Kuidas soojustada õigesti

[Timm]

Ehitusfüüsikalise poole pealt hakkas mind asi eriti huvitama. Olen lugenud jäätunud kivivillast seinal aurutõkke puudumise tõttu ja et ei tohi toas eriti higistada, kui pole aurutõket, jne. Kirjutage aga julgesti, kuigi arvasin, et hr.Piirfeld tuleb lõpupoole ja teeb kõik maatasa. Loodan, et see alateema pole veel lõppenud, nii-et siin võib kõike veel ette tulla.

[vuuk]

Vastus Timmi küsimusele, et miks oli vaja panna kallist Divorolli, kui aurutõket on ikka vaja.
Divorolli ülesandeks lisaks katuse aluskate funktsioonile on ka töötada tuuletõkkena. Vill peab olema kaetud tuuletõkkega, et tuuul ei puhuks villa sisse ja ei vähendaks selle effektiivsust. Muidugi peab see materjal olema ka vastavalt siis paigaldatud. Samuti on see materjal auru läbi laskev, ehk kõrgdiffuusne, nagu materjalitootja seda kinnitab. Tuuletõkkematerjalide üheks vajalikuks omaduseks ongi auru läbilaskvus. Konstruktsiooni sisepinna läheduses olev aurutõke aga tõkestab niiskuse tungimist konstruktsiaani. Mineraalsete villade puhul on niiskus konstruktsioonis väga halb tegur. Probleemide tekkeks piisab mõnesajast grammist niiskusest villa m3 kohta.

[Timm]

Paigaldasin Divorolli (on paigaldatud õigesti ja hakkab tööle ka tuuletõkkena), kuna seda on lihtsam panna, kui tuuletõkkeplaati. Olen teadlik, et Divoroll on väidetavalt kõrgdifuusne materjal. Küsimus on selles, et juhul, kui panna sarikate vahele peno ja sissepoole aurutõke (nagu palju tehakse), kaotab minu arvates Divoroll oma mõtte. Et siis selle asemel võiks olla odavam aluskatte kile. Sest veeaur nagunii enam sarikate vahele ei pääse ja nn."hingamist" (kirutud sõna!) sealtkaudu nagunii ei toimu.
Mina siiski vist panen sarikate vahele kivivilla ja aurutõket ei pane. Püüan selle kompenseerida mingi tihedama materjaliga, mille panen siis sissepoole, siseviimistluse alla. Praegu ei teagi, mis see võiks olla (kes teab, andke teada!), aga päris ära kiletada elamist ei tahaks. Veeauru sattumist villa sisse püüan vähendada sellega, et kasutada võimalikult efektiivselt ventileerimist (sel ajal, kui käib söögi tegemine ja muu aurutamine). Viimased laused saavad vist kõva kriitika osaliseks, olen valmis seda vastu võtma. Lühidalt - kas kellegil on hääd nõu, kuidas ma sellest aurutõkke paigaldamisest loobuda saaksin ja mis on alternatiiv?

[sashaobrok]

Sest veeaur nagunii enam sarikate vahele ei pääse ja nn."hingamist" (kirutud sõna!) sealtkaudu nagunii ei toimu.

Küll ta pääseb.

[Timm]

Peaks vist foorumlastele mingid preemiad välja panema, ehk muutub asi siis jutukamaks! Vares kah ei lenda ju niisama...
Mõtlen asja üle väheke. ( Kellena sa töötad? Ah, vastan foorumis küsimustele...toidab ära küll...- väike nali! )

[arvutihdd]

Ülimalt loll mõte jätta aurutõke ära antud konstruktsioonilt. Parem lahendus oleks, siis ka vill ära jätta, vähemalt ei mädane puit ära.
Aurutõkke võid sisuliselt ära jätta kui su see tihedam materjal on näiteks tihe vahtplast, aga kus on mõte selle jama juures ? Oma ventilatsioonist võid edasi unistada, kui toas on 40% õhuniiskus, siis on see ka sul villas ja kondenseerub sinna nagu nalja.
Kui hingavat aluskatet ei paneks, siis oleksid pidanud panema tuuletõkkeplaadi ja tuulesuunajad tegema. Sisuliselt üks ja sama tuleb rahaliselt välja. Teoreetiliselt ei pea aurutõket paigaldama kui kasutad penoplasti soojustusel, samas tekib küsimus: kui heaks ja ühtseks sa selle peno seal puidu vahel saad? Auru tõkestav kiht peab sees olema. Võite ju panna mingi asja mis pole kile, aga täidab kile funktsiooni, aga kus on mõte. Samal ajal peab see miski ühtne tervik olema, kuidas te suudate oma seinad ja laed ühtsesse tervikkusse selle miskiga ajada? Kile on kõige lihtsam, kindlam ja odavam. Õige maja käibki õhukindel .

