest, kas põrand on betooniga, soojusjaotusplaatidega või lihtsalt toruga. Mida rohkem "kivi" seda rohkem võtab soojenemine ja jahtumine aega. Kokkuvõttes on see temperatuuri osas stabiilsem. Piiravaks saab jällegi ülejäänud konstruktsioonide olukord. Kas nad elavad selle põranda raskuse üle ?
Kokkuvõttes ei tea keegi sinu kasutamisharjumusi. Loe kasvõi siit foorumist neid küttejutte ja ürita mingi lahendus välja valida. Iga asja kohta on head ja vead. Käsitööst päästab elektriküte. Odavaim on oma metsaga kütmine.
Kui midagi välja valid siis võib ju edasi seletada. Aga kui küsida, et ma tahan midagi head ja öelge mis see on, siis ei tule kunagi mingit mõistlikku vastust.

[trebla]

viewtopic.php?f=27&t=20585
seal ka natuke sellel teemal juttu.

tolles teemas mainiti ka salvestavat kütet öise elektriga -
idee on pealtäha ilus, aga tegelikkuses on kodus see võimalik ilmselt ainult rämeda suure veemahutiga ja vastava automaatikaga, sest välja andma seda soojust on vaja hakata alles õhtul, kui inimesed töölt saabuvad. Tööruumidega oleks ilmselt lihtsam - hommikuks köetaks üles ja kella viieks jahtuvad sobivalt maha.

Kui nüüd aga arvestada, et otseelektriküte on nagunii sigakallis ja soojuspumpade hinnad tasapisi langevad, siis kas oskab keegi arvutada kumb on eesti tingimustes kasulikum - kütta küttevee mahutit öösel õhk-vesi pumbaga odavama elektriga kuid kehvema COP-iga kui päeval kallima elektriga kuid soojema õhutemperatuuri tõttu parema COP-iga?

[aru]

Küsin nõu:

1. Kas valada vesipõrandaküte või panna uued radiaatorid (enne olid radiaatorid). Mis on mõistlikum?

Üks praktiline nõuanne - juhul kui majal on lõuna suunas hiigelsuured aknad, siis põrandaküte võimendab suurte akente probleemi. Kevadel põrutab päike kuni 400-500 W / m2. Päeval tõuseb välistemp 10 kraadi võrra, päike paistab tuppa, aken enam ei jahuta elamist, vaid hoopis soojendab. Tulemuseks on mitme kraadi võrra tõusev toatemp. Igaks juhuks kordan - probleem algab akente planeerimisest, mitte põrandaküttest, nagu paljud radikate fännid üritavad näidata.

[juroku]

nagu paljud radikate fännid üritavad näidata. asi pole fännamises vaid hinnas ja töömahus ja üldse miks mina peaksin vahetama oma ilusad ja soojad puit põrandad laminadi või plaadi(yaigla tunne)vastu

[juroku]

Siin on veel selest salvestavast elektriküttest viewtopic.php?f=9&t=5056

[Külaline]

puitpõrand otseselt ei välista põrandakütet.

[juroku]

puitpõrand otseselt ei välista põrandakütet.

otseselt ei välista kui selle paksus on no ni üks sentimeeter kui rohkem siis hakkavad jamad kuna puit on ise soojustus mis ei lase sooja läbi kõik need jutud põranda kütte sobib puit põrandaga lõppevad just sellega

[aru]

nagu paljud radikate fännid üritavad näidata. asi pole fännamises vaid hinnas ja töömahus ja üldse miks mina peaksin vahetama oma ilusad ja soojad puit põrandad laminadi või plaadi(yaigla tunne)vastu

Sa ajad midagi segamini.. Peale su ema ja abikaasa, kes sul keelab panna põrandakütte peale õlitatud parketti?

[dumbuser]

Ma ei mäleta kuskohast aga mingi 12 mm on meelde jäänud. Üle selle pidi põrandakütte puhul asi niru olema. Ses suhtes, et maru pikalt peab pressima, et see soojus sealt puust ka läbi läheks.

[juroku]

nagu paljud radikate fännid üritavad näidata. asi pole fännamises vaid hinnas ja töömahus ja üldse miks mina peaksin vahetama oma ilusad ja soojad puit põrandad laminadi või plaadi(yaigla tunne)vastu

Sa ajad midagi segamini.. Peale su ema ja abikaasa, kes sul keelab panna põrandakütte peale õlitatud parketti?

Ei tea kuipaks se sinu õlitatud parket siis on üle 12 ta küll pole

[Külaline]

Lepime ühe lihtsa asja kokku- küttepinna võimsus oleneb pindalast, soojusjuhtivusest ja temperatuuuride vahest. Ühte nendest vähendades vähendame võimsust. Vajalik energiahulk on selle korrutis ajaühikuga. Vähendades soojusjuhtivust, peab tõusma temperatuuride vahe (kuna pindala me muuta ei saa ega ajaühikut samuti mitte)?