Miks siuke EI paljudel inimestel aurutõkke vastu on. Fakt on et see kile plaadi taga on kordades tervislikum ja kõvasti soojem, kui mädanev ja külm konstruktsioon plaadi taga ! Olen ka ühe katusealuse pooleli jätnud sellepärast, et inimene nõudis kipsi lakke kruvimist ilma aurutõkketa. Ütlesin ,et teadlikult sitta ei keera ja kui tahab tööd, siis toogu insenerilt projekt selle pasa kokku keeramiseks. Projekti ei tulnud, aga leidis teised mehed ja tehti ära. Samas nädala pärast jätkasime viimistlus ja muid töid. Eelmine talv kuulsin tuttavalt, et oli vaatamas käinud maja, pidi olema külm ja omanik kahtlustas vana ehitaja praaki...villa vähe või kips pahasti pandud vms. Polegi uurinud mis sest asjast sai, aga arvatavasti läks kogu see jura maha lammutamisele.

[Timm]

arvutihdd, ülimalt veenev vastus! Aitähh!

[taastaja]

Teema on siis õnneliku lõpu leidnud või?

[Külaline]

mina tahaks teada seda tihedat asja mida peno asemele panna on taastajal ettepanekuid

[Timm]

Ma julgen küll loota, et teema pole lukus ja et veenvaid postitusi tuleb veel!

[taastaja]

Pole enam endised ajad, kui nn "veenvaid postitusi" veel ja veel tuli! Kui ikka kasutad külma ja tihedat materjali piirde välisküljel, siis aurutihedast kihist sees on ikka äärmiselt rumal loobuda. Paigaldasin isegi oma majale aurutõkkekile katuslakke, kuigi soojustasin tselluvillaga ja välimises kihis on ainult tuuletõke. ...ja siis peale tuulevahet kohe roovidel katusekate! Kui ehitamist alustasin, siis kartsin samuti seda kilet nagu tuld...aga näed ehitamise ajal hakkasin internetti klõbistama ja see vana hea, meie ühine tuttav, hr Piirfeld pani lollikesele aru pähe! ...samuti, et tuli kõige lõpus ja tegi kõik maatasa!

[Timm]

Ehk ongi hea, et pole endised ajad, sest postitusi on küll vähem, aga mõttetut vahtu on ka vähem. See, mis ma alguses kirjutasin, pole üldsegi minu kindel veendumus - et nii ma teen! Vajalik ongi nn."lollikesele aru pähe panek" - loodan, et olen kiire õppija ja lühematat teemakäsitlust on ehk ka teistel mugavam jälgida (mitte nii, et loed 10 lk. juttu ära ja oled veel rohkem segaduses). Meediv on seegi, et väike huumor pole foorumlastele võõras (...tuli kõige lõpus ja tegi kõik maatasa!)
Aitäh veelkord neile, kes võtsid vaevaks sõna võtta või seda õige pea teevad!

[teadlane]

Tänud Kalvisele ja Sashaobrokile.

[ninatark]

Puitmaja puhul mitte mingingil juhul penot ära kasuta.

[rein113]

Lühidalt - kas kellegil on hääd nõu, kuidas ma sellest aurutõkke paigaldamisest loobuda saaksin ja mis on alternatiiv?

Kui kasutad naturaalkiud-soojustusmaterjale (kanepi-, lina- või tselluloosvill; roo- või puitkiudplaat, lambavill), need suudavad veeauru absorbeerida ja loovutada ilma märgumata, vastupidiselt mineraalkiud-soojustusmaterjalidele (klaas- ja kivivill). Salvestunud niiskus kuivab neist kuival perioodil välja.

[arvutihdd]

Puitmaja puhul mitte mingingil juhul penot ära kasuta.

Ütles nõid läbipuhuvast palkmajast ja keetis oma rotisabasid edasi .....
Ausalt öeldes ei viitsi seesuguseid lollusi kommenteerida, Teie lause põhines kõhugaasidele või füüsikale ?
Elus on põhjendusi vaja, Teie lauses neid ei olnud. Järgmisena tuleb hingamise jutt....

Lühidalt - kas kellegil on hääd nõu, kuidas ma sellest aurutõkke paigaldamisest loobuda saaksin ja mis on alternatiiv?

Kui kasutad naturaalkiud-soojustusmaterjale (kanepi-, lina- või tselluloosvill; roo- või puitkiudplaat, lambavill), need suudavad veeauru absorbeerida ja loovutada ilma märgumata, vastupidiselt mineraalkiud-soojustusmaterjalidele (klaas- ja kivivill). Salvestunud niiskus kuivab neist kuival perioodil välja.

Sisuliselt peab ka neil ju aurutõke olema, st mingi tihedam kest ümber. Kas niiskussisaldus liialt ei tõuse ja soojustusomadusi ei kaota ?

[rein113]

Aasta lõikes püsib loodusliku villa kiud kuivana. Niiskusesidumise võime on ca 25 korda suurem, kui mineraalvillal. Loodusliku kiu omapära on see, et kiud on poorsed, rakulise ehitusega, ja nad seovad niiskust, mitte nagu mineraalkiud, mille siledale klaasjale pealispinnale moodustub õhuke veekile.

Niiskuse ja soojusenergia akumuleerimine on palkseina, savi- ja lubikrohvi head omadused. Arvan, et ka looduskiudsoojustus suudab siseõhu niiskusesisalduse kõikumisi ühtlustada, näiteks talvisel kütteperioodil.

[Külaline]

Niiskuse ja soojusenergia akumuleerimine on palkseina, savi- ja lubikrohvi head omadused. Arvan, et ka looduskiudsoojustus suudab siseõhu niiskusesisalduse kõikumisi ühtlustada, näiteks talvisel kütteperioodil.

[/quote]


............................................
See on nüüd küll ekslik arvamus. Ainult palgil on mingi soojusmahtuvus, aga niiskust sealt küll märkimisvärselt siseõhku tagasi ei tule.


taastaja

Aasta lõikes püsib loodusliku villa kiud kuivana. Niiskusesidumise võime on ca 25 korda suurem, kui mineraalvillal. Loodusliku kiu omapära on see, et kiud on poorsed, rakulise ehitusega, ja nad seovad niiskust, mitte nagu mineraalkiud, mille siledale klaasjale pealispinnale moodustub õhuke veekile.
..............................................................................................

Milliseid eeliseid looduslik soojustus meile ehitades annab? Aga loodusliku villa kiudu ei saa ju kuidagi lugeda kuivaks, kui ta on end niiskust täis imenud. Nüüd millal ja kas üldse imab piirdes olev soojustus ennast niiskust täis, kui piire on ehitatud head ehitustava silmas pidades ja ruumide sisekliima vastab kehtivatele normidele? Huvitav, miks me kogu aeg rõhume ehitades sellele, et me nagu ei ehitaks korralikult ja ka nagu ei hakkaks eluruume kasutama mõistlikult ... ja selle kõik peaks nüüd kompenseerima see materjal mida piirde sisse asetame!

taastaja

[arvutihdd]

Oskab keeegi vastata:
Kas need nn looduslikud soojustusmaterjalid külmemaks ei muutu, kui nad näiteks talvel lõputult niiskust endaga seovad?

[Külaline]

Nii neli aastat tagasi tegutses veel üks öko- foorum. Seal rääkis omi kogemusi üks termopildi tegelane, et nad olivad hädas ühe tselluvillaga soojustatud majaga, kuna seinad ei pidanud nõutud sooja kinni. Mingit kahtlust ei äratanud ka soojustuskihi paksus ja paigalduski polnud laita. Majal olid aga ventilatsiooni probleemid, sellest tekkiski kahtlus, et soojustus on lihtsalt läbi niiskunud. Vist olid siis neli kuud seda kuivatatud ja kui siis uued mõõtmised tegid, olid näidud juba normi piiridesse jõudmas. Peab veel märkima, et piirel oli aurutõkke kile ka sees ees! Kui korralik aga see paigaldus oli, ei tea.
Mu enda maja on samuti telluvillaga soojustatud (karkass). See talv tuli aegamisi küttekehade pinna temperatuuri tõsta nii 10 kraadi tavalisest kõrgemale. Õhuniiskus, aga kukkus lõpuks kolinal 20% peale, siis hakkasin juba ruume niisutama. Teab palju see veel oleks muidu langenud?
Niipalju siis heast sisekliimast õku.möku materjali sees!

taastaja

[Timm]

Külaline! Huvitav postitus öku-möku materjalist.

[Külaline]

Kasutan ka seda teemat, et küsida enda probleemi kohta. Nimelt otsustas mul äi oma veneaegses kivimajas (sihuke klassikaline kolhoosiajal ehk kaheksakümnendate keskpaigas ehitatud plokkmaja) uuendada vannituba. Soojustuseks kasutas 50mm peno, mille pani vannitoa siseseina. Selle peale mingi eterniitplaat, millele läks korralik kiht hüdroisolatsiooni. Mu hoiatusi, et seestpoolt ei tohiks soojustada, ta millekski ei pannud (ikkagi ehitusel töötanud mees, mis ma linnapoiss ka ehitusest tean ). Vannitoal on kaks seina välisseinad ja nüüd need väljast märjad.
Kuidas saaks olukorda parandada? Kas väljaspoolt millegi tihedaga (näiteks penoga) soojustamine aitaks?
Tänud juba ette.
Tom

[Kalvis]

Jah, aitaks.

[Külaline]

...täiendaks natuke ... ennem soojustama hakkamist tuleb kindlasti sein ära kuivatada.

taastaja

[margus3101]

laeidsin netist sellise asja nagu soojustussegu,kas keegi on sellega kokkupuutunud või kasutanud. Tundus küll hea olema. http://www.greenwarm.ee/